2-11-840
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. mai 2011. a Pärnu
Tsiviilasja number
2-11-840
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi A.P.a vastu 2013.10 eurot ning lisanduva viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
2004.39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, lepinguline esindaja Marena Berk Kostja: A.P.a, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxxx küla, xxxx vald, xxxxx maakond
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25.05.2011.a, Pärnu Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, §101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, TsMS § 162 lg 1,§ 165 lg 3, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p 2
1 (3)
2-11-840 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Swedbank Liising AS ja kostja A.P.a sõlmisid 12.05.2006.a. liisinglepingu, nr 0128215L millega kostja sai laenu 1597.79 eurot (25 000.00 krooni), mille esemeks oli sõiduauto Ford Fusion, 1.4, ehitusaasta 2006. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikult. 12.05.2006.a sõlmis kostja ka vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tulenevalt liisingulepingust. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa-ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse- ja kaskokindlustusmaksed. 17.02.2009.a saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. Leping lõpetati erakorraliselt võlgnevuse tõttu. 03.11.2009.a vara valdus taastati ja anti üle OÜ-le Balti Realiseerimiskeskusele. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 7072.78 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5981.12 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 841.93 eurot, vara tagastamisega ja vahendamisega seotud kulud kokku 241.01 eurot ja viivismaksete võlgnevusest 8.72 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 3607.55 eurot. Kuivõrd vara müüdi koos paljude teiste liisinguvaradega, tegi hageja ostjale allahindluse summas 1452.13 eurot, kuid nimetatud hinnavahet kostjalt välja mõista ei palu. Hageja nõue tulenevalt eelpool toodust kostja vastu on 2013.10 eurot. 17.02.2010.a saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja hagejale võlgnevusi tasunud ei ole, samuti ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. 10.01.1011.a esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse, mille järgi võlgnes kostja hagejale liisinglepingust tuleneva põhivõla 2004.39 eurot ja viivis 8.71 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg ning viivis summas 2013.10 eurot ning menetluskuluna riigilõiv kokku summas 479.33 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagi esitamisest s.o 10.01.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 7 % aastas. Menetluse käik 06.02.2011.a esitas kostja kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistas hagi osaliselt ehk osa mis puudutab maksmata jäänud kuumakseid. Nõude osa, mis puudutab auto ära viimist ja selle müüki kostja ei tunnista ja leiab, et see kulu peaks jääma hageja enda kanda. 30.03.2011.a toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi seoses hageja esindaja haigestumisega. Kohus määras uueks istungi ajaks 25.05.2011.a kell 14.00. 25.05.2011.a kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada esitatud kujul. 2 (3)
2-11-840 Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 30.03.2011.a kohtuistungil andis kostja allkirja, et on teadlik 25.05.2011.a toimuvast kohtuistungist. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus. Kohtu seisukoht ja põhejndused Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ära kuulanud hageja seisukoha, leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, § 413 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega, kuivõrd kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, ei ole põhjendanud istungilt puudumist ega ole tõendanud istungilt puudumiseks mõjuvate põhjuste olemasolu TsMS § 422. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja 30.03.2011.a andnud allkirja, et on teadlik 25.05.2011.a toimuvast kohtuistungist. Ühtegi tõendit mitteilmumise põhjuse kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Kuivõrd kostja istungile ei ilmunud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, siis kohus selle taotluse ka rahuldas. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud liisinglepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahaliste kohustuste täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja juba hagis sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 479.33 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.