Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-66484
Tsiviilasi
T OÜ hagi AS R vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T OÜ (registrikood XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja: HH(isikukood XXX, XXX); Kostja: AS R (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo V.Kaasik & Ko, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, tel 610 6004, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja: HH Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn
1.2 Kostja kohustub tasuma käesoleva määruse punktis 1.1 sätestatud osamaksed hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks TOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-66484, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Käesolevas asjas pöördus T OÜ Harju Maakohtu poole hagiavaldusega AS R vastu võla nõudes. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmiti H OÜ ja kostja vahel 01.07.2008.a töövõtuleping nr 01/07/2008 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist meetme 1.6. „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisaväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse ja T menetlemise täpsem kord“ toetuse saamiseks. H OÜ teostas lepingus kokkulepitud töö, kuid kostja tasus vaid osaliselt ning arve nr 2010-036 on tasumata. H OÜ loovutas nõude 03.11.2008.a nõude T OÜ-le. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 122 000 krooni, millele lisandub viivis 0,05% alates 23.03.2010.a kuni nõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse 25.012011.a määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 09.02.2011.a, milles ta ei tunnistanud nõuet ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata.
25.05.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kostja tasub hagejale kompromissi korras 145 000 krooni. Nimetatud summa tasutakse kostja poolt hagejale 12 kuu jooksul 12 osamakse kaupa hiljemalt iga kalendri kuu viimaseks päevaks, kusjuures iga osamakse suuruseks on 12 083,33 krooni. Kostja tasub kõik osamaksed hageja arveldusarvele AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja palub kompromissi kinnitamise korral tagastada talle poole tasutud riigilõivust samale kontole. Menetluskulud käesolevas asjas jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss ülalviidatud tingimustel kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kokkuleppel lühendavad pooled kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 1 päevale. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 31.05.2011.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool hageja tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palus 25.05.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning T OÜ-le tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-10-66484 tasutud riigilõivust, so summas 399,45 eurot. T OÜ tasus 28.12.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 12 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv AS R hagiavalduselt“. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled leppisid kokku edasikaebe tähtaja lühendamises ühele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.