lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-44357/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-44357/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-44357

Tsiviilasi

Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) hagi HL(L , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Hagihind

3 195,08 eurot

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista HL Swedbank AS-i kasuks 3 357,45 eurot.
3.Välja mõista HL Swedbank AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2011.a kuni põhinõude 3 195,08 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta HL kanda.
2.Välja mõista HL menetluskulu 479,33 eurot Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 14.09.2010 esitas Swedbank AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse HL vastu. Seoses vastuväite esitamisega anti 07.01.2011 määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 24.01.2011 esitas hageja kohtule oma nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Oma 21.02.2011 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning palus see jätta läbi vaatamata. 09.05.2011 toimunud eelistungil tunnistas kostja hagi täies ulatuses ning soovis võlgnevuse tasumist ajatada. Hageja tasumise ajatamisega nõus ei olnud, pooled kompromissini ei jõudnud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostja on 09.05.2011 eelistungil kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 3 195,08 eurot ja viivise 162,37 eurot, kokku 3 357,45 euro tasumist. Lisaks nõuab hageja viiviseid alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 3 357,45 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2011.a kuni põhinõude, s.o 3 195,08 eurot, täieliku tasumiseni. Kostja on palunud võla tasumine ajatada. TsMS § 445 lg 1 annab tõepoolest kohtule võimaluse väljamõistetavate summade tasumise kord otsuse resolutsioonis kindlaks määrata. Antud juhul ei ole see kohtu arvates aga põhjendatud. Tasumise ajatamine riivab paratamatult võlausaldaja (hageja) huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Neid asjaolusid peaks tõendama ajatamist taotlenud pool. Käesoleval juhul aga kostja seda teinud ei ole, seega mõistab kohus nõude hageja kasuks välja ühekordse summana. Kohus märgib, et vajadusel on pooltel võimalik võlgnetava summa ositi maksmine kokku leppida ka käesoleva otsuse täitmise käigus. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja esialgu vaielnud hagile vastu ning võtnud hagi õigeks alles eelistungil, samuti ei ole kostja tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 479,33 eurot, mille hageja on tasunud kahes osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.09.2010 summas 1 499,77 krooni (95,85 eurot) ja hagiavalduse esitamisel 24.01.2011 täiendavalt tasutud 383,48 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 479,33 eurot. Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja