Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hagejal puudus informatsioon ja andmed selle kohta, milliste asjaolude või andmete alusel oli arvestatud kulunormi suurus ning veekoguse mõõtmiseks määratud elanike arvuks 5 inimest. Hageja oli seisukohal, et kostja on hagejalt alusetult omandanud 15 213.15 krooni ja nimetatud summa kuulub VÕS § 1027 alusel hagejale tagastamisele. Hageja leidis arvamuses kostja vastusele, et tal puudus kohustus arved isiklikult maksta ja seepärast tasus tema eest arveid tema poeg S.P. (tl 150-151).

MAAKOHTU LAHEND

täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maakohus oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes üleandjaks hageja kui teenuse saaja ja teenuse eest maksmiseks kohustatud isik. Antud juhul ei omanud tähendust asjaolu, et hageja poeg S.P. kokkuleppel hagejaga oli hageja eest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise eest tasunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et vaidlusalusel perioodil 2003. a juuli kuni 2009. a mai elas hageja korteris kaks elanikku. Paljasõnalised olid kostja väited, et hageja oli kontrolörile ise öelnud elanike arvuks viis inimest. Kohtule esitatud tõenditega (tl 38-112) leidis tõendamist, et kostja oli alusetult arvestanud veevarustuse- ja reovee ärajuhtimise kulu viie elaniku kohta. Kuigi 2009. a jaanuarist aprillini oli elanike arvuks arvel märgitud kaks inimest, oli arvestus tehtud ikkagi viie elaniku kohta. Kostja hageja poolt esitatud arvestust ei vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellant soovib pöörata ringkonnakohtu tähelepanu tõsiasjale, et OÜ Jõhvi Veemajandus ei ole hagejalt midagi saanud. See asjaolu välistab hageja poolt alusetu rikastumise alusel tagasinõude esitamise kostja vastu; 6) on kohus jätnud tuvastamata ja tähelepanuta, et: 1) makseid teostanud isik S.P. pretensioone ja nõudeid apellandi vastu ei oma (t.l.154). 2) S.P. kui TsMS § 3 mõttes õigustatud isik ei ole volitanud Svetlana Petrovat esitama hagi OÜ Veemajandus vastu alusetult rikastumise tagasinõude eesmärgil. 3) tegemist ei ole korteriomandiga, vaid kinnistuga XXX . 4) hageja Svetlana Petrova ei ole XXX Jõhvi linnas vee- ja kanalisatsiooniteenuste tegelikuks tarbijaks, vaid on selle kinnistu formaalne omanik ning ei ole kinnistul XXX kostja poolt osutatavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbija. Ei ole tõendatud, et S.P. tasus arveid Svetlana Petrova rahaga. 05.05.2011. a esitas apellant seisukohad vastustaja vastusele. Seisukohtade kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebuse vastus TsMS § 642 lg 2 nõuetele, sest ei ole põhjendatud, miks ei esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlust esimeses kohtuastmes; 2) ei ole asjakohane nõudeõiguse põhjendamine VÕS § 78 lg-ga 1; 3) ei ole TsÜS § 154 käesolevas asjas kohaldatav, sest vastustajal ei ole õigus viidata asjaolule, mida ta ei ole esimese astme kohtus esitanud. Aegumist võib antud asjas nõuda ainult kohustatud isiku – OÜ Jõhvi Veemajandus taotlusel; 4) ei ole tuvastatud ega vasta tõele väide, et S.P. tasus arveid Svetlana Petrova vahenditest.

S.P. i sugulussuhet antud tsiviilasja menetluses kordagi apellandi poolt kahtluse alla ei seatud ja seega on apellant esitanud apellatsioonkaebuses uue vastuväite; 4) on vastustaja seisukohal, et antud tsiviilasja lahendamise seiskohalt tähtsust omavad asjaolud on kohus õigesti ja piisavalt tuvastanud (vt muuhulgas kohtuotsuse p 7) Hagi esitamise õigus on vastustajal, vastustaja hagi esitamise õigust ei välista ega piira S.P. i poolt hageja maksekohustuse täitmine. XXX asuva kinnistu omanikuna on ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt kliendiks hageja ning ka kohustatud isikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel. Makseid faktiliselt võib teostada kolmas isik. Kelle rahaga S.P. arveid tasus ei oma antud juhul tähtsust. 5) ei ole kohus rikkunud TsMS § 331 lg 1. Apellandi sellekohane tõlgendus on meelevaldne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, arvestades korrektseid arveid, millel oli näha nii isikute arv, kui arvestus ja tasumisele kuuluv summa, samuti esindaja teadmist, et isikute arv on ebaõige, et hageja nõue, mis jääb 01.01.2006. aastale eelnevasse perioodi on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud ja tuleb TsÜS § 142 lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna kohustatud isik keeldub kohustuse täitmisest.

tähelepanematus, mis võis olla tingitud üldisest heaolust ühiskonnas. Detailsemalt vaadati väljaminekuid, kui tuli majanduskriis“ (lk 159). Ringkonnakohus leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja käitumine nõude esitamisel. Tuvastatud on, et hageja pidi teadma ebaõigetest arvetest igakordselt pärast arve saamist, hageja väitel ei pööranud ta arve sisule ega summale tähelepanu. Enam kui viie aasta jooksul ei pöördunud hageja selgituse ega järelpärimisega kostja poole. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras on kostjal raskendatud tõendada, et tema andmetel kasutas hageja korteriomandit nii mitu inimest. Hageja on oma pikka aega kestnud tähelepanematusega seadnud end olukorda, kus tagantjärgi kostja vastu nõude esitamist saab võrdsustada õiguste kuritarvitamisega, kuna oma käitumisega on hageja seadnud teise poole olukorda, kus tal on oma vastuväiteid raske tõendada. Hageja on oma käitumisega tekitanud fiktsiooni, et arved on õiged. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kui hageja käis kostja juures ja teatas, et kasutajaid on 2, siis muutis kostja arvetel elanike arvu vastavalt hageja poolt öeldule. Ringkonnakohus möönab, et mõne kuu jooksul ei viinud kostja ekslikult tarbitud koguse suurust kooskõlla elanike arvuga, mistõttu lõppsummad jäid 2009. a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli arvetel muutmata. Ringkonnakohus rahuldas nimetatud osas hagi.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.