Võlaõigus › Töövõtulepingud

Jätta menetlusabi taotlus rahuldamata.

Välja mõista T S ́alt menetluskulud (riigilõiv) kompromissi korras summas 439 (nelisada kolmkümmend üheksa) eurot ja 40 senti riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900078444, selgitus „riigilõiv tsiviilasja nr 2-10-5781 eest“ osamaksete kaupa kuue (6) kuu jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Osamakse suuruseks on 73,23 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates. Ülejäänud osamaksed tuleb tasuda iga kalendrikuu 10.-ndaks kuupäevaks.

Toimetada käesoleva Rahandusministeeriumile.

kohtumääruse

ärakiri

menetlusosalistele

ning

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-5781, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 04.02.2010. a Harju Maakohtule hagiavalduse T T vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi paigalduse eramusse asukohaga Xxx küla, xxx vald. 11.07.2007.a esitas kostja hagejale hinnapakkumuse, mis sisaldas vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi paigalduseks vajalikke tarvikuid ja töid kogusummas 215 445 krooni (ilma käibemaksuta). Hinnapakkumise koostamise aluseks oli kokkule, mille kohaselt pidi kostja muretsema vajalikud seadmed ning ühtlasi oli kostja kohustuseks tagada viimaste nõuetekohane paigaldus selleks, et vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem toimiks nõuetekohaselt ja eesmärgipäraselt. Kui Hageja kinnitas hinnapakkumise samal päeval, so 11.07.2007.a. Kuigi kütteallika liik sai poolte poolt kokkulepitud, pidi kostja sobiliku seadme ise vastavalt objektile valima. Hageja poolt tellitud töö teostati juuli lõpust 2007.a kuni märts 2008.a. Töö käigus muudeti esialgset hinnapakkumist – 8 m3 kanalisatsioonpaak asendati 4 m3 kanalisatsioonipaagiga, kanalisatsioonipaaki ei paigaldanud kostja, mille osas tasus hageja eraldi. Hageja tasus kostjale sularahas kokkulepitud summa, kuigi hinnapakkumise sisse oli arvestatud 8 m3 kanalisatsioonipaagi paigaldus. Kokkulepitud tasu kättesaamist on kostja kinnitanud. Probleemid tarbevee- ja küttesüsteemis ilmnesid kohe peale tööde teostamist – küttesüsteem ei toimi nõuetekohaselt.

2009.a aprillis lakkas töötamast ka mahtveeboileri elektrisüsteem, mistõttu ei olnud enam võimalik soojavee tarbimine. Sel ajal ei püüdnud kostja enam tekkinud olukorrale lahendust leida. Hageja palus korduvates e-kirjades puuduste kõrvaldamist kostja poolt, kuid kostja ei ole puudusi mõistliku aja jooksul likvideerinud. 29.04.2009.a leppisid pooled kokku, et tellitakse ekspertiis sõltumatult inseneribüroolt. Muu hulgas lepiti kokku, et juhul, kui ekspertiis tuvastab süsteemides olulised puudused, on hagejal õigus nõuda kostjalt raha tagasi. 27.06.2009.a OÜ IB A poolt teostatud ekspertiisile nr 7 tuvastati, et soojusvarustussüsteemi lahendused on ebaprofessionaalsed, seadmete (katel, paisunõu, ringluspumbad) suurused ei ole optimaalsed antud eramule ja on eiratud analoogsete süsteemide projekteerimise ja väljaehitamise põhitõdesid. Ühtlasi on ekspertiisis välja toodud soovitused edaspidiseks. Seega leiab hageja, et kostja ei ole teostanud oma tööd piisava hoolega, ei ole kasutanud oma erialaseid teadmisi ja oskusi täielikult ega ole taganud nii tarbevee- kui ka küttesüsteemi eesmärgipärase toimimise, mistõttu on hageja nõude ja kostja käitumise vahel põhjuslik seos. Hageja palub kostjalt välja mõista 271 297 krooni, millest 228 200 krooni tasus hageja kostjale, 9 600 krooni on OÜ IB A ekspertiisikulud, 566 krooni on C OÜ eksperthinnang, 835 krooni on OÜ Era Katel eksperthinnang ja 32 096 krooni kulud õigusabile. Lisaks soovis hageja, et kostja esitaks kõik tšekid, mis tõendaksid hageja eramus kasutatud materjalide ja seadmete maksumust ning muid süsteemi puudutavaid dokumente, sh tööpõhimõtet selgitavat skeemi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus otsustas 20.04.2010.a määrusega anda T S ́ale tsiviilasjas nr 2-10-5781 menetlusabi seoses hagiavalduselt tasumisele kuluva riigilõivu summas 27 500 krooni maksmisega ning võimaldada tal tasuda riigilõiv ühe aasta jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Kohus võttis hagiavalduse 25.05.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja 31.08.2010.a vastuses vaidles kostja hagile vastu ja leidis, et see tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta, sest hageja esitatud nõuded – tagastada tema majja installeeritud vee- ja küttesüsteemi maksumus ning paigaldamise kulud, samuti kulud ekspertiisidele ja õigusabile – ei ole põhjendatud. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel alusel peaks ta tagastama hagejale tema maja küttesüsteemi väljaehitamiseks soetatud ning majja paigaldatud materjalide maksumuse, kuivõrd nt tsirkulatsioonipumpade funktsionaalsuse osas ei ole hageja pretensioone esitanud. Kostja leiab, et hageja majal on probleemid soojapidavusega, millest tingituna ei saa kostja vastutada hageja maja soojustamisel tehtud vigade eest või tagada efektiivselt toimivat küttesüsteemi. Seetõttu vastab kostja töö nõuetele. Kostja ei nõustunud hageja väitega nagu oleks poolte vahel kokkulepitud selles, et kostja valib maja suurusel sobivad seadmed nii, et lõpptulemus oleks võimalikult efektiivne. Kostja lähtus hageja soovist paigaldada majja puukütte katel ning kostja pidi valima katla vastavalt tavalistele, sellise suurusega maja parameetritele. Kuivõrd majal puudus ehitusprojekt (puudus ehitusjärelevalve, tõenäoliselt ei peetud ka ehitustööde päevikut, mistõttu ei ole võimalik tagantjärele kontrollida ehituse üldist kvaliteeti), siis ei saanud kostja hinnata välisseinte ega erinevate ruumide soojustamislahendusi, ega ka sellest tulenevaid küttevajadusi. Seetõttu võttis kostja aluseks tavapärase kvaliteedi ning tavaliselt eramajade ehitamisel kasutatavad soojusnormid ning viimastest lähtuvalt valis küttesüsteemid.

09.03.2011.a määras kohus läbi viia hagejale kuuluva elamu, asukohaga Xxx, küttesüsteemi ekspertiisi ning teha ekspertiisi käigus hagejale kuuluva elamu asukohaga Xxxküttesüsteemi teostusjoonised. 16.05.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kompromissi korras teostab kostja hageja xxx need tööd, mis on kirjas eksperthinnangu xxx punkti 10 alapunktides 5; 6 ja 7 hiljemalt 31.08.2011. Juhul, kui kostja nimetatud tähtajaks nimetatud töid ei teosta, tasub kostja hagejale hüvitisena summa 1597 eurot. Tööde teostamise kohta allkirjastavad pooled vastava akti ja tööde teostamise kohta annab oma hinnangu ekspert AN. Pooled paluvad kompromiss ülaltoodud tingimustel kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Hageja palub teda vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 31.05.2011.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku linud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS §180 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel anda talle menetlusabi menetluskulude kandmiseks määrates, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja kui on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 alusel võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Hageja on saanud 20.04.2010.a määrusega menetlusabi riigilõivu summas 27 500 krooni tasumiseks ning talle on võimaldatu tasuda riigilõiv nimetatud summas ühe aasta jooksul alates menetlus lõpetava lahendi jõustumisest. Hageja esitas 20.05.2011.a uue menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 878,79 euro ulatuses. Riigilõiv, mille riigituludesse tasumisest vabastamist taotletakse on pool hagiavalduselt tasumisele kuuluvast riigilõivust, so 878,79 eurot, sest TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuigi hageja ei ole käesoleval ajal hagiavalduselt riigilõivu tasunud, mistõttu puudub tal õigus tasutud riigilõivust poole tagastamisele, ei tohi teda panna seetõttu halvemasse olukorda võrreldes nendega, kes ei ole taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja on hagiavalduselt riigilõivu tasunud. Kohus tutvunud hageja esitatud Swedbank AS kontode nr XXX ja XXX väljavõtetega perioodil 01.12.2010.a kuni 18.05.2011.a, Swedbank AS väärtpaberikonto nr XXX väljavõttega perioodil 01.12.2010.a kuni 18.05.2011.a ning TMG19.05.2011.a tõendiga nr 1-12/62, asub seisukohale, et uus menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on peale 20.04.2010.a menetlusabi taotluse lahendamise määrust muutunud halvemaks. Kohus selgitab hagejale, et isegi, kui menetlusosaline on menetlusabi korras riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud, ei välista see riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 alusel. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled leppisid 16.05.2011.a istungil kokku kompromissi tingimustes, mis muu hulgas sisaldas kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Lähtudes eeltoodust, võttes arvesse, et kompromisstingimustes võttis kostja endale kohustuse eksperthinnangu xxxpunkti 10 alapunktides 5, 6 ja 7 nimetatud tööde teostamiseks, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude (878,79 euro) tasumise kohustusest pooles ulatuses TsMS § 190 lg 7 alusel. Ühtlasi asub kohus seisukohale, et põhjendatud on määrata riigituludesse tasumise osadena kuu (6) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse menetluskulud 439,40 euro suuruses summas kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Osamakse suuruseks on 73,23 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates. Ülejäänud osamaksed tuleb tasuda iga kalendrikuu 10.-ndaks kuupäevaks Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.