Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-437
Tsiviilasi
KÜ XXXhagi G OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
tsiviilasjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige M Š , isikukood XXX; Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr N XXX Kostja: G OÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Klen Laus (advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
05.01.2011.a esitas hageja KÜ XXX hagi G OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.09.2007.a ehituse töövõtulepingu nr 07/21. Lepingu objektiks oli hoone katuse soojustamine ja katmine rullmaterjaliga. Kostja teostas töid ebakvaliteetselt, mille osas esitas hageja mitmeid pretensioone. Lisaks põhjustasid kostja töötajad 03.11.2007.a korterelamu katuse ja otsaseinal tulekahju. Peale tulekahju jättis kostja tööd pooleli ja juba tehtud tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kuna kostja ei kõrvaldanud oma
puuduseid, siis 25.02.2008.a, mil sadas vihma, tekkis hagejate ühistu liikmete korteris vihmaveeuputus. Korteriomanikud on KÜ liikmed ning kaks korteriomanikku esitasid kohtusse kahju hüvitamise nõuded hageja vastu, mille kohus on rahuldanud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 2-08-52149. Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes hageja üldkoosoleku otsusele 28.06.2011.a. Kostja leidis oma 25.04.2011.a kohtule esitatud seisukohtades, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada ilma otsust tegemata, kuna hageja ja kostja vaheline kohtuvaidlus XXX maja katusetöödega ja sellega seonduvate kahjudega on juba lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Nimelt kinnitas Harju Maakohus 27.01.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-0862723/21 kompromissi, milles hageja loobus kostja vastu esitatud hagist 590 955 krooni väljamõistmise ja leppetrahvi nõudes. Nimetatud tsiviilasjas oli hageja nõude aluseks samuti asjaolu, et kostja jättis katusetööd pooleli ning põhjustas hoone katusel tulekahju. Seega on käesolevas tsiviilasjas esitatud kostja vastu nõue samade asjaolude pinnalt, milline olukord on vastuolus TsMS § 457 lõikes 1 toodud põhimõttega, mille kohaselt ei ole lubatud kohtulahendini jõudnud vaidlusküsimuse hilisem ümbervaatamine. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks Harju Maakohtu 27.01.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-08-62723 ning samuti Harju Maakohtu 26.03.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-08-52149, milles kohus jättis kaasamata kostja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, kuna hagejal ei saa enam olla kohtus menetletavat töövõtulepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja leidis kohtule 09.05.2011.a esitatud seisukohas, et tegemist ei ole vaidlusega sama hagi eseme üle. Pooled ja hagi alus on küll sama, kuid hagi ese oli eelmises tsiviilasjas teine. Samuti leidis hageja, et tal tekkis õigus esitada kostja vastu nõue pärast üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist 28.06.2010.a. Kahju hüvitamise nõue on kohtusse esitatud teise ekspertiisiakti alusel, kui tsiviilasjas nr 2-08-62723. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-52149 tehtud otsuse punktis 10 on märgitud, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Kostja leidis 24.05.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendis, et hageja vastuväited on asjakohatud ja hageja käitumine on ka pahatahtlik, kuna hageja on esitanud kahju nõude 3 aastat pärast väidetava kahju tekkimist. Kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-08-62723 oli hageja teadlik korteriomanike nõuetest ning ka väidetavast kahju suurusest. Nõude aluseks ei ole hageja üldkoosoleku otsus ja otsuse vastuvõtmine nõude olemasolu ei mõjuta.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kostja taotles käesolevas asjas menetluse lõpetamist ilma otsuse tegemiseta, kuna samade poolte vahel on sama vaidluse eseme suhtes jõustunud kompromiss, milline on kinnitatud Harju Maakohtu 27.01.2009.a jõustunud määrusega nr 2-08-62723/21. Kostja tõi välja, et nimetatud tsiviilasjas oli hageja nõude aluseks samuti asjaolu, et kostja jättis katusetööd pooleli ning põhjustas hoone katusel tulekahju Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ning leidis, et tegemist ei ole vaidlusega sama hagi eseme üle. Pooled ja hagi alus on küll sama, kuid hagi ese oli eelmises tsiviilasjas teine. Samuti leidis hageja, et tal tekkis õigus esitada kostja vastu nõue pärast üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist 28.06.2010.a. Kahju hüvitamise nõue on kohtusse esitatud teise ekspertiisiakti
alusel, kui tsiviilasjas nr 2-08-62723. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-52149 tehtud otsuse punktis 10 on märgitud, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled käesolevas tsiviilasjas ning tsiviilasjas nr 2-0862723/21 on samad ehk hagejaks on KÜ XXX ning kostjaks OÜ G . Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hagi alus on mõlemas vaidluses olnud sama. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna poolte vahel oli 04.09.2007.a sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 07/21, millest tulenevalt teostas kostja tööd ebarahuldava kvaliteediga ning kostja töötajad tekitasid 03.11.2007.a korterelamu katusel ja otseseinal tulekahju. Tõendina viitas hageja muuhulgas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiaktile XXX. Tsiviilasjas nr 2-08-62723/21 esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et poolte vahel oli 04.09.2007.a sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 07/21 ning kostja teostas töid mitteõigeaegselt ja ebakvaliteetselt (hagiavaldus, toimiku lk 86-88). Kostja ei järginud tööde teostamisel tuleohutuse nõudeid. Tõendina viitas hageja muuhulgas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiaktile XXX. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitisena 218 707 krooni väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-08-62723/21 nõudis hageja kostjalt kahju hüvitisena 590 995,45 krooni väljamõistmist. Tsiviilasja nr 2-08/62723/21 menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga ehk kompromissi kinnitava määrusega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja on kohtusse pöördunud sama kostja vastu nõudega samal alusel, milline on juba leidnud lahendamist tsiviilasjas nr 2-08&/62723/21 jõustunud lahendiga. Kostja väide nagu oleks tsiviilasjas nr 2-08/62723/21 olnud hagi ese teine, ei ole õige. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue. Nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-08/62723/21 nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist, mistõttu on tegemist sama hagi esemega sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue on väiksem võrreldes tsiviilasjas nr 2-08/62723/21 esitatud hagi esemega. Riigikohus on leidnud, et mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida on põhjendatud sama tegeliku elu juhtumiga ehk faktikogumiga (RK TKm 17.01.2011.a, nr 3-2-1-148-10, p 11). Käesolevas tsiviilasjas ning juba jõustunud lahendiga lõppenud tsiviilasjas nr 2-08/62723/21 on sama hageja esitanud sama kostja vastu kahju hüvitamise nõude, põhjendades seda sama tegeliku elu juhtumiga ehk kostja poolt töövõtulepingu nr 07/21 alusel ebakvaliteetsete tööde tegemise ning tuleohutuse nõuete järgimata jätmisega. Seega on hageja pöördunud sama kostja vastu uuesti hagiga samal alusel ja samas nõude esemes, mistõttu tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada ilma otsuse tegemiseta TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks ei ole korteriühistu 28.06.2010.a üldkoosoleku otsus, kuna nimetatud otsus üksnes võimaldab korteriühistul kohtusse pöörduda, kuid ei ole iseseisvaks nõude esitamiseks aluseks. Samuti ei ole Harju Maakohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52149 (toimiku lk 9-15) antud hagejale mistahes täiendavaid õigusi sama hagiga sama kostja vastu kohtusse pöördumisel. Nimetatud otsuse punktis 10 on kohus selgitanud hagejale, kelle vastu saab hageja omakorda nõuet esitada ning kohus on märkinud, et hageja ongi esitanud nõude kostja vastu, kuid menetlus nimetatud tsiviilasjas on juba lõppenud ja kohtulahend jõustunud.
See, et pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-08/62723/21 on ilmnenud uusi asjaolusid, muuhulgas on jõustunud lahend tsiviilasjas nr 2-08-52149 ning on teostatud täiendavaid ekspertiise, ei anna iseenesest hagejale õigust pöörduda kostja vastu uuesti kohtusse samal alusel põhineva hagiga. Ekslik on arusaam, mille kohaselt on lubatud samal alusel põhineva hagi täiendav põhjendamine nende uute asjaoludega, millest hageja ei olnud varasemas kohtumenetluses teadlik. Uutele asjaoludele tuginemine võib põhimõtteliselt olla aluseks vaid jõustunud lahendi teistmisele (RK TKo 28.11.2005.a nr 3-2-1-122-05, p 15). Eeltoodust lähtudes tuleb kostja taotlus rahuldada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-11-437 lõpetada ilma otsuse tegemiseta. .
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.