Nordea Finance Estonia AS hagi OÜ EEja MVvastu võla saamiseks 13 560,09 eurot (212 169,25 krooni) Hageja Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Reelika Raudla (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I OÜ EE(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja MV Kostja II MV(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg
02.05.2011
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
Hageja lepinguline esindaja Reelika Raudla
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt EEja MV’lt solidaarselt võlgnevus 12 494,28 (kaksteist tuhat nelisada üheksakümmend neli eurot ja 28 senti) eurot (195 493,04 krooni) ja viivis 8 967,77 (kaheksa tuhat üheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 77 senti) eurot (140 315, 08) Nordea Finance Estonia AS kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 95% ulatuses solidaarselt välja OÜ-lt EEja MV’lt Nordea Finance Estonia AS kasuks ja 5% ulatuses jätta Nordea Finance Estonia AS enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kohtule esitatud ning 02.05.2011 toimunud istungil täpsustatud nõude kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 13 720,87 eurot (214 684,92 krooni) ja viivised 8 967,77 eurot (140 315,08) ning menetluskulud.
2.18.11.2005 sõlmisid hageja, kostja I ja IMEliisingulepingu nr XXX koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis kostjale I Mazda 6 STW 2,3 GT.
3.18.11.2005 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses.
4.Hageja esitas kostjale I igakuiste liisingmaksete tasumise kohta arveid, kuid kostja I jättis arved tähtaegselt tasumata, mistõttu ütles hageja liisingulepingu 08.10.2008 üles. Tulenevalt liisingulepingust võlgnevad kostjad hagejale kokku 13 720,87 eurot (214 684,92 krooni), millest tasumata krediidimaksed on 67 296,01 krooni (4 301 eurot), müügikahju 124 744,45 krooni (7 972,62 eurot), kasko kindlustus 6 520,86 krooni (416,76 eurot), müügikulu 10 554 krooni (674,52 eurot) ja transporditeenus 5 569,60 (355,96 eurot) krooni. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
5.vastavalt Liisingulepingule on hageja arvestanud viivist 0,25% päevas summas 8 967,77 eurot (140 315,08). Kostja I OÜ EEvastus
6.Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kostja II MVvastus
7.Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja soovib võlgnevuse maksmist maksegraafiku alusel, kuna ei ole võimeline sellises suuruses võlgnevust koheselt tasuma. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja, kostja I ja IMEliisingulepingu nr XXX koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis kostjale I Mazda 6 STW 2,3 GT (tl 8-11). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 12-19).
16.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punkti 3 kohaselt käendaja vastutab liisingufirma ees liisinguvõtja ja liisingufirma vahel sõlmitud liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt liisingufirmale tasumisele kuuluvate kõigi maksete nõuetekohase tasumise eest maksimumsummas 22 688,64 eurot vastavalt lepingu punktile 4 (tl 2021).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 08.10.2008 (tl 38-39), millise seisuga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata krediidimaksed 67 296,01 krooni (4 301 eurot), müügikahju 124 744,45 krooni (7 972,62 eurot), kasko kindlustuse 6 520,86 krooni (416,76 eurot), müügikulu 10 554 krooni (674,52 eurot) ja transporditeenuse 5 569,60 (355,96 eurot) krooni (tl 120, 123, 124). Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot (käibemaksuta). Hageja 06.07.2009 arvest (tl 117) nähtuvalt müüdi sõiduk 80 000 krooni ehk 5 112,93 euro (käibemaksuga) eest ehk 66 666,67 krooni ehk 4 260,78 euro (ilma käibemaksuta) eest. Hageja poolt esitatud hindamisaktiga kohaselt oli liisingueseme turuväärtus hagejale tagastamise hetkega 01.06.2009 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) (tl 113-116). Kostjad ei ole turuväärtusele ega müügihinnale vastuväiteid esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus.“ Kohus leiab, et sõiduki müüki suunamise aktiga on tõendatud, et sõiduki turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel oli 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) ehk 83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot (käibemaksuta) (tl 113-116). Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud sõidukit kõrgema hinnaga võõrandada, ei tähenda, et sellise sõiduki kohalik keskmine müügihind ei olnud müümise hetkel 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada vara jääkmaksumuse (191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot
käibemaksuta) ja sõiduki turuväärtuse (83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot käibemaksuta) vahe ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 108 077,78 krooni ehk 6 907,43 eurot.
18.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et vara realiseerimisega seotud kulud, müügikulu summas 10 544 krooni ehk 673,88 eurot (tl 40) ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot (tl 41), on põhjendatud kulu. Samuti ei ole kostjad esitanud kuludele vastuväiteid, seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud müügikulu 10 544 krooni ehk 673,88 eurot ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot.
19.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud arved nr 10846094, 10625173, 10606344, 10587884, 10569440, 10550791, 10533552, 10516030, 10498786, 10482673, 10466616, 10450325, 10434277, 10418699, 10403117, 10388071, 907068 ja A 01-114 (tl 22-37), millised kostja I on hagiavalduse kohaselt jätnud tasumata ning millest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks käesolev hagi on esitatud. Nimetatud arvetest nähtub, et tasumata on põhimakseid summas 64 780,50 krooni ehk 4 140,23 eurot, mitte 67 296,01 krooni ehk 4 301 eurot nagu hageja palub kostjatelt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista kindlustusmaksed summas 6 520,86 krooni ehk 416,76 eurot. Kostjad ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 71 301,36 krooni ehk 4 556,99 eurot.
20.Ülaltoodust tulenevalt tuleb kokku kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 195 493,04 krooni ehk 12 494,28 eurot.
21.Liisingulepingu üldtingimuste p 1.1 definitsiooni kohaselt arvestatakse viivist lepingumakse vm lepingus ettenähtud makse mittetähtaegse tasumise eest. Viivise arvestamist alustatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse vastava summa tasumisel. Sealjuures kustutatakse esmajärjekorras viivisvõlgnevus, seejärel toimub allesjäänud rahaliste vahendite arvelt muu võlgnevuse tasumine. Liisingulepingus on viivisemääraks 0,25% päevas. Hageja on kindla summana palunud välja mõista viivise perioodi 08.10.2008 kuni 14.05.2010 eest summas 8 967,77 eurot (140 315,08) (tl 120). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 8 967,77 eurot (140 315,08). Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3, § 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud 95% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.