Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.10.2007 hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 3000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi summas 675 krooni tagastama hiljemalt 14.11.2007. Laenu saamiseks täitis kostja hageja internetikeskkonnas x laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. 15.10.2007 rahuldas hageja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega. Laenuleping on poolte vahel sõlmitud sidevahendite (internet) kaudu. Laenu kasutamise perioodiks märkis laenusaaja laenutaotluses 30 kalendripäeva. Vastavalt laenulepingule ja laenutaotlusele oli laenusumma tagastamise tähtpäev koos käsitlemise kuludega 14.11.2007.a. Kostja ei saanud laenu koos intressiga tähtaegselt tagastada ja pikendas laenu tagasimakse kuupäeva, tasudes laenuandjale tasu laenu tagastamise tähtpäeva edasilükkamise eest (laenu pikendamise tasu). Pikendatud laenu tagastamise tähtpäevaks 14.12.2007.a, kuid kostja ei saanud ka siis laenu koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. 26.08.2010 pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.03.2011 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 383,46 eurot, millest 191,73 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 43,14 eurot laenu intress ning 148,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: laenutaotlus, laenulepingu üldtingimusted ja laenusumma ülekande maksekorraldus.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile või kui ei ilmu kohtu poolt määratud kohtuistungile, palub hageja kohtult hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

MENETLUSE KÄIK

TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostjale 06.05.2011.a posti teel kätte toimetatud. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: laenutaotlus (tl 6), laenulepingu üldtingimusted (tl 7-13) ja laenusumma ülekande maksekorraldus (tl 14). Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv kokku summas 111,84 eurot (63,91 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud ja 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud) ja õigusabikulu 60 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.