Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-56844
Tsiviilasi
CFA/S Eesti filiaali hagi F OÜ vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CFA/S Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht
Hageja lepinguline esindaja: Sander Mäekuusk (OÜ Claim Consult ); Kostja: F OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: RÕ(isikukood XXX).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1056844, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
CFA/S Eesti filiaal esitas 15.11.2010.a Pärnu Maakohtule Haapsalu kohtumajale Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse avalduse UÕ vastu. 30.11.2010.a tegi kohus makseettepaneku, mille UÕsai 13.12.2010.a allkirja vastu kätte. UÕ esitas maksekäsu kiirmenetlus eavaldusele 17.12.2010.a vastuväite. 10.01.2011.a lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse ja andis CFA/S Eesti filiaal nõude UÕ vastu võla nõudes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.01.2011.a otsustas Harju Maakohus jätkata CFA/S Eesti filiaali poolt esitatud nõude menetlemist hagimenetluses, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 27.01.2011.a esitas CFA/S Eesti filiaal Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus võttis 09.02.2011.a kohtumäärusega menetlusse kohustades kostjat hagile vastama. Hageja esitas Harju Maakohtule 27.01.2011.a hagiavalduse UÕvastu liikluskindlustuse seadsue (LKindS) § 48 lg 2 p 2 alusel tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt sõidis UÕ17.05.2009.a sõidukiga Mitsubishi L200 registrimärgiga XXX tagant otsa jalgratturile AR. UÕ oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes ja teda karistati rahatrahviga. Jalgrattur sai liiklusõnnetuses kannatada ja teda raviti Pärnu Haigla SA poolt. Sõiduauto registrimärgiga XXX liikluskindlustuse andjaks oli hageja, kes hüvitas kannatanu
ravikulud. Hageja esitas kostja vastu tagasinõude, kuna kostja oli õnnetuse toimumise ajal joobes. Kostja vastas hagile 04.03.2011.a. Vastuses leidis kostja, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest kostja ei olnud 17.05.2009.a toimunud liiklusõnnetuses, milles osalesid kostja ja AR, süüdi, vaid õnnetuse põhjustas AR. Hageja 21.03.2011.a vastuses kotsja 04.03.2011.a vastuses vaidles kostja vastuväidetele vastu ning selgitas, kostja vastutus tuleneb võlaõigusseaduse § 1050 lg-st 1, mis sätestab sõnaselgelt,et juhul, kui kahju põhjustatakse eriti ohtliku asja või tegevusega vastutab kahju tekimise eest sõltumata oma süüst ohu allikat valitsenud isik. Kostja täiendas oma vastust 04.04.2011.a, milles juhtis kohtu tähelepanu sellele, et jalgrattur rikkus jämedalt ohutu liiklemise nõudeid, kuna ei kandnud kiivrit ega helkurvesti. Ühtlasi märkis kostja, et liiklusõnnetuse ei põhjustanud joodud alkohol, vaid jalgratturi liiklusohtlik käitumine. 13.04.2011.a istungil jäid pooled oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja esitas kohtule 24.04.2011.a taotluse kostja asendamiseks. Hageja tõi taotluses välja, et Riigikohtu 3-2-1-4-10 lahendi kohaselt eristatakse tagasinõude esitamisel LKindlS § 48 lg 2 alusel sõiduki omanikku ja valdajat sõidukit juhtinud isikust ning tagasinõude saab esitada liikluskindlustuse lepingu poole vastu. Liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja ja F OÜ vahel, mistõttu palus hageja asendada senine kostja UÕ õige kostjaga F OÜ-ga. Kohus rahuldas hageja taotluse 25.04.2011.a määrusega ning asendas varasema kostja UÕ teise kostjaga F OÜ-ga. Pooled esitasid 20.05.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebeõiguse lühendamist kolmele päevale. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 63,91 euro tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 750 krooni on tasutud hageja CFA/S Eesti filiaali poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 12.11.2010.a. a, riigilõiv summas 79,89 eurot on tasutud hageja CFA/S Eesti filiaali poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 26.01.2011. a, mis siirdati viitenumbrile 2900072123 07.02.2011.a Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 63,91 eurot ning kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.