Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hageja nõue AS X (registrikood X) ja kostja sõlmisid 22.03.2007.a järelmaksulimiidi lepingu nr X, millega AS X võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama vastavalt lepingu põhitingimustes fikseeritud tagastamise tingimustele täies osas. Lepingu lahutamatuks osaks olid lepingu põhitingimused ja lepingu üldtingimused. Kostja kinnitades allkirjaga lepingu sõlmimist, on tunnistanud lepingu põhitingimuste ja üldtingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele. Kostja on kasutanud AS-i X võimaldatud limiiti kokku summas 14574,98 krooni. Kostja kohustus tagastama AS-ile X kasutatud limiidi igakuiste kuumaksetena lepingus sätestatud summas ja kuupäevadel. AS X arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule intressimääraks 16% aastas. Kostja ei täitnud Lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud limiiti igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Juhindudes järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste punktist 8.1.2. lõpetas AS X ennetähtaegselt, so enne limiidilepingu ning nõudis kasutatud limiidisumma ja lepingu rikkumise korral poolte vahel lepingus kokkulepitud kõrvalnõuete tasumist. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest õigusaktidega tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Kostja ei reageerinud AS X nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS X loovutas 28.11.2007.a. nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on kostjalt nõudnud limiidilepingust tuleneva nõude tasumist, esitades kostjale lepingus toodud postiaadressil võlgnevuse teatiseid, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud.

Vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 16% aastas on AS X arvestanud intresse vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 3 alates panga poolt kostja kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ja kasutatavale järelmaksulimiidi summale kuni lepingu lõpetamiseni, summas 1118,52 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) põhisumma 14574,98 krooni; 2) viivised summas 3900,53 krooni; 3) intressi summas 1118,52 krooni ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 3000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni ning OÜ X poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 4500,00 krooni. Hageja tugineb oma nõudes: VÕS §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 415 lg 1 ning TsMS § 146.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 03.05.2011.a TsMS § 322 lg 4 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 71). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Hageja on kohtule oma nõude põhistamiseks esitanud tõenditena AS X ja kostja vahel sõlmitud limiidilepingu nr X (tl 5) ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ärakirjad (tl 6). Lepingust nähtuvalt on limiidi summa 15 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas. Kuumakse suurusega 450 krooni kuulus kostja poolt tasumisele 1 kord kuus iga kuu 23. kuupäeval arvelduskontole X. Esimene kuumakse tuli tasuda 23.06.2007.a Limiidi summa tagasimaksmine pidi täies osas toimuma kostja poolt

22.03.2011.a. Lepingu üldtingimuste p 3.1.1 nähtuvalt kohustus kostja tagama arvelduskontol iga kuumakse tasumise päeval piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning p 3.1.2 nähtuvalt oli kostja kohustatud tagastama pangale limiidi ja tasuma intressid vastavalt lepingus fikseeritud limiidi tagastamise tingimustele ja täitma muud lepingust tulenevad kohustused. Lepingu üldtingimuste p 8.1 nähtuvalt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kliendilt 2 nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui leiab aset kliendi poolt kolme üksteisele järgneva kuumakse osaline või täielik tasumata jätmine. Lepingu üldtingimuste p 10.1 nähtuvalt kohustub kostja hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahjud täies ulatuses. Lisaks on hageja kohtule tõenditena esitanud ärakirjadena: teate lepingu ülesütlemise kohta 17.10.2007.a, milles paluti võlgnevus likvideerida hiljemalt 31.10.2007.a (tl 7); teatise nõude loovutamise kohta OÜ-le X 29.11.2007.a (tl 8); võlateatise X OÜ-lt 11.12.2007.a (tl 9) ning kostja pangakonto väljavõtte perioodi 22.03.2007 kuni 28.11.2007.a kohta (tl 10). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 207,71 eurot ja õigusabikulud summas 287.60 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 207,71 eurot ja õigusabikulud summas 287,60 eurot. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.