Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja M J sõlmisid 31.03.2006.a tarbijakrediidilepingu nr x, mille raames on sõlmitud neli kokkulepet. Vastavalt viimasele sõlmitud kokkuleppele olid kostja rahalised kohustused hageja ees 19284,76 eurot, s.h krediidisumma 5956,16 eurot ja intress 13328,59 eurot, millest eelnimetatud intress summas 13328,59 eurot annulleeriti. Kokkuleppe nr x järgi oli alates 25.07.2008. a uueks intressimääraks 23,80% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule krediidilepingute üldtingimusi S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Hageja hoiatas kostjat lepingu nr x ülesütlemise eest 14.01.2209.a ja andis 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei täitnud kohustust, hageja ütles lepingu üles 18.02.2009.a ning nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma (5817 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 23,8% ühe aasta kohta s.o sissenõutavaks muutunud summa 1027,41 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulu 76,96 eurot) , lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot) ja viivis (23,8% tagastamata krediidisummalt aastas s.o sissenõutavaks muutunud summa 2466,68 eurot). Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 25.04.2008.a krediidilepingu nr x. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja võlgniku käsutusse krediidisumma 191,73 eurot. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule krediidilepingute üldtingimusi RK. Kostjal oli kohustus tagastada

krediidisumma hiljemalt 21.11.2008.a. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Hageja nõuab kostjalt lepingu üldtingimuste ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma (151,21 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulu 3,2 eurot), käsitlustasu (148,01 eurot) ja viivis 0,25% võlgnetavalt summalt päevas s.o sissenõutavaks muutunud summa 151,21 eurot). Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule esitanud tarbijakrediidilepingust nr x tulenevate nõuete põhistamiseks tõenditena järgmised ärakirjad: tarbijakrediidileping nr x (tl x); maksegraafik (tl x); lepingu üldtingimused x (tl x); kokkulepe nr x (krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, tl x); maksegraafik, mis on kehtestatud kokkuleppega nr x (tl x); lepingu üldtingimused x (tl x); kokkulepe nr x (krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, tl x); maksegraafik, mis on kehtestatud kokkuleppega nr x (tl x); lepingu üldtingimused x (x); kokkulepe nr x (krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, tl x); maksegraafik, mis on kehtestatud kokkuleppega x (x); kokkulepe nr x (laenutingimuste muutmise kohta, tl x); maksegraafik, mis on kehtestatud kokkuleppega nr x (tl x); lepingu üldtingimused x (tl x); võlateatis 04.11.2008.a (tl x); võlateatis 03.12.2008.a (tl

x); võlateatis 06.01.2009.a (tl 50); lepingu ülesütlemishoiatus 14.01.2009.a (tl 51); teade lepingu ülesütlemisest 18.02.2009.a (tl x). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Hageja ja kostja M J sõlmisid 31.03.2006.a tarbijakrediidilepingu nr x, mille raames on sõlmitud neli kokkulepet. Vastavalt viimasele sõlmitud kokkuleppele olid kostja rahalised kohustused hageja ees 19284,76 eurot, s.h krediidisumma 5956,16 eurot ja intress 13328,59 eurot, millest eelnimetatud intress summas 13328,59 eurot annulleeriti. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kokkuleppe nr x järgi oli alates 25.07.2008. a uueks intressimääraks 23,80% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule krediidilepingute üldtingimusi x. Hageja hoiatas kostjat lepingu nr x st ülesütlemise eest 14.01.2009.a ja andis 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei täitnud kohustust, hageja ütles lepingu üles 18.02.2009.a ning nõudis võlgnevuse tasumist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et hageja on esitanud kostjale meeldetuletuseks võlateatisi 04.11.2008.a (tl x), 03.12.2008.a (tl x), 06.01.2009.a (tl x) ning hoiatas kostjat 14.01.2009.a (tl x) lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ütles hageja 18.02.2009.a (tl x) ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuse p 5.3. kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, tasumata intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on kohtule esitanud krediidilepingust nr x tulenevate nõuete põhistamiseks tõenditena järgmised ärakirjad: maksekorraldus nr x väljastatu laen summas 3000 krooni (tl x); võlateatis 28.11.2008.a (tl x); lepingu üldtingimused x (tl x); lepingu üldtingimused x (tl x); hinnakiri (tl x); viivise arvestus (tl x). Kuni 01.05.2009.a kehtinud VÕS § 403 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei kohaldatud lepingule tarbijakrediidisätteid juhul, kui krediidi netosumma oli väiksem 200 eurole vastavast summast või kus tarbija peab krediidi tagasi maksma kuni 3 kuu jooksul. Kohtule tõenditest nähtuvalt

on lepingu alusel väljastatud krediidisumma 191,73 eurot. Krediidileping nr x on sõlmitud 25.04.2008.a ning seetõttu tuleb kohaldada VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidile intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepingu sõlmimiseks on kostja täitnud internetiteenuse kaudu laenutaotluse, mille alusel on hageja kostjale väljastanud laenu summas 191,73 eurot (3000 krooni, tl 53). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal kohustus tasuda krediidisumma hiljemalt 21.11.2008.a, kuid kostja ei ole kohustust hageja kinnitusel täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda, nõuda kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kasutada õiguskaitsevahendeid koos või eraldi, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuse p 8.3. kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 639,11 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu kogusummas 734,98 eurot.

Kohtunik Hele Ilisson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.