lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-20517/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-20517/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-20517

Tsiviilasi

OÜ V-Disain hagi Kaupo Juraki vastu 59 448 krooni väljamõistmiseks 59 448 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaupo Juraki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Kaupo Jurak (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Mehis Adamson Vastustaja (hageja): OÜ V-Disain (RK: 11476622), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010 otsus Kaupo Jurakult viivise 29 724 krooni väljamõistmises ja menetluskulude jaotuses ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Kaupo Jurakult OÜ V-Disain kasuks välja viivis 5287.89 krooni ning jätta menetluskulud 58.9% ulatuses Kaupo Juraku kanda ja 41.1% ulatuses OÜ V-Disain kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ V-Disain hagi Kaupo Juraku vastu

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

osaliselt ning mõista Kaupo Jurakult OÜ V-Disain kasuks 29 724 krooni põhivõlgnevuse ja 5287.89 krooni viivise katteks, kokku 35 011.89 krooni, s.o 2237 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot ja 66 senti. Jätta menetluskuludest 58.9% Kaupo Juraku kanda ja 41.1% OÜ V-Disani kanda“. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 58.9% Kaupo Juraku kanda ja 41.1% OÜ V-Disain kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ V-Disain esitas kohtule hagiavalduse Kaupo Juraki vastu 59 448 krooni väljamõistmiseks (sh viivised 29 724 krooni). Hagiavalduse kohaselt algas koostöö hageja ja kostja vahel veebruaris 2008, mil hageja esitas oma endise tööandja OÜ Viigardi nimel kostjale 20.02.2008 pakkumise esiku ja II korruse panipaiga eest summas 16 805.16 krooni ja ülemise garderoobi eest summas 13 361.14 krooni. Kui hageja endise tööandja juurest lahkus ning lõi 28.02.2008 enda ettevõtte OÜ V-Disain, võttis ta endaga kaasa pooleli olevad projektid, milleks oli ka kostja projekt, mille sisuks oli mööbli valmistamine, tarnimine ja paigaldamine kostja valduses olevasse asukohta Elvas XXX . Lisaks eelmainitud esiku, panipaiga ja garderoobi mööblile soovis kostja kahte vannitoa mööblit. Kogu mööbli maksumuseks vastavalt pakkumistele ja tellimustele oli 55 111 krooni. Lähtudes tellimuse kinnitusest kuulus kostja poolt tasumisele 50% tellimuse hinnast. Kostja tasus ettemaksu summas 29 166 krooni. Lisaks eelmainitule soovis kostja ühte vannituppa valamut ja tarvikuid, mille kohta esitas hageja kostjale arve summas 3779 krooni. Hageja valmistas ja paigaldas kostja objektile esiku, panipaiga ja garderoobi mööbli 08.03.2008 ning vannitubade mööblid 08.05.2008, seega oli hageja kostjale tööd üle andnud ning kostja oli tööd vastu võtnud, sh aktsepteerinud kostja tööde vastuvõtmisel tööde maksumust summas 29 724 krooni. Hageja võttis kostjaga korduvalt ühendust ja palus võlgnevuse tasuda, millele aga kostja ei reageerinud.
2.K. Jurak vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt pole ta siiani keeldunud arve tasumisest, kui see oleks esitatud ja tööd lõpetatud. Hageja üleantud töödel esinevad olulised puudused, millele on kostja algusest peale tähelepanu juhtinud. Hageja tarnitud vannituba nr II on toodetud niiskust imavast materjalist, mis esimesel nädalal vannitoas vett saades pundus ja riknes. Samad puudused esinevad vannitoal nr I. Kostja kutsus hageja esindaja puudusi vaatama, kuid hageja pole puudusi

kõrvaldanud. Kostja alandas vannitubade I ja II hinda 19 956 krooni võrra, kuna mõlematel esinevad niiskuskahjustused. Pooled ei ole leppinud kokku maksetähtaegades. Kuivõrd hageja töövõtulepingu järgne töötasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub ka alus viiviste nõudmiseks. Hageja ei ole arveid kunagi kostjale esitanudki, mistõttu ei saa hageja kostjalt arvete tasumata jätmise tõttu ka viivist nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010 otsusega hagi rahuldati ning K. Jurakult mõisteti OÜ V-Disain kasuks välja põhinõue 29 724 krooni ja viivis 29 724 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et antud juhul on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja viitab asjaolule, et tal on õigus keelduda hinna tasumisest mööbli eest, kuna see on kahjustatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegelikult on kahjustatud üksnes XXX paigaldatud vannitoa mööbel. VÕS § 644 lg 1 järgi tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teatanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul hagejale mööbli puudustest. Ka hinna alandamise avaldus, milles teatatakse mööbli puudustest, on esitatud alles käesolevas menetluses 09.06.2010. VÕS § 645 lg 1 p 2 järgi tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma. Asjaolu, et hageja töö oli kvaliteetne, näitab ka see, et teise vannituppa paigaldatud mööblil mingeid kahjustusi ei ole. Ülaltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et kostjal puudus alus keelduda arvete alusel tasu maksmiseks hagejale. Vastavalt arvele nr 80001 tuli kostjal tasuda 55 111 krooni, millest tuleb maha arvutada 29 166 krooni, mille kostja tasus ettemaksuna. Vastavalt arvele nr 80002 pidi kostja tasuma 3779 krooni. Kokku on kostja võlgnevus 29 724 krooni. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on vaielnud vastu asjaolule, et töö üleandmine toimus 08.05.2008. Samas puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on töö vastu võtnud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et töö üleandmine toimus muul kuupäeval. Hageja esitatud fotodelt paigaldatud mööblist nähtub kuupäev 08.05.2008. Kohus luges selle kuupäeva töö üleandmise kuupäevaks. Kohus ei nõustunud kostjaga, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud kindla tasu maksmine ning kostja ei ole arveid saanud. Hinna alandamise avaldusega aktsepteeris kostja arve nr 80001 olemasolu ning alandas hinda. Kohus leidis, et kostja väide arvete mittesaamise kohta on alusetu. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli arvete kohaselt viivise määr 0,5% päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.K. Jurak esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010 otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ V-Disain hagi K. Juraki vastu põhivõla 29 724 krooni ja viivise 29 724 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ning panna K. Juraku menetluskulud OÜ V-Disain kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus eiranud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 sätteid - otsus on rajatud tsiviilasjas tuvastamata asjaoludele ja tõenditele. Kohus on märkinud, et asjas on tuvastatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tsiviilasjas pole hageja esitanud töövõtulepingut. Asjas on olemas kostja poolt aktsepteeritud OÜ Viigard hinnapakkumised veebruarist 2008. Hageja on võtnud omaks, et hageja ei tootnud vaidlusalust mööblit, vaid müüs edasi mööblit, mida on valmistanud kolmas isik. Seetõttu pidanuks kohus asjas tuvastama esmalt poolte vahelise suhte asjas olevate tõendite alusel, milleks on tarbijale müük (müügileping); 2) on kohus leidnud, et kostja on olnud arvete (mille numbrid on jäetud näitamata) tasumisega viivituses. Näitamata on jäetud viivise arvestus, märgitud on vaid hageja soovitud viivise summa 29 724 krooni. Kohus on muuhulgas leidnud, et antud juhul saab kostja suhtes kohaldada VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud viivisemäärast suuremat 0,5% viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei ole viidanud, millise lepingu alusel või kokkuleppe järgi on hageja ja kostja leppinud kokku viivisemääras 0,5%. Kohus on viidanud arvetel olevatele viivisemääradele, kuid jätnud esitamata tuvastuse, mis kuupäevast oleks pidanud kostja nimetatud arved tasuma ehk asjas puudub kohtupoolne nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaline tuvastus; 3) on kohus eiranud TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 esitatud nõudeid. Kohus on jätnud olulise tuvastuse (kas ja millal on hageja teinud kostjale arved nr 80001 ja 80002 kätte saadavaks) tegemata. Selle tuvastuseta ei ole võimalik tuvastada seda, millal pidi kostja müüdud kauba eest tasuma ja mis kuupäevast tekkis hagejal õigus nõuda tasumata arvetelt viivist. Hageja oleks pidanud tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt arvete kostjale edastamist ning kostja poolset arvete maksekuupäevast teadmist. Vastasel korral puudub alus hageja kasuks kostjalt viivise väljamõistmiseks, kuna tehingu üks pool ei ole teisele poolele teinud teatavaks kohustuse tekkimise ning täitmise kuupäeva. Hageja on asjas esitanud väidetavate arvete nr 80001 ja 80002 allkirjastamata blanketid, mis ei vasta raamatupidamislikele, algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Kostja on esitanud arvele nr 80001 vastuväite, mille kohaselt on arvel esitatud lõppsumma vale. Liites toodete hinnad (46.704.22 krooni) ja lahutades ettemakstud summad (29 166 krooni), jääb arve alghinnaks 17 538.22 krooni. Tehtes saadud summale 17 538.22 krooni tuleks lisada käibemaks 18%, tulemiks oleks 20 695.10 krooni. Arvel on aga ikkagi tellimuse jäägi hinnaks koos käibemaksuga 55 111 krooni. Kohus ei ole kohtuotsuses sellele kostja

vastuväitele vastanud, ega osundanud, miks kohus jätab üldse kostja selle vastuväite tähelepanuta; 4) ei ole kohus analüüsinud, mis tähendust omavad käesolevas asjas tõendina esitatud OÜ Viigard kaks hinnapakkumist ning nende seos hageja poolt esitatud hageja pangakonto väljavõttega. Seega on kohus jätnud andmata hinnangu asjas esitatud kõigile tõenditele. Nimelt on kostja asjas esitanud vastuväite, et kostja aktsepteeris ettemaksega ainult OÜ Viigard hinnapakkumist, aga mitte hageja kooskõlastamata hinnapakkumisi. Kohus on leidnud, et kostja on tellinud hagejalt mööblit kokku hinnaga 55 111 krooni ja kostja on selle hinnaga nõustunud. Tsiviilasja toimikus puudub sellekohane tõend. Kostja pole tellinud hagejalt vannitoa mööblit hinnaga, mis nähtub arvetelt 80001 ja 80002. Poolte vahelise hinnakokkuleppe kohta pole hageja esitanud TSMS § 230 lg 1 kohaselt ühtegi tõendit. 5) on tsiviilasjas esitatud kostjapoolne hinna alandamise avaldus, millega on kostja alandanud alates 09.06.2010 hinda vastava avaldusega, kuna mööblil esines kvaliteedi probleeme. Tsiviilasja menetluse raames on hageja tunnistanud materjalist tingitud kvaliteediprobleeme ning teinud isegi pakkumise toote korrastamiseks. Kohus on jätnud andmata hinnangu kostja poolsele hinna alandamise avaldusele. Märgitud on vaid asjaolu, et hinnaalandamise avaldus on esitatud 09.06.2010. Kostja esitas nimetatud avalduse koheselt siis, kui sai hagejalt teada mööbli hinna, mille kohta kuni hagi esitamiseni hageja kostjale ühtegi arvet või maksenõuet ei esitanud. Seetõttu on kostja poolne hinna alandamise avaldus esitatud õigeaegselt; 6) on kohus eiranud VÕS 36. ptk sätteid – puudub hageja poolse tööde üleandmise kuupäeva tuvastus (otsuses vastuoluline) ja pretensioonide esitamise tähtaja tuvastus. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Kohus on lugenud hageja poolse hanke üleandmise kuupäevaks 08.05.2010, tuginedes hageja esitatud fotodelt nähtavale kuupäevale. Samas on kohus jätnud põhistamata, kuidas tõendab hageja poolt suvalises kohas tehtud pilt mööblist, et see on paigaldatud osundatud kuupäeval ja ilma probleemideta kostja elamisse. Hagejal tulnuks tõendada tööde üleandmise kuupäeva ning et tarnitud asja üleandmisel kostjal pretensioonid puudusid. Kohus on leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama teistsuguse kuupäevaga mööbli üleandmist. Hagejal tulnuks mööbli üleandmine hageja poolt väidetud tähtajaks esmalt asjakohaselt (TsMS 230 lg 1 mõistes) tõendada, seejärel saanuks kostja esitada muud vastuväited. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-07 punktis 13 asunud seisukohale, et juhul kui tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit sellekohta, et 08.05.2010 või 08.05.2008 oleks hageja poolt mööbel kostja elamisse paigaldatud. Kui kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, tulnuks kohtul tuvastada hageja poolne VÕS § 636 lg 1 kohase tingimuse täitmine kui hageja tasunõude esitamise eeldus VÕS § 637 lg 3 mõistes. Käesolevas tsiviilasjas sellise õige kuupäeva tuvastus puudub.

5.OÜ V-Disain palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud K. Juraki kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Apellant leiab ebaõigesti, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 sätteid. Apellant leiab tegelikult, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mitte aga rikkunud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 sätteid; 2) kohaldas maakohus õigesti VÕS § 635 lg 1, kuna hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele valmistama ja paigaldama Elvas XXX asuvasse korterisse vannitoa mööbli ning kostjale kuuluvasse eramusse esiku, panipaiga, garderoobi ja vannitoa mööbli. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu. Kostja ei esitanud maakohtus kordagi väidet, et pooltevaheline leping on müügileping. Kostja käsitles ka ise pooltevahelist lepingut töövõtulepinguna (hagi vastuse

p 2.4, 2.8, 2.9). Seega leidis maakohus õigesti, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et antud juhul on tegemist töövõtulepinguga; 3) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et kostja pole kunagi arveid nr 80001 ja 80002 ning tellimuse kinnitust nr 80003 kätte saanud. 20.03.2008 tellimuse kinnituse nr 80003 kohaselt on esiku, panipaiga, garderoobi ja kahe vannitoa mööbli maksumuseks koos käibemaksuga 55 111 krooni. Tellimuse kinnitusele on märgitud, et tellimus jõustub pärast 50% suuruse ettemaksu laekumist. Kostja kandis hageja kontole 20.03.-24.03.2008 kokku 29 166 krooni. Kostja poolt ettemaksu tasumine tõendab, et kostja sai hageja tellimuse kinnituse kätte, kuna vastupidisel juhul ei oleks kostja teadnud hageja pangakonto numbrit, kuhu raha üle kanda. Ka ei oleks kostja hagejale raha üle kandnud, kui hageja ei oleks esitanud kostjale tellimuse kinnitust või kui kostja ei oleks nõustunud tellimuse kinnitusel märgitud töö maksumusega. Pärast kostja poolt ettemaksu tasumist väljastas hageja kostjale 24.03.2008 arve nr 80001 ning alustas tööde teostamist. Kuna kostja soovis täiendavalt vannituppa valamut ja tarvikuid, esitas hageja kostjale 25.03.2008 arve nr 80002. Ka 09.06.2010 esitatud hinna alandamise avaldusega tunnistab kostja, et pooled leppisid töö hinnana algselt kokku 20.03.2008 tellimuse kinnitusel nr 80003 märgitud hinna 55 111 krooni; 4) on ebaõige kostja väide, et ta aktsepteeris ettemaksega OÜ Viigard hinnapakkumisi, kuna sel juhul oleks kostja pidanud tegema ülekande OÜ-le Viigard, mitte hageja arvele. OÜ Viigard pakkumistes on lahti kirjutatud 20.03.2008 tellimuse kinnitusel märgitud esiku, panipaiga ja garderoobi maksumus ning OÜ Viigard pakkumised ei sisalda kahe vannitoa mööbli maksumust. Kostja ei ole väitnud, et ta ei tellinud hagejalt lisaks esiku, panipaiga ja garderoobi mööblile ka kahe vannitoa mööblit. Seega on ta kohustatud ka vannitubade mööbli eest tasuma; 5) ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on hageja teostatud töö vastu võtnud ning kasutab seda. Seega on kostja kohustatud hagejale teostatud töö eest kokkulepitud suuruses tasu maksma ning maakohus leidis õigesti, et hageja tasunõue on muutunud vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 sissenõutavaks. Samuti luges maakohus õigesti töö üleandmise kuupäevaks 08.05.2008, kuna see kuupäev nähtub hageja esitatud fotodelt paigaldatud mööblist ning kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et töö vastuvõtmine toimus muul kuupäeval. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 08.05.2008; 6) leidis maakohus õigesti, et kostja võlgnevus on kokku 29 724 krooni. Vastavalt arvele nr 80001 tuli kostjal tasuda 55 111 krooni, millest tuleb maha arvutada 29 166 krooni, mille kostja tasus ettemaksuna. Vastavalt arvele nr 80002 pidi kostja tasuma 3779 krooni; 7) leidis maakohus õigesti, et kostjal puudus alus keelduda arvete alusel tasu maksmiseks hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahjustatud on üksnes kostja eramusse paigaldatud vannitoa mööbel (maakohtu otsuses on ekslikult märgitud, et kahjustatud on XXX korterisse paigaldatud vannitoa mööbel), mis nähtub kostja esitatud fotodelt. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tarbija tarbijatöövõtu puhul teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta VÕS § 644 lg 3 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Esmakordselt teatas kostja töös avastatud puudusest hagejale 14.06.2010 kohtule esitatud hagi vastuses, kui hageja poolt töö lõpetamisest oli möödunud üle kahe aasta. Hagi vastuse p-s 2.5 on kostja märkinud, et hageja tarnitud vannituba II mööbel pundus juba esimesel nädalal vannitoas vett saades ja riknes. Kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teatanud hagejale seaduses sätestatud tähtaja jooksul mööbli puudustest, jättis maakohus õigesti kostja väited hageja paigaldatud mööbli puuduse kohta tähelepanuta. Asjaolu, et hageja töö oli kostjale üleandmise ajal kvaliteetne, nähtub lisaks ka hageja esitatud fotodelt. Maakohus leidis samuti õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma. Seega puudub alus VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaldamiseks;

8) kuigi maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjapoolse hinna alandamisega, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu tuleks maakohtu otsus tühistada. Maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuna kostjal puudus hinna alandamiseks alus ning kostja alandas hinda ebaõigesti. Seega on kostja avaldus tühine; 9) alandas kostja 09.06.2010 avaldusega mõlema hageja paigaldatud vannitoa mööbli tellimuse kinnituse nr 80003 järgset hinda 80%, s.o 19 956 krooni võrra. Kostja on kohtumenetluses aktsepteerinud, et puudused esinevad ainult vannitoa II osas ning vannitoa I osas puudusi avastatud ei ole. Ka kostja esitatud fotodelt nähtub ning pooled veendusid selles 25.10.2010 mööblit üle vaadates, et niiskuskahjustusega on üksnes kostja eramu teisele korruse vannituppa (vannituba II) paigaldatud riiul (maksumuseks koos käibemaksuga 7630 krooni). Seega juhul, kui kostjal oleks olnud õigus hinda alandada, oleks ta võinud seda teha üksnes vannitoa II mööbli hinna osas; 10) VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib lepingupool, kes võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-29-10 p-s 12 märkinud, et eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Mittekohase täitmise väärtust ja kohase täitmise väärtust peab vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendama pool, kes hinda alandab. Kuna kostja ei tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, ega seda, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole tal võimalik hinna alandamisele tugineda. Seega peab kostja tasuma hagejale kokkulepitud suuruses tasu ka juhul, kui tal oleks olnud õigus hinda alandada; 11) kohaldas maakohus õigesti VÕS § 113 lg 1, leides et antud juhul on arvete kohaselt viivisemäär 0,5% päevas. Samuti leidis maakohus õigesti, et täidetud on viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – ning viivisenõue ei ületa põhinõuet ega ole seega hea usu põhimõtte vastane. Juhul, kui kohus leiab, et pooled ei ole kokku leppinud arvel märgitud viivisemääras, kuulub vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 kohaldamisele seadusjärgses suuruses viivisemääraga viivis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada K. Jurakult viivise 29 724 krooni väljamõistmise osas ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab K. Jurakult OÜ V-Disain kasuks välja viivise summas 5287.89 krooni. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
7.Maakohus leidis, et kostja on hageja arved nr 80001 ja nr 80002 kätte saanud ning seetõttu tuleb lähtuda arvetel märgitud viivise määrast 0.5% päevas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et hageja ei ole talle arveid nr 80001 ja nr 80002 saatnud ning seetõttu puudub pooltel kokkulepe viivise määras 0.5% päevas. Kuna hageja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet viivise määras 0.5% päevas (arvete saatmist kostjale enne hagiavalduse esitamist), siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Ringkonnakohus märgib, et ka hageja on möönnud seadusjärgse viivisemäära kohaldamist ja seda nii maakohtus kui vastuses apellatsioonkaebusele. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades seda, et hageja on kostjale töö üle andnud 08.05.2008 ning hageja ei ole tõendanud maksmise tähtaega 08.05.2008, siis tuleb kohaldamisele VÕS § 82 lg-s 3 sätestatu ja ringkonnakohus loeb mõistlikuks vajalikuks ajaks kostja poolt töö eest maksmiseks kuni 20.05.2008. Alates 20.05.2008 on kostja poolt täitmisele kuuluv kohustus (maksta tellitud töö eest) sissenõutav ning sellest ajast alates tuleb arvestada viivist maksmata summalt 29 724 krooni. Hageja on nõudnud viivise maksmist kuni 28.04.2010 ning seetõttu kuulub viivis arvestamisele perioodi eest 20.05.2008 kuni 28.04.2010. Alates 20.05.2008 kuni 01.01.2009 oli viivise määraks 11% ja viivitatud päevade arv 225. Sellest tulenevalt oli viivise päevamäär 0.03% ning viivise summa arvestades viivitatud päevade arvu 2006.37 krooni. Alates 01.01.2009 kuni 01.07.2009 oli viivise määraks 9.5% ja viivitatud päevade arv 181. Sellest tulenevalt oli viivise päevamäär 0.026% ning viivise summa arvestades viivitatud päevade arvu 1397.02 krooni. Alates 01.07.2009 kuni 28.04.2010 oli viivise määraks 8% ja viivitatud päevade arvuks 302. Sellest tulenevalt oli viivise päevamäär 0.021% ning viivise summa arvestades viivitatud päevade arvu 1884.50 krooni. Kokku peab kostja maksma hagejale viivist 5287.89 krooni (2006.37+1397.02+1884.50).

8.Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 29 724 krooni põhivõla katteks, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9.Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ja põhjendatult rahuldanud hagi põhinõude osas.
9.1.Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kohaldamisele kuuluvad töövõtulepingut reguleerivad sätted. Ainuüksi asjaolust, et pakkumised (t.l 8-9), tellimused (t.l 10-11) ja tellimuse kinnitus (t.l 12) ei sisalda pealkirja „töövõtuleping“, ei saa teha järeldust, et pooled ei oleks sõlminud töövõtulepingut. Asja materjalidest nähtuvalt kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele valmistama Elvas XXX korterisse vannitoa mööbli ja kostjale kuuluvasse elamusse esiku, panipaiga, garderoobi ja vannitoa mööbli, s.t lepingu esemeks oli mööbli valmistamine vastavalt kostja tellimusele, mis kinnitab töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtulepingule on omane, et töövõtja võib kasutada töö tegemiseks alltöövõtjaid ning see asjaolu ei tee töövõtulepingut müügilepinguks, nagu seda kostja on apellatsioonkaebuses märkinud.
9.2.Maakohus on hinnanud õigesti hageja esitatud tõendeid (pakkumised, tellimused, tellimuse kinnitus, arved, ning kostja pangakonto väljavõte) ning nende alusel põhjendatult leidnud, et pooled leppisid kokku tasus 58 890 krooni ning kostja võlgneb hagejale üleantud mööbli ja tervikute eest 29 724 krooni (arve nr 80001 ja tellimuse kinnituse alusel 55 111 krooni, lisaks arve nr 80002 alusel 3779 krooni, millest tuleb maha arvata ettemaksuna tasutud 29 166 krooni). See, et tellimuse kinnitusel ja arvetel puudub hageja allkiri, ei tähenda, et kostjal puudub kohustus üleantud teenuse eest tasuda. Hageja on 20.09.2010

menetlusdokumendis (t.l 54-55) selgitanud kostja vastuväidet seoses arvel nr 80001 ettemaksu summa märkimisega käibemaksuta ridade peale (t.l 13) ning sellest on aru saada, et vaatamata hageja eksitusele arve koostamisel, on nimetatud arve järgi maksmisele kuuluvaks summaks 55 111 krooni. Kuigi maakohus ei ole seda kostja vastuväidet otsuses käsitlenud, ei ole see selliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise.

9.3.Ekslik on kostja väide, et ettemaksetega aktsepteeris ta OÜ Viigard hinnapakkumist. Kuna kostja tegi ettemaksud hageja arvele, siis sai ta aru, et töövõtjaks on hageja ning talle tuleb maksta kogu tellitud mööbli ja tarvikute eest. Tellimuse kinnitus sisaldab ka pakkumistes märgitud töid ning kostja poolte ettemakse tegemine on toimunud pärast tellimuse kinnituse koostamist, millest nähtub ettemaksu kohustus.
9.4.Kuigi maakohtu otsuses puuduvad põhjendused kostja hinna alandamise avalduse suhtes, ei ole see aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele ka selles osas, kuna kostjal puudus alus hinna alandamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja andis valmis töö kostjale üle 08.05.2008. Kostja ei ole vastupidist tõendanud ning seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud töö üleandmise aja. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Nimetatud sättest tuleneb, et kui kostja oli tehtud töö vastu võtnud, siis kehtib eeldus, et täitmine oli nõuetekohane. Kui kostja väidab, et täitmine ei olnud nõuetekohane, siis peab ta seda tõendama. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hinna alandamise avalduse koos vastusega hagile 09.06.2010, s.o üle kahe aasta pärast töö vastuvõtmist. Hageja esitas sellele vastuväite ning kinnitas, et üleantud töö vastas üleandmisel kokkulepitud tingimustele. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et üleantud tööl esines vastuvõtmisel puudusi, siis on tema vastuväide tõendamata. Hinna alandamise eelduseks VÕS § 112 lg 1 järgi on asjaolu, et hinda alandav pool on võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise, s.t lepingutingimustele mittevastava töö. Kostja poolt nimetatud eelduse tõendamata jätmise tõttu on õige hageja väide, et kostjal puudub hinna alandamiseks alus.
10.Hageja esitas nõude kostjalt 59 448 krooni väljamõistmiseks ja tema nõue rahuldati 35 011.89 krooni ulatuses (29 724+5287.89), s.o 58.9%. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58.9% ulatuses kostja kanda ja 41.1% ulatuses hageja kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja