Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-16573
Tsiviilasi
AS N hagi SPAS vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS N (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, telefon 6688647, e-post [email protected]); Kostja: SPAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arne Ots (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel 640 7170, e-post: [email protected]).
jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Hageja AS N esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja SPAS vastu 285 717 krooni ehk 18260,64 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt projekteeris kostja hagejaga sõlmitud lepingu alusel Viimsis asuva elamu jahutussüsteemid. Hageja tasus kostja poolt projekteerimise eest esitatud arve. Hageja rajas elamusse kostja koostatud projekti järgi ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi. 2009.a juulis selgus, et temperatuur elamus tõusis lubamatult kõrgeks ning hoone ventilatsiooni ja jahutussüsteem ei suutnud tagada projektist tulenevat sisekliimat. Toimunus selgust saamiseks tellis hageja A OÜ-lt eksperthinnangu, milles leiti, et kostja koostatud projektdokumentatsioon ei taga kostja projektis lubatud elamu sisekliimat. Puudused elamu sisekliimas olid tingitud kostja koostatud projektdokumentatsiooni puudulikkusest. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut, millest tulenevalt pidi hageja tegema kulutusi lepingurikkumise tuvastamiseks, pidi jahutussüsteemi ümber projekteerima ning juba valmis ehitatud elamu ventilatsioonisüsteemi ümber ehitama. Eeltoodust lähtuvalt nõudis hageja kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist. Kohus võttis hagiavalduse 13.05.2010.a määrusega meentlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole üle andnud hagejale elamu jahutussüsteemi projekti. Ventilatsiooni projektis olid küll näidatud ventilatsiooni jahutussõlmed, kuid mitte jahutussüsteemi. Jahutussüsteemi ei saanud kostja projekteerida, sest projekti koostamise ajaks ei olnud tellija välja valinud sobivat maakütte seadet. Hagejale oli teada, et projektis puudub jahutussüsteemi osa, kuid hageja tasus sellele vaatamata kostja esitatud arve. Elamu jahutussüsteem ei saanud olla rajatud kostja koostatud projekti alusel, sest kostja sellist projekti kunagi koostanud ei ole. Kostja palus oma vastuses kuulata tunnistajana üle projekti osad koostanud projekteerija Vladimir Krehovi. 08.10.2010.a esitas hageja kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle hageja projektijuht TP, kelle ütlustega soovis hageja tõendada seda, et kostja ei teavitanud hagejat kordagi sellest, et osa tööst on tehtud mittetäielikult. Harju Maakohtu 18.10.2010.a istungil rahuldas kohus mõlema poole taotlused tunnistajate VKja TP`i ärakuulamiseks.
Kostja esitas kohtule 20.12.2010.a taotluse kuulata tunnistajana üle Peter Haab, kes oli vaidlusaluse projekti juht ning kes saab oma ütlustega tõendada projektis ventilatsiooni ja jahutuse osa vahekorda, samuti projekti jahutuse osa mittevalmimise asjaolusid. Kohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja PH ülekuulamiseks. Harju Maakohtu 24.01.2011.a istungil tegi kohus pooltele ettepaneku esitada kohtule täiendavaid tõendeid oma seisukohtade tõendamiseks. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendeid elamu sisetemperatuuri kohta 2009.a suvel, samuti selle kohta, millised jahutusseadmed elamus olid ja kuidas A OÜ oma eksperthinnangu koostas. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, mida peeti silmas ventilatsiooni projekti selles osas, mis puudutas jahutusseadmeid. Hageja esitas kohtule 28.02.2011.a taotluse kuulata tunnistajatena üle GT ning OÜ A peaspetsialist IM. Hageja leidis, et GT saab oma ütlustega tõendada vaidlusaluse elamu sisetemperatuuri 2009.a suvel. Tunnistaja IM aga oskab anda selgitusi selle kohta, kuidas koostati OÜ A ekspertarvamus. Kostja esitas kohtule 28.02.2011.a taotluse kuulata täiendavalt tunnistaja üle MP, kes oli vaidlusalusel projektiosa juhtinsener ning kes oskaks anda selgitusi projekti kohta. Samuti oskab tunnistaja anda ütlusi teatud projektiosa koostamata jätmise kohta. Hageja teatas kohtule 14.03.2011.a, et ta vaidleb vastu kostja taotlusele kuulata üle MP, kuna nimetatud isik ei saa anda ütlusi vaidlusaluste asjaolude kohta, vaid tegemist on pigem hinnangute või arvamuste andmisega, mis kuuluvad ekspertiisi valdkonda. Kostja teatas samuti kohtule 15.03.2011.a, et ta vaidleb vastu hageja taotlusele kahe täiendava tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja leidis, et käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja andis hagejale üle projekti teatud osa või mitte. Kirjeldatud vaidlusesse ei puutu kuidagi kolmandate isikute arusaam sellest, milline on elamu mõistlik sisetemperatuur. Tegemist on ühe isiku subjektiivse arusaamaga. Samuti leidis kostja, et OÜ A peaspetsialisti ülekuulamiseks puudub vajadus, sest toimikus on kirjalik arvamus olemas. Kohus määras 16.03.2011.a määrusega kuulata tsiviilasjas nr 2-10-16573 tunnistajatena üle G T , IM ja MP. Pooled esitasid 26.05.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebeõiguse lühendamist ühele päevale. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS N tasus 06.04.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 30 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv AS N hagiavalduselt SPAS vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 958,67 eurot kanda AS N arveldusarvele Nordea Pangas. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.