Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kostjate kanda ja kostjate kostjate kulud kostjate endi kanda.

Edasikaebe kord Kostjate Kostjatel tel on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 12.04.2011 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kaudu (reg.-kood 10221469) Viru Maakohtusse hagi OÜ Ants ja Heimo ja I A vastu põhivõlgnevuse 11 673 euro ja seisuga 31.03.2011 viivise summas 258.89 euro solidaarses nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja OÜ Ants ja Heimo (reg.-kood 10401467) sõlmisid 07.12.2007 arvelduslaenu lepingu nr 17001409350, millega on seotud kostjale (kostja 1) kuuluv arvelduskonto nr 17001409350. Laenulepingu täitmist tagas 07.12.2007 sõlmitud käenduslepinguga ettevõtte omanik ja juhatuse liige A H. Seoses ettevõtte omaniku ja juhatuse liikme vahetumisega käendas ettevõtte kohustusi alates 28.01.2009 I A. Käenduslepingu alusel kohustus laenulepingut isiklikult käendama I A 270 000 krooni (17 256.15 eurot) ulatuses. Laenulepingus lepiti kokku arvelduslaenu limiidiks 180 000 krooni. Limiidi ületamisel loetakse see tähtaegselt tasumata summaks ning sellelt arvestatakse viivist 25% aastas. Laenulepingu p 3.1 ja 3.4 alusel arvestab hageja limiidi kasutatud osalt intressi lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost arvelduskontol ning intress kuulub tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval ja lepingu lõppemisel. Hageja debiteerib arvestatud intressi ning muud lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed kostja 1 (OÜ Ants ja Heimo) täiendava korralduseta arvelduskontolt. Kostja l kohustus tagama nimetatud maksete debiteerimiseks piisava rahasumma või kasutamata limiidi olemasolu arvelduskontol ning tegema vajadusel kontole ülekande või sularaha sissemakse, võimaldamaks hagejale tasumiseks kuuluva summa ilma limiiti ületamata debiteerida. Kostja 1 oli end registreerinud Firmapakett nr 1 kasutajana, mistõttu tema kontolt debiteeriti iga kuu viimasel päeval 85 krooni teenustasu. Firmapakett nr 1 kasutajana ei pidanud kostja 1 maksma laenulepingu p 4,2 limiiditasu. Kostja 1 on aktiivselt arvelduskrediiti kasutanud ning debiteerinud kontot oma finantsvajaduste rahuldamiseks lepingu sõlmimisest alates. Esmakordselt ületas kostja arveldusarve limiiti 31.12.2009 (ületatud 14 päeva) kuni 14.01.2010. Taas ületas kostja arveldusarve limiiti 30.06.2010 kuni 16.07.2010. 23.08.2010 kaarditehingu debiteerimise järel ületas arvelduskonto võlgnevus taaskord limiidi. Edaspidi arvelduskontot ei krediteeritud ning iga kvartali lõpus

kogunenud intresside ulatuses konto debiteerimisega võlgnevus ja sealhulgas limiiti ületav võlgnevus järjest suurenesid. Viivise arvestamine on toimunud kvartali kaupa. 14.01.2011 saatis hageja kostjale 1 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostjale anti võlgnevuse likvideerimiseks aega kuni 21.01.2011. Sama sisuga teated saadeti tähitult 14.01.2011 ka käendajale (kostja 2). 21.02.2011 saatis hageja kostjale 1 lepingu ülesütlemise avalduse lepingu ülesütlemisest põhjusel, et kostja 1 võlgnevust hoiatusteatises märgitud tähtpäevaks (21.01.2011) ei likvideerinud. Hageja nõudis arvelduslaenu tagastamist limiidi ulatuses summas 11 504 eurot ning limiiti ületavas osas 169.90 eurot, kokku summas 11 673.90 eurot. Kostjale 1 anti võlgnevuse likvideerimiseks aega kuni 03.03.2011. Sama sisuga teatised saadeti ka käendajale, nõudes solidaarvõlgnikult kostja 1 võlgnevuse tasumist. Tähitud kirjad on hagejale tagastatud, kuna adressaadid ei ole neid vastu võtmas käinud. Seisuga 31.03.2011 ei ole kostjad hagejale võlgnetavat summat tasunud. Vastavalt laenulepingu p 9.5 on hagejal leping üles öelda ning nõuda arvelduslaenu ja muude lepingu alusel pangale võlgnetavate summade kohest tasumist, kui arvelduslaenu limiit on laenusaaja poolt ületatud rohkem kui 7 järjestikuse päeva jooksul. Hagiavalduse üleütlemise hetkel 31.03.2011 oli viivitus kestnud juba rohkem kui viis kuud. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist teinud ühtegi katset lepingut täita ehk ei ole üritanud tagasi maksta võlgnetavaid summasid ega krediteerinud arvelduskontot. Kostja ei ole ka hagejaga ühendust võtnud. Hageja üritas telefoni teel ja e-kirjade ning tavaliste kirjade vahendusel võtta suhelda kostjaga 2, kes on ühtlasi kostja 1 seaduslik esindaja, kuid pärast 2010.a. detsembrit ei ole see õnnestunud. VÕS § 196 lg 3 tulenevalt on hagejal õigus leping üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole võlgnevust kohaselt tasunud alates 23.08.2010, võib seda lugeda hetkeks, kui hageja üleütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Seega on laenulepingu üleütlemiseni kulunud aega rohkem kui 4 kuud (181 järjestikust päeva) ning lepingu ülesütlemine on toimunud vastavalt laenulepingu p 9.5 sätestatule. TsÜS § 69 lg 1 alusel jõustub tahtevaldus kättesaamisega või kättesaaduks lugemisega. TsÜS § 69 lg 3 alusel loetakse lepinguga seotud tahteavaldus kättesaaduks ja seega kehtivaks muutunuks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemise avaldus saadeti kostja 1 äriregistris olevale aadressile Paemurru 13 Rakveres, mis on sama laenulepingu p 11 märgitud aadressiga tahteavalduste edastamiseks. Samuti on mõlemad teatised saadetud kostjale 2, kes on ka laenulepingu käendaja. Eelnevast tulenevalt tuleb ülesütlemise avaldus lugeda kättesaaduks ja ülesütlemine kehtivaks alates 21.02.2011, mis on kostjale 1 mõistlik võimalus hageja tahteavaldusega tutvumiseks. Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS § 82 lg 7, VÕS § 108 lg 1, 145 lg 1 ning 401 lg 1 sätestatule ja taotleb kostjatelt solidaarselt põhinõudes summa 11 673 euro väljamõistmist ja kõrvalnõudena lepingust tulenevalt viivist seisuga 31.03.2011 summas 258.89 eurot (4050.75 krooni). Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemäära alusel (Euribor + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – koopiad arvelduslaenu lepingust ja käenduslepingust, lepingu ülesütlemise hoiatus 14.01.2011, teatised käendajale, ülesütlemise avaldus, arvelduskonto väljavõte, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja , kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressidele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale 2 - I A`le, kes on ühtlasi kostja 1 – OÜ Ants ja Heimo seaduslik esindaja, isiklikult kätte antud 04.05.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 24.05.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja 1 rikkus lepingut, ületades kokkulepitud laenulimiiti ning jättes tagamata kontol intressimaksete debiteerimiseks vajaliku rahasumma olemasolu. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on arvestanud avalduses viivisenõude seisuga 31.03.2011 ning taotleb viivise väljamõistmist põhivõlalt veel kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgsest viivisemäärast lähtudes. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta täielikult solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ja on pidanud võimalikuks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuse jõustumise järel. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 21. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.