(õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-44357
Tsiviilasi
Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) hagi HL(L , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes
Hagihind
3 195,08 eurot
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostja on 09.05.2011 eelistungil kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 3 195,08 eurot ja viivise 162,37 eurot, kokku 3 357,45 euro tasumist. Lisaks nõuab hageja viiviseid alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 3 357,45 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2011.a kuni põhinõude, s.o 3 195,08 eurot, täieliku tasumiseni. Kostja on palunud võla tasumine ajatada. TsMS § 445 lg 1 annab tõepoolest kohtule võimaluse väljamõistetavate summade tasumise kord otsuse resolutsioonis kindlaks määrata. Antud juhul ei ole see kohtu arvates aga põhjendatud. Tasumise ajatamine riivab paratamatult võlausaldaja (hageja) huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Neid asjaolusid peaks tõendama ajatamist taotlenud pool. Käesoleval juhul aga kostja seda teinud ei ole, seega mõistab kohus nõude hageja kasuks välja ühekordse summana. Kohus märgib, et vajadusel on pooltel võimalik võlgnetava summa ositi maksmine kokku leppida ka käesoleva otsuse täitmise käigus. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja esialgu vaielnud hagile vastu ning võtnud hagi õigeks alles eelistungil, samuti ei ole kostja tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 479,33 eurot, mille hageja on tasunud kahes osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.09.2010 summas 1 499,77 krooni (95,85 eurot) ja hagiavalduse esitamisel 24.01.2011 täiendavalt tasutud 383,48 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 479,33 eurot. Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.