Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 07.01.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2007. a õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale õppeteenust ja kostja kohustus õppeteenuse eest tasuma õppeteenustasu. Kostja ei tasunud õppeteenustasu summas 14 000 krooni. Vastavalt lepingu p 3.3. on kostja kohustatud makse tähtajaks tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,06% viivitatud summast päevas. Kostja on viivitanud 637 päeva. Hageja palub lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista viivis summas 5 350,80 krooni ning viivis TsMS § 367 ja 177 lg 2 alusel. Kostja vastus Kohtule 20.10.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta, et 12.10.2007.a. sõlmisid RLK ja TÜõppeteenuse osutamise lepingu ning õppeteenustasu kevadsemestril 2008.a. oli 14 000 krooni. Kostja leiab, et hageja on oma hagiavalduses esile toonud asjaolusid tendentslikult, jättes viitamata pooltevahelise vaidluse seisukohalt olulistele asjaoludele. Hageja on jätnud välja toomata järgmised käesoleva vaidluse seisukohalt olulised asjaolud: kostja on mitmel korral (ajavahemikul 2001.-2009.a.) võtnud akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel ning hagejale oli/on teada, et kostja tervislik seis ei ole hea. Kostja teavitas TÜTallinnas asuvat õppeosakonda, et kostja on pidevalt haige ega ole võimeline õppima 2008.a. kevadsemestril. Kostja soovis võtta akadeemilist puhkust seoses tervise halvenemisega, kuid õppeosakonnast teavitati, et akadeemilist puhkust ei saa võtta, kui semester on alanud, ning akadeemilise puhkuse taotluse oleks pidanud tegema hiljemalt 2008.a. jaanuari alguses (kuid sel hetkel kostja ei teadnud, et ta tervis halveneb). Kostja ei tarbinud 2008.a. kevadsemestril õppeteenust ning 2008.a. sügissemestri kuni 2011.a. kevadsemestri kohta vormistas hageja kostjale akadeemilise puhkuse tervislikel põhjustel. Hageja ei ole kostja poole pöördunud seoses väidetava võlgnevusega ega võtnud kontakti, et asja arutada ja leida lahendus. Selle asemel, et pöörduda kostja poole väidetava võlgnevuse osas, pöördus hageja hoopis inkassofirma poole. 21.09.2000.a. sõlmisid kostja ja SA Õ (õigusjärglane TÜ) lepingu riikliku koolitustellimuse kohal õppimiseks, millega immatrikuleeriti kostja bakalaureuseõppe riigieelarveliseks üliõpilaseks. 28.05.2001.a. esitas kostja avalduse akadeemilise puhkuse võimaldamiseks 2000/2001.õ.a. kevadsemestril tervislikel põhjustel (vt lisa 1). Alates sellest ajast on kostja tervislik seisund halvenenud ning kostja on võtnud mitu akadeemilist puhkust ajavahemikul 2001.-2009.a. Kuna kostja tervislik seisund ei võimaldanud lõpetada õpinguid nominaalse õppeajaga neli aastat, sõlmisid 12.10.2007.a. kostja ja hageja õppeteenuse osutamise lepingu, millega immatrikuleeriti kostja bakalaureuseõppe riigieelarveväliseks üliõpilaseks. 2008.a. kevadel kostja tervislik seisund halvenes, mistõttu kostja ei suutnud õppida ega saanud osaleda õppetöös. Kostja teavitas TÜTallinnas asuvat õppeosakonda, et kostja on pidevalt haige ega ole võimeline õppima 2008.a. kevadsemestril. Kostja soovis võtta akadeemilist puhkust seoses tervise halvenemisega, kuid õppeosakonnast teavitati, et akadeemilist puhkust ei saa võtta, kui semester on alanud, ning akadeemilise puhkuse taotluse oleks pidanud tegema hiljemalt 2008.a. jaanuari alguses (kuid sel hetkel kostja ei teadnud, et ta tervis halveneb). Kostja ei tarbinud 2008.a. kevadsemestril õppeteenust ning 2008/2009.õ.a.-2010/2011.õ.a. on kostja akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel. 29.09.2010.a. sai kostja hageja hagiavalduse, mille lisadeks oli mh TÜ08.02.2008.a. arve OG07492, OÜ Julianus Inkasso 13.10.2008.a. võlateatis ja 21.10.2008.a. pretensioon. Käesolevaga teavitab kostja, et näeb selliseid dokumente alles hagi kättesaamisel. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 08.02.2008.a. arve OG07492 2007/2008.õ.a. kevadsemestri õppeteenustasu kohta. Kahjuks ei teadnud kostja kuni hagiavalduse

kättesaamiseni, et selline arve eksisteerib ning ei osanud ka sellise arve olemasolu eeldada, kuna kostja 2008.a. kevadsemestril õppeteenust ei tarbinud halva tervisliku seisundi tõttu, millest kostja teavitas ka hageja Tallinnas asuvat õppeosakonda. Kostja leiab, et antud olukord on tekkinud seetõttu, et kostja on kogu aeg suhelnud hageja Tallinnas asuva õppeosakonnaga, kuid hagi on esitanud hageja Tartus asuv osakond, millele ei ole kõik asjaolud teada. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja TÜis õpinguid lõpetanud valitud erialal ning selleks, et saada bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal, tuleb kostjal läbida ja eksamid sooritada sh 2008.a. kevadsemestril loetud õppeainetes. Seega kostja leiab, et oleks ebamõistlik ja ebaõiglane TÜpoolt võtta kostjalt õppeteenustasu kaks korda ühe ja sama õppeaine eest ning võtta tasu teenuse eest, mida üliõpilane ei tarbinud, eriti juhul, mil üliõpilane ei saanud õppeteenust tarbida halva tervisliku seisundi tõttu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 12.10.2007. a õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale õppeteenust ja kostja kohustus õppeteenuse eest tasuma õppeteenustasu (tl 4-6). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale arve nr OG07492 alusel 2007/2008 a kevadsemestri õppeteenustasu summas 14 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ta tegelikkuses õppeteenust vaidlusalusel perioodil ei tarbinud tervislikel põhjustel ning hagejale oli/on teada, et kostja tervislik seis ei ole hea.. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2008.a. sügissemestri kuni 2011.a. kevadsemestri kohta vormistas hageja kostjale akadeemilise puhkuse tervislikel põhjustel (tl 61). Hageja on seisukohal, et ilma vastavasisulise avalduseta puudub hagejal alus vabastada kostjat õppeteenuse eest tasumisest, hagejal ei ole võimalust ega kohustust jälgida õpilase tegelikku osalemist õppetöös. Kohus nõustub hageja seisukohaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud hageja poole sooviga saada akadeemilist puhkust vaidlusalusel perioodil. Kostja on küll väitnud, et pöördus vastava sooviga õppeosakonda 2008. a märtsi lõpus, samas ei ole selle väite kinnituseks kostjal ühtegi tõendit esitada. Kohus ei pea veenvaks kostja kahtlust, et hagejal on avaldus tegelikkuses kaduma läinud. Õppekorralduseeskirja punkt 169, 174 ja 175 kohaselt oli kostja kohustuseks esitada hagejale kirjalik avaldus ja arstitõend akadeemilise puhkuse saamiseks tervislikel põhjustel ning hageja vormistab akadeemilise puhkuse dekaani korraldusega. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kostja faktiline loengutest puudumine ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Vastavalt lepingu punktile 11 pidi kostja tasuma õppeteenustasu neljas võrdses osas. Kevadsemestri tasu kohustus kostja tasuma hiljemalt 28. veebruariks ja 31. märtsiks, seega oli hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks enne kui kostja tervis väidetavalt halvenes. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja üritanudki kostjaga kontakti leida, et probleemi lahendada. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on korduvalt saatnud teateid kostja enda poolt hagejale lepingus avaldatud aadressil. Kostja lepingus avaldatud telefoni number on tegelikkuses välja lülitatud. Kohtu hinnangul on hageja teinud mõistlikke pingutusi kostjale teadete kättetoimetamiseks.

Kostja on jätnud hagejale tasumata õppeteenustasu summas 14 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Õppeteenuse osutamise lepingu p 4.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist summas 0,06 % viivitatud summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kohustuse täitmisega on seisuga 28.12.2009. a viivitatud 637 päeva, kokku seega hageja viivisenõue 5 350.80 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 350,80 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.