ALhagi K OÜ ja APvastu solidaarselt võla 4921,20 eurot (77.000 krooni), intressi 492,12 eurot (7.700 krooni) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 398,04 eurot (6.228 krooni) väljamõistmiseks ning viivise väljamõistmiseks alates 17.03.2010 0,022 % päevas (8% aastas) kuni põhinõude täitmiseni.
Tsiviilasja hind
4921,20 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AL(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Kaarel Kais (AB Alvin, Rödl&Partnerid, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn)
esindajad
Kostja K OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX ) Kostja AP(ik XXX elukoht teadmata)
Asja arutamine
12.aprillil 2011.a.
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K OÜ AL kasuks põhivõla katteks 4921,20 (neli tuhat üheksasada kakskümmend üks eurot ja 20 senti) eurot ja viiviste katteks 1091,36 (üks tuhat üheksakümmend üks eurot ja 36 senti) eurot.
3.Välja mõista K OÜ viivist AL kasuks VÕS § 94 sätestatud määras alates 31.05.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata AL hagi AP vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus.
5.Jätta AL kõigist menetluskulusest 50 % tema enda kanda ja 50 % K e OÜ kanda.
6.Jätta K OÜ menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
7.Jätta AP menetluskulud täies ulatuses AL kanda.
8.Jätta tunnistajale TT välja makstud tunnistajatasu ALkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. 1 16.03.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses väidab hageja, et ta andis 12.09.2008.a. K OÜ juhatuse liikmele APlaenu 77.000.- krooni, millise summa võttis hageja samal päeval oma pangakontolt ja andis üle AP. Raha üleandmise põhjuseks oli asjaolu, et K OÜ pidi saadud raha eest teostama liisingulepingu alusel sissemakse sõiduauto Citroen C4 Picasso kasutusele võtmiseks. Laenu andmisel lepiti kokku, et laenu saajaks on K OÜ, kuid laenu käendab AP isiklikult. Pooled leppisid hageja väidetel ka suuliselt kokku, et laenusummalt arvestatakse intressi 20 % aastas ja, et laenu tagastamise tähtpäev on 12.03.2009.a.
2.Kuna kostjad ei ole oma kohustust saadud laenu tagastada täitnud, palub hageja kostjatelt välja mõista tagastamata laenu katteks 77.000.- krooni, intressi katteks 7700.- krooni ja viivist 369 päeva eest summas 6228.- krooni ning alates 17.03.2010.a. viivist summas 16,88 krooni kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Tulenevalt asjaolust, et kostjate vastuväidete kohaselt ei ole pooled laenulepingut sõlminud, palus hageja juhul kui laenulepingu sõlmimise fakt poolte vahel tuvastamist ei leia, kvalifitseerida hageja poolt kostjatele raha üleandmine kostjate alusetu rikastumisena ning välja mõista kostjatelt neile üleantud rahasumma, kogunenud seadusjärgne viivis ja veel sissenõutavaks muutumata viivis VÕS § 1028 lg 1 alusel (t/l 161-163).
Lk (8) 2
4.Oma nõuete tõendamiseks kostjate vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena hageja pangakonto väljavõtte 12.09.2008.a., väljavõtte K OÜ poolt VLAS-le liisingulepingu alusel teostatud maksetest, hageja nõudeavaldused kostjatele 21.08.2009.a. ja 17.09.2008.a. laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, OÜ K juhatuse liikme AP vastuse esimesele nõudeavaldusele, väljatrüki Swedbank AS koduleheküljelt sularahaautomaadi nr HAN00642 asukoha kohta, sularaha väljamakse orderi ALpoolt sularaha summas 27.000.- krooni väljavõtmise kohta 12.09.2009.a., väljatrüki Swedbank AS koduleheküljelt sularahaautomaadi nr HAN00658 asukoha kohta, AS Swedbank vastuse advokaat Kaarel Kaisile sularahaautomaatide asukoha kohta 2008.a. Hageja taotles kuulata end kohtuistungil üle vande all. Kohus rahuldas hageja taotluse TsMS § 2681 alusel. Samuti taotles hageja kohtuistungil üle kuulata tunnistajana TT, millise taotluse kohus samuti rahuldas. Kostja vastuväited ja põhjendused.
5.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate väidetel on tegemist pahatahtliku ja alusetu nõudega nende vastu. Võlanõudel ja sellest tuleneval käendusnõudel puudub igasugune õiguslik alus.
6.K OÜ väidetel ei ole ta ei enne 12.09.2008.a. ega ka pärast seda teinud hagejale mingisugustki tahteavaldust laenu saamiseks ega ka raha saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingut poolte vahel sõlmitud.
7.Kotjad ei vaidlusta hageja väidet, et kostja liisis Nordea Finance Estonia AS sõidukit Citroen Picasso, kuid kostja väidab, et tal olid endal olemas vahendid mille eest sõiduki sissemakse teostada. Liisinguauto sissemakseks on K OÜ kassast tehtud sularaha väljamakse summas 77.000.- krooni, mille AP on pannud sularahaautomaadist K OÜ kontole ning teinud ülekande liisinguandjale Nordea Finance Estonia AS-le. K OÜ on tagastanud 2008.a. majandusaastal AP kokku laenu kahel korral kogusummas 90.000.- krooni. Seega puudus K e OÜ-l igasugune huvi saada ALlaenu ja AP oma varaga seda olematut laenu käendada.
8.Kostjad on seisukohal, et hageja pangakonto väljavõte 12.09.2008.a. raha väljavõtmise kohta hageja pangakontolt summas 77.000.- krooni ei tõenda isikutevahelist tahteavaldust lepingut sõlmida. Kostjad ei tea miks hageja oma pangakontolt raha välja võtnud on, küll aga möönab AP, et hagejale võis olla teada, et AP viib sularaha summas 77.000.- krooni OÜ K kassast ettevõtte kontole, sest hageja oli teadlik sõiduauto pakkumise võitjana liisingulepingujärgse sissemaksu suurusest.
9.Hageja poolt esitatud alternatiivse nõude osas on kostjad seisukohal, et asjaolu, et K OÜ 77.000.- krooni kostjalt saanud on, ei ole tõendatud. Hagejale võis teada olla, et AP võtab K e OÜ kassast 77.000.- krooni välja ja paneb selle äriühingu kontole, samas võis hageja võtta oma kontolt sama summa välja ja selle endale jätta.
10.Oma vastuväiteid hagile soovisid kostjad tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: kostja vastusega hageja nõudekirjale 13.10.2009.a., K OÜ 2008.a. majandusaasta aruandega, K OÜ kassa sissetulekuorderiga nr 893 12.09.2008.a. 100.000.- krooni suuruse lühiajalise laenu saamise kohta, K e OÜ kassa väljamineku orderiga 12.09.2008.a. 77.000.- krooni suuruse summa väljamaksmise kohta äriühingu kassast, K e OÜ pangakonto väljavõttega 12.09.2008.a. kohta AS-st Swedbankist, K OÜ kassa väljamineku orderiga nr 894
Lk (8) 3
12.11.2008.a. summas 50.000.- krooni ning nr 895 31.12.2008.a. summas 40.000.- krooni, VLOÜ poolt K e OÜ-le esitatud arvega, advokaat Kaarel Kaisi kirjaga APja selle vastusega, OÜ M e-kirjaga K e OÜ-le, K e OÜ kassa väljamineku ja sissetuleku orderitega ja K OÜ pangakonto väljavõtetega. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja vande all ning uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hageja väide, mille kohaselt sõlmis ta 12.09.2008.a. K e OÜ-ga laenulepingu 77.000.- krooni laenamiseks koos intresside tasumise kohustusega saadavalt laenult ning samas summas käenduslepingu APga nimetatud laenulepingu tagamiseks, asja sisulise arutelu käigus tõendamist ei leidnud. Tehingu mõiste sätestab TsÜS § 67 lg 1. Nimetatud seadusesätte kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, mille sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kuna nii laenuleping kui ka käendusleping on kahepoolsed tehingud, on nimetatud lepingu sõlmimiseks vaja mõlema poole tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 2). Tulenevalt asjaolust, et asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist ei tunnistaja TTütlustega ega ka kohtuistungi uuritud dokumentaalsete tõenditega kostjate tahteavaldus sõlmida hagejaga laenu- ja käenduslepingut, tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel laenu- ja käenduslepingut ei sõlmitud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja vande all antud ütlus kohtuistungil ei ole piisav tõend laenu- ja käenduslepingu sõlmimise tõendamiseks hageja ja kostjate vahel. Kuna kohus asub seisukohale, et poolte vahel ei sõlmitud ei laenu- ega käenduslepingut, mistõttu puudub alus rahuldada lepingutest tulenevat põhinõuet kostjate vastu, ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõuded lepingujärgsete intresside ja viiviste väljamõistmiseks.
12.Kuna laenu- ja käenduslepingu sõlmimine poolte vahel tõendamist ei leidnud, kontrollib kohus järgmisena kas esineb alus hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks kostjate vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega sätestab nimetatud paragrahv alused mis on suunatud kohustuse täitmise eesmärgil teisele isikule üleantu tagastamise juhtudele kui kohustust, mida täita sooviti, tegelikkuses ei eksisteeri või selline kohustus langeb pärast täitmist tagasiulatuvalt ära. Osundatud seadusesättes sisalduvat alusetu rikastumise nõuet nimetatakse soorituskondiktsiooniks ehk alusetu rikastumise nõudeks, mis on suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu tagastamisele ning hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele siis kui soorituse saajale on midagi üle antud, sooritus on tehtud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning sooritus peab olema toimunud ilma õigusliku aluseta, st. kas kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.
13.Kohus kontrollib järgnevalt kas hageja nõude rahuldamise eeldused VÕS § 1028 lg 1 sätestatu kohaselt on täidetud.
13.1.Rahasumma üleandmine hagejalt kostjatele. Hageja väidab, et ta andis K e OÜ-le üle 12.09.2008.a 77.000.- krooni. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole K e OÜ hagejalt nimetatud rahasummat saanud, vaid hagejale võis olla teada, et kostja Aivar Põlda paneb K e OÜ arvele kassast võetud 77.000.- krooni liisinglepingu
Lk (8) 4
sõlmimise sissemaksu tegemiseks. Liisinguauto sissemakseks on K e OÜ kassast tehtud sularaha väljamakse summas 77.000.- krooni, mille APon pannud sularahaautomaadist K OÜ kontole ning teinud ülekande liisinguandjale Nordea Finance Estonia AS-le. K OÜ on tagastanud 2008.a. majandusaastal APkokku laenu kahel korral kogusummas 90.000.- krooni. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja andis K e OÜ-le 12.09.2008.a. 77.000.- krooni, on tõendatud hageja vande all antud ütlustega, mis on kooskõlas kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega. Hageja vande all antud ütluste kohaselt andis ALAP12.09.2008.a. Ülemiste Keskuses 50.000.- krooni sularaha, mille hageja seal asuvast sularahaautomaadist enda arvelt välja võttis ning mille APkohe samas sularahaautomaadi kaudu K e OÜ kontole kandis. Mõni aeg edasi liiguti Kristiine Keskusesse, kus hageja võttis SEB Panga pangakontoris oma kontolt välja 27.000.- krooni ja APpani selle samuti K OÜ arvelduskontole. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 12.09.2008.a. on hageja SuurSõjamäe pangaautomaadist võtnud välja ajavahemikul 14.22 – 14.25 5 korda 10.000.krooni ja hiljem veel 27.000.- krooni (t/l 11). Kostja K e OÜ pangakonto väljavõttest Swedbankist 12.09.2008.a.(t/l 72) nähtub, et K e OÜ kontole on ajavahemikul 14.32 – 14.36 kantud erinevates summades kokku 50.000.- krooni ja kell 15.05 veel 27.000.- krooni. Seega on hageja ütlused raha andmisest kostjale kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega arvestades raha väljavõtmise ja K e OÜ kontole panemise kellaegu ning kohti ja summasid ning rahasumma üleandmine hagejalt K e OÜ-le tuleb nimetatud tõenditega tuvastatuks lugeda. Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatut ei lükka ümber kostjate poolt esitatud 12.09.2008.a. K e OÜ kassa väljamineku orderil märgitut (t/l 71), mille kohaselt on APOÜ K juhatuse liikmena võtnud välja äriühingu kassast nimetatud kuupäeval 77.000.- krooni, sest arusaamatuks jääb miks siis APK e OÜ kassast võetud sularaha korraga äriühingu kontole ei kandnud, vaid tegi seda osade kaupa nagu ALoma kontolt raha välja võttis ning kuidas said hageja poolt raha väljavõtmine ja APpoolt raha kandmine K OÜ arvele toimuda peaaegu samaaegselt ning samades summades. Samadel põhjendustel ei ole tõsiselt võetav ka kostjate väide nagu oleks hageja võinud teada, et kostjal tuleb sissemaks summas 77.000.- krooni liisinglepingu sõlmimiseks 12.09.2008.a. teha, mistõttu hageja oma raha samas summas oma pangakontolt just nimetatud kuupäeval välja võttis.
13.2.Sooritus on tehtud olemasoleva või tulevase kohustuse katteks. Hageja väidetel andis ta raha K OÜ-le selleks, et äriühing saaks saadud raha eest teostada liisingulepingu alusel sissemakse sõiduauto Citroen C4 Picasso kasutuselevõtmiseks. Kotjad ei vaidlusta hageja väidet, et kostja liisis Nordea Finance Estonia AS sõidukit Citroen Picasso, kuid olid endal väidetavalt olemas vahendid mille eest sõiduki sissemakse teostada. Liisinguauto sissemakseks on K e OÜ kassast tehtud sularaha väljamakse summas 77.000.krooni, mille APon pannud sularahaautomaadist K OÜ kontole ning teinud ülekande liisinguandjale Nordea Finance Estonia AS-le. K OÜ on tagastanud 2008.a. majandusaastal APkokku laenu kahel korral kogusummas 90.000.- krooni. Kohus on seisukohal, et hageja vande all antud ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et raha 77.000.- krooni pidi hageja andma K e OÜ-le selleks, et viimane saaks teha sissemakse sõiduki Citroen Picasso liisimiseks Nordea Finance Estonia AS-lt. Tulenevalt asjaolust, et hageja täitis oma sõnul K e OÜ-le raha ülekandmisel oma laenulepingust tulenevat kohustust K OÜ ees, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud sooritust tehes arvas hageja ekslikult, et täidab oma lepingust tulenevat kohustust K e OÜ ees. Ka nimetatu saab olla eelduseks VÕS §
Lk (8) 5
1028 lg 1 kohaldamiseks pooltevahelise õigussuhte reguleerimisel (vt Võlaõigusseaduse III, § 1028 kommentaar 3.2).
13.3.Sooritus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 11 seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud laenulepingu sõlmimine ALja K OÜ vahel, kuid kohtuotsuse p-s 13.1 leidis kohus, et tõendatud on raha andmine hageja poolt K e OÜ-le 12.09.2008.a., tuleb asuda seisukohale, et raha üleandmine hagejalt K OÜ-le toimus ilma õigusliku aluseta, st kohustust, mida ALraha üleandjana täita soovis tegelikult ei tekkinud. Kõige eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega ja ALvande all antud ütlustega on leidnud tõendamist, et K e OÜ omandas ALilma õigusliku aluseta 77.000.- krooni 12.09.2008.a. ning ta on kohustatud nimetatud rahasumma hagejale välja andma VÕS § 1028 lg 1 alusel kui alusetult saadu. Kohus on seisukohal, et ei hageja vande alla antud ütlustega ega ka dokumentaalsete tõenditega ei leidnud kohtuistungil tuvastamist asjaolu, et APoleks ALmidagi alusetult saanud, mistõttu hagi APvastu ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel.
14.Alternatiivse nõude esitamise avalduses palus hageja kostjatelt välja mõista ka seadusjärgse viivise ja veel sissenõutavaks muutumata viivise. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas kui seadusega või lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Osundatud seadusesättest tulenevalt ning kohtuotsuse p-s 13 märgitust tulenevalt, mille kohaselt kuulub alusetust rikastumisest tulenev nõue rahuldamisele üksnes kostja K e OÜ vastu, on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 94 sätestatud intressimääraga, millise paragrahvi lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 77.000 kroonilt alates 12.09.2008.a. kuni 30.05.2009.a. järgmistes summades: - perioodi 12.09.2008.a. – 31.12.2008.a. eest 2224,56 krooni (77.000:100x9,5:365 x 111) arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 2,5 %; - perioodi 01.01.2009.a. – 30.06.2009.a. eest 3054,68 krooni (77.000:100x8:365x181) arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 %; - perioodi 01.07.2009.a. – 31.12.2009.a. eest 3105,31 krooni (77.000:100x8:365x184) arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 %; - perioodi 01.01.2010.a. – 30.06.2010.a. eest 3054,68 krooni (77.000:100x8:365x181) arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 %; - perioodi 01.07.2010.a. – 31.12.2010.a. eest 3105,31 krooni (77.000:100x8:365x184)
Lk (8) 6
-
arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 % ja perioodi 01.01.2011.a. – 30.05.2011.a. eest 2531,51 krooni (77.000:100x8x150) arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 %
Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud väljamõistmisele seega 1091,36 eurot (17.076,05 krooni).
viiviste katteks
Juhindudes TsMS § 367 lg 1 sätestatust kuulub viivis, mis ei ole käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmisele VÕS § 94 sätestatud määras alates 31.05.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
15.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud väljavõtte K etuse OÜ poolt VLAS-le liisingulepingu alusel teostatud maksetest, hageja nõudeavaldused kostjatele 21.08.2009.a. ja 17.09.2008.a. laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, OÜ K juhatuse liikme APvastuse esimesele nõudeavaldusele ning kostja poolt esitatud K OÜ 2008.a. majandusaasta aruande, K OÜ kassa sissetuleku orderi nr 893 12.09.2008.a. 100.000.- krooni suuruse lühiajalise laenu saamise kohta, K OÜ kassa väljamineku orderi nr 894 12.11.2008.a. summas 50.000.- krooni ning nr 895 31.12.2008.a. summas 40.000.- krooni, VLOÜ poolt K e OÜ-le esitatud arve ning advokaat Kaarel Kaisi kirja APja selle vastuse, samuti OÜ M e-kirja K e OÜ-le, K e OÜ kassa väljamineku ja sissetuleku orderid ning K OÜ pangakonto väljavõtted, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete tõendamisel. Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata ka tunnistaja TTpoolt kohtuistungil antud ütlused, sest tunnistajale ei olnud teada hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid.
Menetluskulude jaotamine.
16.Kohtukulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ühe kostja vastu ja jätab rahuldamata teise kostja vastu, jäävad hageja menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % K e OÜ kanda. Kuna kohus rahuldab hagi K e OÜ vastu, kannab tema oma menetluskulud ise. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi APvastu, jäävad tema menetluskulud ALkanda. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas kohtule taotluse tunnistaja TT(T ) ülekuulamiseks ja tunnistaja esitas kohtule taotluse tunnistajatasu saamiseks, mille kohus kohtumäärusega tunnistajale ka välja mõistis, tuleb tunnistajale välja makstud tunnistajatasu jätta hageja kui tunnistaja ülekuulamise taotluse esitanud poole kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (8) 7
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 77.000- krooni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4921,20 eurot. Kohtunik:
Lk (8) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.