Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: MS(XXX) Kostja: AP (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Tiina Pill (HEMA Õigusbüroo OÜ, Paldiski mnt 22, Tallinn, tel 55 69 8041, e-post: [email protected]) (II kd t 81).
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata korteriühistu XXX kahju nõue AP`i vastu summas 37 279,36 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 26 eurosenti (583 293,60 krooni) ja viivise nõue summas 21 895,17 (kakskümmend üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 17 eurosenti (342 584, 97 krooni).
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD
1.KÜ XXX(edaspidi hageja) esitas 15.08.2008 aastal AP (edaspidi kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja esitas 15.08.2008.a AP ́i vastu hagi põhinõudes 185 968,80 krooni ja kõrvalnõude 68 757,15 krooni nõudes, mille kohus võttis 25.08.2008.a määrusega menetlusse. Hageja suurendas 23.12.2008.a avaldusega põhinõuet 397 324,48 krooni ja viiviste 165 814,29 krooni võrra. 18.04.2011 a seisuga moodustab põhinõue summa 37 279, 26 eurot (583 293,60 krooni) ja viivised 21 895, 17 eurot (342 584,97 krooni).
Käesolevat tsiviilasja nr 2-08-54221 menetles alates 15.08.2008 a kohtunik Ele Liiv ja alates 15.03.2010 kohtunik Heiki Kolk. Harju Maakohtu kohtunik Fred Fisker menetleb nimetatud tsiviilasja alates 05.01.2011 aastast. Tulenevalt TsMS § 20 lg 1 ei pidanud viimane kohtukoosseis vajalikuks korrata seni kohtu poolt tehtud toiminguid, samuti ei taotlenud seda kumbki kohtumenetluse pool.
II HAGIAVALDUS
2.Hagiavalduse kohaselt on KÜ XXX asutatud 15.märtsil 2004 aastal (I kd t 4). Korteriühistu asutamise ajal ja kuni kinnistusregistrisse kandmiseni 20.07.2005 aastal oli elamu korter nr 27 omanikuks OS ja korterite nr 1-26 ja nr 28-183 omanikuks OÜ CK(I kd t 6-17), mille osanik ja juhatuse esimees oli AP. AP oli samal ajal so. 15.03.2004 a kuni 19.11.2006 aastal KÜ XXX juhatuse liige (I kd t 18). KÜ XXX21.03.2004 a üldkoosolekul võeti vastu otsus nr 2 - koguda hooldus ja haldusfondi 7 krooni/m2 eest ja koguda remondifondi 5 krooni/m2 eest (I kd t 18).Vaatamata sellele, et nimetatud üldkoosoleku otsus kohustuslik täitmiseks korteriühistu liikmetele ja juhatuse liikmetele, ei kogunud AP hageja põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara, ei esitanud temaga (kostjaga) seotud korteritele mis kuulusid OÜ-le CK arveid, ei nõudnud OÜ CK kuuluvate korterite omanikult haldus/hooldus ja remondimakse (I kd t 19-20). Hageja on seisukohal, et kostja KÜ juhatuse liikmena on rikkunud valitseja kohustusi viia ellu korteriühistu otsust koguda korteriühistule vajaliku vara maksete näol, samuti rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust, sest tegutses oma kohustusi täitmata jätmisel kaudselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Kostja hakkas esitama arveid haldus/hooldusfondi ja remondimaksete kogumiseks alles uutele korteriomanikele ehk hetkest kui OÜ CK müüs oma korterid uutele omanikele, seda alates 2005 aasta augustist. Kostja olles OÜ CK seaduslik esindaja (I kd t 6) ei täitnud oma korteriühistus seadusest (edaspidi: KÜS) § 12 sätestatud kohustust kahe nädala jooksul. Kostja pole üle andnud korteriühistu raamatupidamise dokumente, mille kohta on esitatud haginõue tsiviilasjas nr 2-07-25159. Hageja leiab, et kostjapoolse õiguspärase käitumise ja kohustuse asemel valis viimane OÜ CK soodsama skeemi aastatel 2004-2005 aastal elamus jätkunud remonttööde finantseerimiseks. Selle asemel, et koguda OÜ CK haldus/hooldustasu ja remondimakseid korteriühistu vara täitmiseks, andis ta korteriühistule laenu, mis hiljem tuli täies ulatuses OÜ-le CK tagastada korteriühistu vara arvel. Nimetatud skeemi rakendamise tagajärjena on OÜ CK ja selle kaudu kostja kui selle osanik rikastunud korteriühistu arvel. OÜ CK 2004 aasta bilansist nähtub, et firma aruandeaasta kasum oli 10 454 607 krooni (I kd t 21-35). Kostja õigusvastase tegevuse tõttu kaotas hageja kasusaamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil aprill-september 2004 so 6 kuu eest, summas 185 698 krooni 80 senti. Samuti nõuab hageja võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 113 ja § 94 alusel viivist, summas 68 757,51 krooni. 23.12.2008 aastal esitas hageja kohtule TsMS § 376 lg 1 alusel avalduse (kd I t 115-119) põhinõude suurendamiseks 397 324,48 krooni võrra ja viiviste nõude suurendamiseks 165 814,29 krooni võrra. Haginõude suurendamist põhjendas hageja perioodi pikendamisega, mil hageja kaotas kasu saamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil 2004 aasta aprillist kuni 2006 aasta jaanuarini (esialgne hagi nõue hõlmas perioodi 2004 a aprillist-septembrini) üldsummas 583 293, 60 krooni ja viivised seisuga 23.12.2008 moodustavad summa 234 571,80 krooni. Viivised seisuga 18.04.2011 aastal moodustavad summa 342 584,97 krooni (21 895,17 eurot), põhinõude summa jäi samaks s.o. 583 293, 60
krooni (37 279,26 eurot) (I kd t 120-129, 175- 177, 186-190, 201-232, II kd t 12-14, II kd 129- 131, III kd 6-8). Hageja viitab hagiavalduses järgmistele õigusnormidele – VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja 4, TSüS § 35, MTÜS § 32 lg 1, KOS § 21 lg 1 P 1, KÜS § 6 lg 1, § 13 lg 4.
II KOSTJA VASTUS.
3.Kostja esindaja Tiina P jäi 26.aprillil 2011 a kohtuistungil (III kd t 152) kohtule 23.veebruaril 2011 a esitatud kirjalike seisukohtade juurde (II kd t 88-95) ning palus kohtul vaidlus lahendada lähtudes eelnimetatud seisukohtadest. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõend – kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-53844 – ei anna alust väita, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt- kui juhatuse liikmelt kahju. Kostja esindaja märgib, et hageja on küll esitanud ehitusregistri väljavõtte seisuga 01.03.2004 kuid pole oma arvestuste tõendamiseks tõendanud kaua oli OÜ CK korterite omanik. Kostja on selgitanud, et tegutses juhatuse liikmena vastavalt üldkoosoleku otsusele 07.04.2004, mille kohaselt kohustusid ühistu liikmed tasuma makseid alates septembrist 2005.Nimetatud kohustust on kostja juhatuse liikmena vastavalt 07.04.2004 üldkoosoleku otsusele ka täitnud, mida kinnitavad hageja esitatud pangakonto väljavõtted. Kostja esindaja leiab, et juhul kui mõni korteriühistu liige ei ole oma makseid kohaselt täitnud, siis nende maksete mittetasumise eest ei vastuta mitte kostja kui juhatuse liige vaid nende maksete mittetasuja.. Korteriühistul oli võimalus esitada hagi võlgu oleva korteriomaniku vastu ja saada vastavad korterimaksed kätte. Kostja esindaja märgib, et hageja poolt kohtule esitatud kohtuotsusest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja OK eraisikuna esitanud kohtule hagi KÜ XXX vastu paludes tunnustada 07.04.2004 a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Nimetatud menetluses on korteriühistu kui kostja võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt kui kostja on hagi õigeks võtnud siis puudub kohtul sisuliselt võimalus teha hagi mitterahuldav otsus. Kostja esindaja leiab, et nimetatud kohtuotsuse näol on tegemist hageja enda poolt käesoleva kohtumenetluse jaoks kunstlikult tekitatud talle menetluseks vajalik tõend, millele saaks hageja käesolevas asjas tugineda, et korteriühistu üldkoosoleku otsus, mida kostja juhatuse liikmena 2004 ja 2005 a heas usus järgis, oli tühine algusest peale. Kostja esindaja leiab, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta ja hagi rahuldamata järgmistel põhjustel: Hageja pole oma menetlusõiguseid kasutanud heauskselt (TsMS § 200 lg1). Fiktiivse kohtumenetluse kaudu tsiviilasjas nr 2-10-53844 tõendite kunstlik loomine teise kohtuasja tarbeks ei vasta heausksele menetlusõiguse realiseerimisele. Kunstlik tõendite tekitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttest lähtuvalt. Nimetatud tsiviilkohtumenetluses (2-10-53844) ei antud kostjale võimalust oma seisukohtade esitamiseks ja oma õiguste kaitseks nt kolmanda isikuna. Käesolevas menetluses tehtav lahend ei puuduta mitte ainult kostja õiguseid ja huve vaid ka kõigi 2004, 2005 korteriomanike huve ja seetõttu ei ole selline tõendite tekitamine kooskõlas seadusega. Tulenevalt TsÜS § 138 ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Seega tuleb jätta käeolevas asjas esitatud kohtuotsus asjas nr 2-1053844 tähelepanuta. Kostja esindaja viitab Riigikohtu seisukohale tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte- hea usu põhimõtte – mille funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust ja seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega.. Vaadeldaval juhul leiab kostja esindaja, on hageja käitumine olnud vastuoluline, sest 07.04.2004 üldkoosolke otsustas korteriomandiga seotud makseid hakata koguma alates
01.09.2005 ning kostja juhatuse liikmena ka sellest otsusest juhindudes tegutses ja pidigi tegutsema. Kuna käesoleva menetluse ajal ei pea korteriühistu 07.04.2004 a üldkoosoleku otsust kehtivaks vaid tühiseks, seega on kostja jaoks korteriühistu tegevus ja hinnangud vastuolulised ning käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et üldkoosoleku otsuse tegemise ajal so 07.04.2004 a sai kostja juhinduda ainult vastavast üldkoosoleku otsusest, sest siis pidas korteriühistu seda otsust kehtivaks, kostjale oli teada korteriomanike tahe ja keegi polnud seda üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud. Seega puudus kostjal alus arvata, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei kehti ja ta ei pidanud seega koguma remondi ja hooldusfondi makseid enne 01.09.2005 a . Kostja esindaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-21-53-10, mis selgitab, et juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustata, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik, samuti kostja arvates siduv juhatusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, väljaarvatud juhul, , kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaadeldaval juhul ei saanud kostja näha korteriühistu vastuolulist käitumist ja hageja suhtumist 07.04.2004 a üldkoosoleku otsuse kehtivusse, samuti ka seda et uued juhatuse liikmed pöörduvad 2010 aastal kohtusse hagiga tunnustada 07.04.2004 a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust ja korteriühistu võtab sellise hagi õigeks, mis toob kehtiva seaduse alusel kaasa tagajärje otsuse tühisuse tunnustamise kohtu poolt. Kostja ei võinud teada 2004 ja 2005 aastal, et tema poolt 07.04.2004 üldkoosoleku otsuse alusel maksete kogumisega alustamine alates 01.09.2005 a on ebaseaduslik ja toob kaasa korteriühistule kahju. Korteriühistu käitumine on olnud vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt pole võimalik hagi rahuldamine. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 20.09.2006 aastal, mil korteriühistu üldkoosolek vastava otsuse tegi. Nimetatud üldkoosolekul valiti uus juhatuse ning sellest faktist johtuvalt märgib kostja oleks saanud hageja järgnevad juhatuse liikmed läbi oma tegevuse koguda korteriühistu liikmetelt makseid 2004, 2005 või alates momendist, mil nad said juhatuse liikmeteks. Seda aga ei ole ka alates 20.09.2006 a määratud hageja juhatuse liikmed teinud ja seega pole õiglane täna eeldada ja nõuda vastutust ainult ühelt juhatuse liikmelt ehk kostjalt. Enamgi veel, arvestades, et ka 2006 a ametisse valitud korteriühistu juhatuse liikmed ei asunud korteriühistu makseid (millele nad viitavad ka käesolevas hagis) koguma alates 2004, siis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hageja tänane põhinõue ja samuti ka viivise nõue – hageja oleks saanud vähemalt 2006 a septembrist alates ära hoida tänase hageja poolt väidetud kahju, mida soovitakse nüüd ainuisikuliselt sisse nõuda kostjalt. Samuti leiab kostja esindaja, et hageja on minetanud oma kahjunõude esitamise õiguse kostja vastu, sest kahju nõue ei ole esitatud mõistliku vajaliku ajajooksul pärast võlasuhte tekkimist (VÕS § 82 lg 3 ja lg 7). Kostja leiab, et hageja viivise nõue alates 2004 aprillist pole õigustatud VÕS § 113 lg 2 mõttes. Tulenevalt eeltoodud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest on hageja viivise nõue, nagu ka põhinõue, vastuolus hea usu põhimõttega ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellises ulatuses kostja suhtes viivisenõude rahuldamine arvestades muuhulgas ka hageja enda käitumist ja tegemata jätmisi uue juhatuse poolt on äärmiselt ülekohtune., samuti märgib kostja esindaja, et hageja poolt hagi esitamine ja kostjalt viivise nõudmine 2004 ja 2005 a asjaolude eest on samuti vastuolus hea usu põhimõttega kuna hageja on viivise nõude esitanud lubamatult hilja ja pika aja möödudes. Viivise nõude õigeaegne esitamata jätmine on käsitatav nii võlausaldaja kohustuste kui ka hea usus põhimõtte rikkumisena ning see on aluseks kahju hüvitise vähendamisele. Kostja esindaja palun kohtul eelnimetatud argumentidega arvestada viivise nõude hindamisel ja vähendamisel Kostja esindaja taotleb nimetatud põhjustel kohtult kahjunõude ja viivise nõude rahuldamisel väljamõistmisele kuuluvaid viiviseid vähendada mõistliku suuruseni. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja esitas hagi kostja vastu kui juhatuse liikme vastu kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude alus on MTÜS § 32 lg 1, analoogne regulatsioon tuleneb TSüS § 37 lg 1 esimest lausest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale – korteriühistule – kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju. Kohustuse rikkumisena tõi hageja välja asjaolu, et kostja olles valitud KÜ juhatuse liikmeks (ainuliige) ei täitnud KÜ üldkoosoleku 21.03.2004 a vastuvõetud otsust nr 2 - koguda hooldus ja haldusfondi raha 7 krooni/rm ja koguda remondifondi 5 krooni/rm.
6.Hagi asjaoludest nähtub, et kostja juhatuse liikmena on oma passiivse käitumisega – tegevusetusega – põhjustanud väidetavalt KÜ varalist kahju. Seega nõutakse juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel KÜ-le tekkinud väidetava kahju hüvitamist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 – juhatuse samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. MTÜS § 32 lg 7 sätestab, et juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Korteriühistu, kui mittetulundusühingu juhatuse liikme üldised kohustused on reguleeritud muuhulgas TsÜS § 35 mis sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavalise oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Korteriühistuseadus (KÜS) § 1 lg 1 sätestab, et KÜS määrab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS § 1 lg 2 sätestab korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 2 avab korteriühistu mõiste, lg 1 – korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
KÜS § 5 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras, lg 2 korteriühistusse kuuluva korteriomaniku võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. KÜS § 5-1 korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek, korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi ülemineku hetkest
KÜS § 6 korteriühistu vara lg 1 – korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
7.Poolte vahel puudub vaidlus. a. et kostja AP oli korteriühistu XXX juhatuse liige (esimees) perioodil 15.03.2004 kuni 20.09.2006 a (I kd t 233-234) b. kostja oli korteriühistu XXX juhatuse ainus liige ja juhatuse esimees c. OÜ-le CK kuulusid korterelamus XXX kõik korterid (krt nr 1-26 ja 28-183) peale korter nr 27, mis kuulus OS(I kd t 7-17) d. Kostja AP oli OÜ CK seaduslik esindaja, juhatuse liige (I kd t 6) e. 21.03.2004 a toimus KÜ erakorraline üldkoosolek, kus võeti vastu muuhulgas otsuse p 2 – hooldus ja halduskulude tariifide määramine summas 7 krooni /rm kohta, remondifondi tariifi määramine summas 5 krooni/rm kohta (I kd t 18) f. KÜ XXX juhatus vahetus 20.09.2006 aastal üldkoosoleku otsuse alusel, kostja enam pärast 20.09.2006 KÜ juhatuse liige polnud, valiti uued juhatuse liikmed (I kd t 3)
8.Kohus on seisukohal, et ekslik on hageja esindaja käsitlus, et tegevusetusega tekitatud kahju tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitaud kahju hüvitamise sätete alusel. Kohus on kohtuistungil poolte tähelepanu sellele juhtinud (II kd t 84). Kohus leiab, et juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita ühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on ühinguga lepingusarnane suhe. Riigikohus on väljendanud seda seisukohta korduvalt (3-21-41-05, p 18; 3-2-1-18-08, p 12). Kohus leiab, et juhatuse liikme kohustuse rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sätte mõttest tulenevalt kohaldab kohus õigust iseseisvalt, olenemata poolte viidetest ja seisukohtadest.
9.Kohus leiab, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühingu ja juhatuse vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuse rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, et ühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. KÜ juhatuse liikme hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus tuleneb TsÜS § 35 (vt eespool). TsMS § 230 (tõendamise ja tõendite esitamise kohustus) lg 1 sätestab muuhulgas – kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, lg 2 – tõendid esitavad menetlusosalised. KÜ juhatuse liikme kohustus tegutseda korteriühistu huvides viies ellu korteriühistu üldkoosoleku ja põhikirjas sätestatud nõudeid tuleneb TsÜS § 37 lg 1 , KÜS § 1 lg 1 , MTÜS § 32 koosmõjust, mis kaitseb kohtu hinnangul Korteriühistut kahju tekitamise eest juhatuse liikmete poolt solidaarselt antud juhul koos teiste 20.09.2006 a valitud juhatuse liikmetega.
10.MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et korteriühistule kahju tekitamise korral vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest kõik juhatuse liikmed solidaarselt.
Kohus tuvastas, et kostja oli korteriühistu juhatuse liige 15.03.2004 a kuni 20.09.2006 aastani. Korteriühistu üldkoosolekul 20.09.2006 a valiti uus korteriühistu juhatus, kuhu kostja ei kuulunud ning kellel lasuvad samasugused kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjast ja vastuvõetud üldkoosoleku otsustest nagu senisel juhatuse liikmel (kostjal). Seega sai kostja rikkuda oma kohustusi hiljemalt 20.09.2006 aastani. a. Juhatuse liikme kohustuste rikkumise aeg
11.Hageja leiab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi alates aprillist 2004 (I kd t 18, 2233), kostja esindaja leiab, et juhul kui nõustuda väidetava rikkumisega siis on selle rikkumise alguseks 01.09.2005 ( I kd t 165). Kostja esitas kohtule tõendina ka teise täiendava KÜ XXX üldkoosoleku protokolli 07.04.2004, mille punktist 5 nähtub, et kostjal oli kohustus täita 21.03.2004 a üldkoosolekul vastuvõetud otsust ehk koguda hooldus-, haldus- ja remondifondi raha korteriomanikelt alates 01.09.2005 aastast.
12.Hageja esindaja vaidles vastu selle dokumendi tõendina käsitlemisele käesolevas kohtumenetluses, kuna leiab, et nimetatud dokument – KÜ 07.04.2004 a otsuse protokoll (II kd t 103) - on tehtud tagantjärele kostja enda olukorra parandamiseks ja vastutuse vähendamiseks käesolevas menetluses. Kostja vaidles sellele vastu, leides et tegemist on nõuetekohase tõendiga. Kohus leiab, et kuigi tegemist oli kohtus vaidlustatud dokumendiga (üldkoosoleku protokoll 07.04.2004 a), mille tühisust Harju Maakohus 14.02.2011 a õigeksvõtuotsusega (II kd t 7879) tuvastas, pole kohtu hinnangul sellele üldkoosoleku protokollile kui vaidlustatud dokumendile antud sisulist õiguslikku hinnangut teises kohtumenetluses. KÜ XXX liige OK pöördus aastaid hiljem kohtusse KÜ XXX vastu 07.04.2005 a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. KÜ tunnistas kohtus hagi ja võttis hagi õigeks. Kohus leiab, et õigeksvõtt on TsÜS mõttes tahteavaldus, millele kehtivad kõik tahteavaldust reguleerivad sätted. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1-3 mõttest pole kohtul võimalik õigeksvõttu mitte vastu võtta (va § 440 lg 4 sätestatu). Kohus on hageja poolt hagi õigeksvõtu korral seotud hageja tahteavaldusega. Kohus ei anna õigeksvõtuotsusega sisulist õigusliku hinnangut hagile (näiteks võib kostja üks motiiv olla hagi õigeks võtta - liiga kulukas kohtumenetlus võrreldes lõpplahendusega, riskimaandamine jne.). KÜ 07.04.2004 a koosoleku protokoll puudub ka 23.11.2006 a kostja poolt hagejale kohtuotsuse täitmise korras üleantavate dokumentide loetelust (II kd t 102), mis seab põhjendatult kahtluse alla protokolli usaldusväärsuse. Seega tuleb nimetatud KÜ 07.04.2004 üldkoosoleku protokolli kui tõendi usaldusväärsust hinnata käesoleva menetluse raames koos teiste tõenditega. Kohus arutas menetlusosalistega seda küsimust ( II kd t 85) ning kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud teisi tõendeid kogumis hinnates: Harju Maakohtu 10.06.2009 a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2010 a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-07-25159 kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid (I kd t 178-185, 191-198), 23.11.2006 a üleantud dokumentide loetelu ( II kd t 103) ja kostja käitumist (nimelt on kostja jaoks tegemist ühe kõige olulisema tõendiga käesolevas kohtuvaidluses, mille kostja esitab alles 2 aasta möödudes kohtule kohtumenetluse algusest ega maini selle dokumendi olemasolu varem üheski kirjalikus vastuses ega arvamuses käesoleva kohtumenetluse raames) hinnates kogumis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mille kohus jätab tähelepanuta. Seega tuli kostjal täita 21.03.2004 a KÜ erakorralise üldkoosoleku otsust ning alates aprillist 2004 täita nimetatud koosoleku otsust.
13.Arvestades eelpool toodut tuvastas kohus, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi alates aprillist 2004 a, kuna ta ei täitnud üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid. Kohustuse rikkumise algus on kohtu hinnangul tõendatud 21.03.2004 a erakorralise üldkoosoleku protokolliga (I kd t 18).
TsÜS § 154 (korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine), sätestab korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. b. Kostja tegevusetus
14.Hooldus- , haldus-, ja remondifondi summade näol on tegemist on muutumatute summadega, mis tuli tasuda alates aprillist 2004 igakuuliselt vastavalt 21.03.2004 a üldkoosolekul vastuvõetud suuruses arvestades korterite üldpinda. Seega on kohtu hinnangul tegemist püsivate muutumatute (mitte mõõturite alusel arvutatavate) kindla suurusega summadega, mis tuli korteriomanikel tasuda korteriühistule igakuuliselt- korduvate kohustustena. Kohus leiab, et kuna summad hooldus-, haldus- ja remondifondi olid igakuulised muutumatud siis tekkis võlgnikul (korteriomanikul) maksekohustus ka siis kui KÜ ei esitanud igakuuliselt kirjaliku teatist, millest nähtub muutumatu igakuuline maksekohustus. KÜ üldkoosolekuotsus, selle protokoll, on kättesaadav ja kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele (KÜS § 13 lg 4) ka neile kes omandavad korterid pärast KÜ vastava otsuse vastuvõtmist. Seega ei oma antud vaidluse seisukohalt olulist tähendust hageja esitatud asjaolul, et kostja tegevusetus seisnes igakuuliste teatiste esitamata jätmises korteriomanikele. b. Kahju, põhjuslik seos, solidaarvastutus
15.VÕS 127 (kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus) lg 1 – kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 2 – kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, lg 3- lepingulist kohustust rikkunud lepingu pool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, lg 4 – isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et KÜ XXX üldkoosolekul 20.09.2006 valiti KÜ uus juhatus ning kostja uude juhatusse ei valitud, seega tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006 a (I kd t 233-234).
17.Kohus märgib vastuseks hageja esindajale, et tulenevalt KÜS § 13 (korteriühistu otsused) lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Seega lõppesid kostja volitused juhatuse liikmena KÜ vastava üldkoosoleku otsuse tegemise ajast, mitte registreerimise ajast registris.
18.Kohus tuvastas, et korterelamus XXX korterid nr 1-26 ja 28-183, mis kuulusid omandiõiguse alusel kostjaga seotud OÜ-le CK, müüdi edasi uutele omanikele ( II kd lisad 12), tehingu tulemusel tekkisid nimetatud korteritele uued omanikud. KÜS § 5 lg 1 ja 2 alusel said uutest korteriomanikest korteriühistu liikmed omandiõiguse ülemineku päevast alates ja § 5-1 alusel lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
KÜS § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamise vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriomanikele kohustuslikud.
19.Kohus leiab, et 21.03.2004 a erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused tasuda hooldus-, haldus- ja remondikulude kohta on KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslikud alates korteriomandi omandamise hetkest uutele korteriomanikele. KÜS § 7 lg 3 - korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
20.Seega tekkis KÜS § 5 lg 1 ja 2, § 5-1 ja § 13 lg 4 koosmõjus ja olukorda reguleerib otsene säte KÜS § 7 lg 3 - mis sätestab, et uutel korteriomanikel kohustus alates korteriomandi omandamise hetkest tasuda KÜ XXX21.03.2004 a erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel eelmise korteriomaniku poolt tasumata hooldus, haldus- ja remondifondi mitte maksmisest tekkinud võlgnevus alates nimetatud otsuse vastuvõtmisest ja jooksvalt KÜ poolt esitatavad arved elamu majandamiseks ja säilitamiseks.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et KÜ XXX üldkoosolekul 20.09.2006 valiti KÜ-le uus juhatus ning kostja uude juhatusse ei valitud, seega tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006 a. Kohus tuvastas, et uus 20.09.2006 a valitud korteriühistu juhatus ei nõudnud uutelt korteriomanikelt sisse varasemaid korteriühistule eelmise korteriomaniku OÜ CK poolt KÜ-le tasumata jäänud summasid hooldus-, haldus- ja remondifondi jaoks.
22.Kohus arutas seda küsimust ka kohtuistungil ja hageja seaduslik esindaja ja volitatud esindaja kinnitasid, et uus juhatus pidas seda uute korteriomanike ja juhatuse liikmete osas ebaõiglaseks ja nad ei soovi esitada nõudeid nende vastu.
23.Kohus leiab, et varasemad KÜ üldkoosoleku otsused on KÜS § 13 lg 4 mõttest tulenevalt kohustuslikud ka uutele valitud KÜ juhatuse liikmetele, kellel tekib samuti kohustus järgida ja täita KÜ üldkoosoleku varasemaid otsuseid. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et uus KÜ juhatus oleks täitnud 21.03.2004 a vastuvõetud KÜ üldkoosoleku otsust ning nõudnud sisse varasemad tekkinud võlgnevused uutelt korteriomanikelt. Samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit kohtule, et uued korteriomanikud olid maksejõuetud või esines mõni muu takistus jne. Kohus leiab, et TsÜS § 154 polnud uue KÜ juhatuse valimise ajaks nimetatud tasumata jäänud summade sissenõudmiseks nõuded aegunud. Korduvate kohustuste puhul näeb TsÜS § 154 ette nõude maksmapanekuks kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostjal tuli täita 21.03.2004 a KÜ üldkoosoleku otsust alates aprillist 2004, uue juhatuse volitused algasid septembris 2006, seega oli uuel KÜ juhatusel aega 2004 aastast tekkinud nõuded maksma panna 6 kuu jooksul (nõuded alates aprillist 2004 aegusid 2007 aastal, 2005 a nõuded aegusid 2008 aastal), mida aga uus KÜ juhatus ei teinud. Seega tekkis kohtu hinnangul korteriühistule XXX kahju alates aprillist 2007 a. Kostja volitused KÜ XXX juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006 a. Muu kostjapoolse kahju tekitamise kohta KÜ-le kohtule tõendeid esitatud ei ole.
24.Kohus leiab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning valikuline seaduse kohaldamine KÜ poolt ei taga võrdset kohtlemist, selline tegevus pole kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga. Samuti pole õigustatud kasutada seadust valikuliselt ka subjektide osas, kostjalt kes oli samasuguste volitustega juhatuse liige nagu uued 20.09.2006 a valitud juhatuse
liikmed ning valikuliselt panna vastutama üks juhatuse liige eelistades teisi. Selline hageja käitumine pole kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ega seadusest tuleneva solidaarse vastutuse põhimõttega (vt eespool). Tulenevalt MTÜS § 32 lg 1 mõttest tuleneb, et korteriühistul on õigus oma nõuded maksma panna kõigi kahju tekitanud isikute vastu, kes vastutavad kahju tekitamise eest. Nimetatud normist tulenevalt on tegemist solidaarvastutusega.
25.Kohus arutas hageja esindajatega teiste korteriühistu juhatuse liikmete ja korteriomanike kaasamist kostjatena, hageja esindajad pidasid seda ebaõiglaseks ja mitte vajalikuks (TsMS § 4 lg 2, Riigikohtu lahend 3-2-1-18-05). Seega on kohus kogu menetlus kestel täitnud TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-10, p 40) tulenevad põhimõtted ja teinud korduvalt pooltele ettepanekuid sõlmida kompromiss (TsMS § 4 lg 4). Samas pidasid hageja esindajad õiglaseks ja põhjendatult vastutavaks kostjat ainuisikuliselt. Kohtu hinnangul selline arusaam – õiguse valikulisest rakendamisest ainult ühe isiku suhtes, olukorras kus vastatavad tegelikult mitu isikut - ei lähe kokku solidaarvastutuse põhimõttega. MTÜS § 32 eesmärk on kaitsta korteriühistu huve kõigi juhatuse liikme kohustusi rikkuvate ja vastutavate isikute vastu, ja anda võimalus tekitatud kahju neilt sisse nõuda rakendades solidaarse vastutuse põhimõtet. Seega kohtu hinnangul vastutavad korteriühistule kahju tekitamise korral kahju tekitamise ajal valitud kõik korteriühistu juhatuse liikmed ühiselt (solidaarselt). VÕS § 137 sätestab põhimõtte, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt
26.Kohus on seisukohal, et kostja AP tegevusetus juhatuse liikmena ei tekitanud hagejale kahju ja kostja ei vastuta KÜ XXX ees kahju tekitamise eest, sest KÜ ei olnud jäädavalt minetanud võimalust nõuded maksma panna ajal, mil kostja A.P oli juhatuse liige. Korteriühistule tekkis kahju hetkest, kui nimetatud nõudeid (saamata jäänud tasusid) polnud võimalik enam maksma panna (ehk need olid aegunud) ja see aeg saabus peale kostja volituste lõppu KÜ juhatuse liikmena.
27.Kohus möönab, et kostja ei käitunud juhatuse liikme kohustusi täites alati nõuetekohaselt, kuid kostja tegevusetus ei põhjustanud hagejale eelpool nimetatud põhjendustel kahju mh ka saamata jäänud tulu. Hageja poolt hagis nimetatud kahju koosnebki KÜS § 6, § 8 lg 2 mõttes korteriühistule tehtavates ettemaksetest korteriomanike poolt, mida hageja käsitleb ka saamata jäänud tuluna (I kd t 1-3). Samuti pole hageja esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta kostja passiivse käitumise tõttu KÜS § 12 alusel. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, et ühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Hageja pole KÜS § 12 rikkumisest tekkinud kahju tõendanud. Kohus juhib hageja tähelepanu KÜS § 11 lg 2 kaitse eesmärgile, et juriidiline isik (OÜ CK) omades enamuse korteritest nimetatud korterelamus ei oma üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli hääli, millega kohtu hinnangul välditakse olukorda, kus korterite juriidilisest isikust enamusomanik hakkab üksinda määrama häälte arvu kaudu olulisi otsuseid korterelamu majandamisel ja kujundama korteriühistu liikmete ühiseid huve.
28.Kohus tuvastas lisaks eeltoodule hageja selgituste kaudu ( III kd t 150), et KÜ sai intressita laenu summas 179 000 krooni OÜ CK, millega tasuti vajalike tööde eest korterelamu majandamiseks, mille abil sai korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud ülesanded täita elamu ühiseks majandamiseks. Kohus märgib, et juhul kui oleks tõendatud, et KÜ tulnuks maksta saadud raha kasutamise eest intresse siis seda oleks võinud pidada
korteriühistu kahjuks (täiendavaks kuluks)ja kostja oleks selle intressi summa võrra rikastunud korteriomanike arvel, kuid seda kahju ei tekkinud korteriühistule ega rikastunud ka kostja korteriomanike arvel. Sama palju kui laenu anti - sama palju ka tagastati, ilma intressita. Seega pole kohtu hinnangul tekkinud korteriühistul ka viivitusi või loobutud raha puuduse tõttu planeeritud töödest korterelamus seega ei saanud tekkida ka tööde tegemisega viivitamise kahju. Kohtu hinnangul puudub sisuline vahe, kas korteriomanikud koguvad nimetatud remondifondi rahad ette korteriühistu arvele või tasuvad need summad hiljem pärast tööde teostamist tagantjärele, et kustutada intressita antud laenu - mõlemal juhul tulnuks need summad korteriomanikel tasuda tehtud tööde eest ja korteriomanikud ei kandnud intresside võrra ka suuremaid kulutusi samade planeeritud tööde finantseerimiseks. Hageja pole kohtule esindanud tõendeid muude saamata jäänud tulude ehk kahju tekkimise kohta. Kohus jätab kõik tõendid kostjaga seotud äriühingute majandusliku olukorra kohta tähelepanuta, kuna need ei tõenda korteriühistule kahju tekitamist. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu, et kohtule pole esitatud ühtegi tõendit seoses nimetatud laenu võtmise tingimustega sh intresside suuruse ega maksmise kohta OÜ CK ja KÜ XXX vahel.
29.Seoses eeltooduga ja kuna kostja pole KÜ kahju tekitanud ei käsitle kohus kahju suurusega ja kõrvalnõuetega (viivistega) seonduvat. Seega tuleb jätta hageja kahju hüvitamise ja viivise nõue kostja vastu täielikult rahuldamata.
30.Tõendid – kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud tõendid, mis ei oma puutumust käesoleva kohtuvaidlusega – D OÜ äriregistri väljavõte(I kd t 40-41), kostja isikuga seotud äriühingute nimekiri- päringud, väljavõtted, aruanded, võõrkeelsed dokumendid (I kd t 42-44, 48-52, 57-73, III kd 9-34-, 57-133),
IV HAGI TAGAMINE JA TAGATIS
31.Kohtuotsuse jõustumisel kuulub hagi tagamine tühistamisele ja kostjale tagatisena makstud summad tagastamisele (TsMS § 390 lg 2 2. lause, § 386 lg 4).
V MENETLUSKULUD
32.TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega kannab poolte menetluskulud hageja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.