Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on AS E hagiavaldus AK ́i vastu. Hageja on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda. Kostjale on hageja avaldus kätte toimetatud ning kostja on soovinud enda menetluskulude (kulud õigusabile) väljamõistmist hagejalt 153,39 euro suuruses summas. Hageja leidis, et kostja õigusabikulud tuleb jätta kostja enda kanda, sest võttes arvesse kostja vastuse pikkust ning sisu, ei vasta nõutud menetluskulude hüvitamise summa reaalsusele ning on põhjendamatult suur. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas ei nähtu, et hageja oleks hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Pigem on alust arvata, et lähtudes kostja vastusest on hageja pidanud nõuet perspektiivituks. Seetõttu kannab hageja kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel. Kostja on menetluskuludena esitanud õigusabi kulud vastavalt lepingule nr Õ/18 summas 153,39 eurot. Hageja on pidanud nimetatud summat põhjendamatult suureks, kuna kostja vastuse sisuline osas hõlmab vaid poolt lehekülge. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja vastuse sisuline osa on poole lehekülje pikkune. Samas leiab kohus, et õigusabi kulude arvestamisel ei saa lähtuda pelgalt vastuse pikkusest ja sellest tulenevalt vastuse kirjutamisele kuluvast ajast, vaid arvestada tuleb ka aega, mis kulutati teabe kogumiseks, et vastust üldse koostada. Kostja vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud mitmeid järelepärimisi kostja asukoha/viibimiskoha kindlakstegemiseks hagis viidatud lepingute sõlmimise ajal, mis kuuluvad samuti õigusteenuse hulka. Ühtlasi ei ületa kostja lepingulise esindaja tasu lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära (nõudele kuni 639,12 eurot vastab 319,56 eurot). Seetõttu leiab kohus, et kostja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 153,39 eurot on põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

Hageja on ühtlasi taotlenud kohtult poole riigilõivu tasumist. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kooskõlas TsMS § 150 lõikega 4 tagastab kohus riigilõivu poole taotlusel, kes on riigilõivu tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale AS-le E tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 63,91 eurot ja kanda hageja poolt näidatud arveldusarvele.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.