KÜ Akadeemia tee 46 hagi Alexey Poskachevi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
37 279,36 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Akadeemia tee 46 apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja KÜ Akadeemia tee 46 (registrikood 80199636), esindaja Marina Suhnjova; Kostja Alexey Poskachev (isikukood xxxxxxxxxxxxx), esindaja Tiina Pill.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2011 otsus KÜ Akadeemia tee 46 hagis Alexey Poskachevi vastu kahju hüvitamiseks muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse toodud põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud KÜ Akadeemia tee 46 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.15.08.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu hagi kahju 185 968,80 krooni ja viivise 68 757,15 krooni saamiseks. 23.12.2008 avaldusega suurendas hageja põhinõuet 397 324,48 krooni ja viivist 165 814,29 krooni võrra. 18.04.2011 seisuga moodustab põhinõue summa 37 279,26 eurot (583 293,60 krooni) ja viivis 21 895, 17 eurot (342 584,97 krooni).
2.Hageja on asutatud 15.03.2004. Korteriühistu (KÜ) asutamise ajal ja kuni kinnistusregistrisse kandmiseni 20.07.2005 oli elamu korter nr 27 omanikuks Olga Skvortsova ja korterite nr 1-26 ja nr 28-183 omanikuks OÜ Capital Kinnisvara ja kostja oli nimetatud ettevõtte osanik ja juhatuse esimees. Kostja oli samal ajal, s.o 15.03.2004 kuni 19.11.2006, hageja juhatuse liige.
3.Hageja 21.03.2004 üldkoosolekul võeti vastu otsus nr 2 - koguda hooldus ja haldusfondi 7 kr/m2 eest ja koguda remondifondi 5 kr/m2 eest. Vaatamata sellele, et nimetatud üldkoosoleku otsus on kohustuslik täitmiseks KÜ liikmetele ja juhatuse liikmetele, ei kogunud kostja hageja põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara, ei esitanud temaga (kostjaga) seotud korteritele, mis kuulusid OÜ-le Capital Kinnisvara, arveid, ei nõudnud OÜ-le Capital Kinnisvara kuuluvate korterite omanikult haldus/hooldus ja remondimakse. Kostja on hageja juhatuse liikmena rikkunud valitseja kohustusi viia ellu KÜ otsust koguda KÜ-le vajaliku vara maksete näol. Samuti rikkus ta juhatuse liikme lojaalsuskohustust, sest tegutses oma kohustusi täitmata jätmisel kaudselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Kostja hakkas esitama arveid haldus/hooldusfondi ja remondimaksete kogumiseks alles uutele korteriomanikele ehk hetkest kui OÜ Capital Kinnisvara müüs oma korterid uutele omanikele, seda alates 2005.a augustist. Kostja olles OÜ Capital Kinnisvara seaduslik esindaja, ei täitnud oma KÜS § 12 sätestatud kohustust kahe nädala jooksul. Kostja pole üle andnud KÜ raamatupidamise dokumente, mille kohta on esitatud haginõue tsiviilasjas nr 2-07-25159.
4.Kostja valis OÜ Capital Kinnisvara soodsama skeemi 2004-2005 elamus jätkunud remonttööde finantseerimiseks. Selle asemel, et koguda OÜ-lt Capital Kinnisvara haldus/hooldustasu ja remondimakseid KÜ vara täitmiseks, andis ta KÜ-le laenu, mis hiljem tuli täies ulatuses OÜ-le Capital Kinnisvara tagastada KÜ vara arvel. Nimetatud skeemi rakendamise tagajärjena on OÜ Capital Kinnisvara ja selle kaudu kostja, kui selle osanik, rikastunud KÜ arvel. OÜ Capital Kinnisvara 2004.a bilansist nähtub, et firma aruandeaasta kasum oli 10 454 607 krooni.
5.Kostja õigusvastase tegevuse tõttu kaotas hageja kasusaamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil aprill-september 2004.a, s.o 6 kuu eest 185 698,80 krooni. Samuti nõuab hageja VÕS § 113 ja § 94 alusel viivist 68 757,51 krooni. 23.12.2008 esitas hageja kohtule TsMS § 376 lg 1 alusel avalduse põhinõude suurendamiseks 397 324,48 krooni võrra ja viivise nõude suurendamiseks 165 814,29 krooni võrra. Haginõude suurendamist põhjendas hageja perioodi pikendamisega, mil hageja kaotas kasu saamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil 2004.a aprillist kuni 2006.a jaanuarini (esialgne hagi nõue hõlmas perioodi 2004.a aprillist-septembrini) üldsummas 583 293,60 krooni ja viivis seisuga 23.12.2008 moodustab 234 571,80 krooni. Viivis seisuga 18.04.2011 moodustab 342 584,97 krooni (21 895,17 eurot), põhinõude summa jäi samaks s.o 583 293, 60 krooni (37 279,26 eurot).
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Hageja poolt esitatud tõend (kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-53844) ei anna alust väita, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kui juhatuse liikmelt kahju. Hageja on küll esitanud ehitusregistri väljavõtte seisuga 01.03.2004, kuid pole arvestuste tõendamiseks tõendanud kaua oli OÜ Capital Kinnisvara korterite omanik. Kostja on selgitanud, et tegutses juhatuse liikmena vastavalt üldkoosoleku otsusele 07.04.2004, mille kohaselt kohustusid KÜ liikmed tasuma makseid alates septembrist 2005.a. Nimetatud kohustust on kostja juhatuse liikmena vastavalt 07.04.2004 üldkoosoleku otsusele ka täitnud, mida kinnitavad hageja esitatud pangakonto väljavõtted. Juhul, kui mõni KÜ liige ei ole oma makseid kohaselt täitnud, siis nende maksete mittetasumise eest ei vastuta kostja kui juhatuse liige, vaid nende maksete mittetasuja. KÜ-l oli võimalus esitada hagi võlgu oleva korteriomaniku vastu ja saada vastavad korterimaksed kätte.
8.Hageja poolt kohtule esitatud kohtuotsusest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja Oksana Kalinskaja eraisikuna esitanud kohtule hagi KÜ vastu paludes tunnustada 07.04.2004 KÜ üldkoosoleku otsuse tühisust. Nimetatud menetluses on KÜ kui kostja võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt kui kostja on hagi õigeks võtnud siis puudub kohtul sisuliselt võimalus teha hagi mitterahuldav otsus. Nimetatud kohtuotsuse näol on tegemist hageja enda poolt käesoleva kohtumenetluse jaoks kunstlikult tekitatud talle menetluseks vajalik tõend, millele saaks hageja käesolevas asjas tugineda, et KÜ üldkoosoleku otsus, mida kostja juhatuse liikmena 2004.a ja 2005.a heas usus järgis, oli tühine algusest peale. Nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta ja hagi rahuldamata.
9.Hageja pole oma menetlusõiguseid kasutanud heauskselt (TsMS § 200 lg1). Fiktiivse kohtumenetluse kaudu tsiviilasjas nr 2-10-53844 tõendite kunstlik loomine teise kohtuasja tarbeks ei vasta heausksele menetlusõiguse realiseerimisele. Kunstlik tõendite tekitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttest lähtuvalt. Nimetatud tsiviilkohtumenetluses (2-1053844) ei antud kostjale võimalust oma seisukohtade esitamiseks ja oma õiguste kaitseks nt kolmanda isikuna. Käesolevas menetluses tehtav lahend ei puuduta mitte ainult kostja õiguseid ja huve, vaid ka kõigi 2004.a, 2005.a korteriomanike huve ja seetõttu ei ole selline tõendite tekitamine kooskõlas seadusega. Tulenevalt TsÜS § 138 ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Seega tuleb jätta käeolevas asjas esitatud kohtuotsus asjas nr 2-10-53844 tähelepanuta.
10.Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust ja seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Hageja käitumine on olnud vastuoluline, sest 07.04.2004 üldkoosolek otsustas korteriomandiga seotud makseid hakata koguma alates 01.09.2005 ning kostja juhatuse liikmena ka sellest otsusest juhindudes tegutses ja pidigi tegutsema. Käesoleva menetluse ajal ei pea KÜ 07.04.2004 üldkoosoleku otsust kehtivaks, vaid tühiseks. Seega on kostja jaoks KÜ tegevus ja hinnangud vastuolulised ning käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et üldkoosoleku otsuse tegemise ajal, s.o 07.04.2004, sai kostja juhinduda ainult vastavast üldkoosoleku otsusest, sest siis pidas KÜ seda otsust kehtivaks. Kostjale oli teada korteriomanike tahe ja keegi polnud seda üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud. Seega puudus kostjal alus arvata, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei kehti ja ta ei pidanud seega koguma remondi ja hooldusfondi makseid enne 01.09.2005.
11.Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-53-10, et juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustata, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile KÜ liikmetele kohustuslik, samuti kostja arvates siduv juhatusele. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, väljaarvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaadeldaval juhul ei saanud kostja näha KÜ vastuolulist käitumist ja hageja suhtumist 07.04.2004 üldkoosoleku otsuse kehtivusse, samuti ka seda, et uued juhatuse liikmed pöörduvad 2010.a kohtusse hagiga tunnustada 07.04.2004 KÜ üldkoosoleku otsuse tühisust ja KÜ võtab sellise hagi õigeks, mis toob kehtiva seaduse alusel kaasa tagajärje otsuse tühisuse tunnustamise kohtu poolt. Kostja ei võinud teada 2004.a ja 2005.a, et tema poolt 07.04.2004 üldkoosoleku otsuse alusel maksete kogumisega alustamine alates 01.09.2005 on ebaseaduslik ja toob KÜ-le kaasa kahju. KÜ käitumine on olnud vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt pole hagi rahuldamine võimalik.
12.Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 20.09.2006, mil KÜ üldkoosolek vastava otsuse tegi. Nimetatud üldkoosolekul valiti uus juhatus ning hageja oleks saanud koguda KÜ liikmetelt makseid 2004.a, 2005.a või alates momendist, mil nad said juhatuse liikmeteks. Seda ei ole aga 20.09.2006 määratud hageja juhatuse liikmed teinud ja seega pole õiglane nõuda vastutust ainult ühelt juhatuse liikmelt ehk kostjalt. Arvestades, et ka 2006.a ametisse valitud KÜ juhatuse liikmed ei asunud KÜ makseid koguma alates 2004.a, siis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hageja tänane põhinõue ja samuti ka viivise nõue. Hageja oleks saanud vähemalt 2006.a septembrist alates ära hoida tänase hageja poolt väidetud kahju, mida soovitakse nüüd ainuisikuliselt sisse nõuda kostjalt. Hageja on minetanud oma kahjunõude esitamise õiguse kostja vastu, sest kahju nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist (VÕS § 82 lg 3 ja lg 7).
13.Hageja viivise nõue alates 2004.a aprillist pole VÕS § 113 lg 2 mõttes õigustatud. Hageja viivise nõue, nagu ka põhinõue, on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellises ulatuses kostja suhtes viivisenõude rahuldamine, arvestades muuhulgas ka hageja enda käitumist ja tegemata jätmisi uue juhatuse poolt, on ülekohtune. Hageja poolt hagi esitamine ja kostjalt viivise nõudmine 2004.a ja 2005.a asjaolude eest, on samuti vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja on viivise nõude esitanud lubamatult hilja ja pika aja möödudes. Viivise nõude õigeaegne esitamata jätmine on käsitatav nii võlausaldaja kohustuste kui ka hea usus põhimõtte rikkumisena ning see on aluseks kahju hüvitise vähendamisele. Maakohtu otsus
14.23.05.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja esitas hagi kostja kui juhatuse liikme vastu kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude alus on MTÜS § 32 lg 1, analoogne regulatsioon tuleneb TSüS § 37 lg 1 esimest lausest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju. Kohustuse rikkumisena tõi hageja välja asjaolu, et kostja olles valitud KÜ juhatuse liikmeks (ainuliige) ei täitnud KÜ üldkoosoleku 21.03.2004 vastuvõetud otsust nr 2 - koguda hooldus ja haldusfondi raha 7 kr/rm ja koguda remondifondi 5 kr/rm. Hagi asjaoludest nähtub, et kostja juhatuse liikmena on oma passiivse käitumisega, tegevusetusega, põhjustanud väidetavalt KÜ varalist kahju. Seega nõutakse juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel KÜ-le tekkinud väidetava kahju hüvitamist.
16.MTÜS § 32 lg 1 järgi vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju MTÜ-le, tekitatud kahju hüvitamise eest
solidaarselt. MTÜS § 32 lg 7 sätestab, et juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. KÜ, kui MTÜ juhatuse liikme üldised kohustused on reguleeritud muuhulgas TsÜS § 35 mis sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavalise oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. KÜS § 1 lg 1 sätestab, et KÜS määrab KÜ õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS § 1 lg 2 sätestab KÜS-s reguleerimata küsimustes rakendatakse KÜ suhtes MTÜS sätteid.
17.KÜS § 2 avab KÜ mõiste, lg 1 järgi on KÜ korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 sätestab, et KÜ liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui KÜ moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras, lg 2 KÜ-sse kuuluva korteriomaniku võõrandamisel loetakse omandaja KÜ liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. KÜS § 5-1 kohaselt lähevad KÜ liikme õiguste ja kohustuste üleminek, KÜ olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi ülemineku hetkest KÜS § 6 järgi on võib KÜ kui MTÜ omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. KÜ vara tekib tema liikmete osamaksudest, KÜ tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
18.Poolte vahel puudub vaidlus, et a) kostja oli hageja juhatuse liige (esimees) perioodil 15.03.2004 kuni 20.09.2006; b) kostja oli hageja juhatuse ainus liige ja juhatuse esimees; c) OÜ-le Capital Kinnisvara kuulusid korterelamus Akadeemia tee 46 kõik korterid (krt nr 1-26 ja 28-183) peale korter nr 27, mis kuulus Olga Skvortsovale; d) kostja oli OÜ Capital Kinnisvara seaduslik esindaja, juhatuse liige; e) 21.03.2004 toimus KÜ erakorraline üldkoosolek, kus võeti vastu muuhulgas otsuse p 2 – hooldus ja halduskulude tariifide määramine summas 7 kr/rm kohta, remondifondi tariifi määramine summas 5 kr/rm kohta; f) hageja juhatus vahetus 20.09.2006 üldkoosoleku otsuse alusel, kostja enam pärast 20.09.2006 KÜ juhatuse liige polnud, valiti uued juhatuse liikmed.
19.Ekslik on hageja esindaja käsitlus, et tegevusetusega tekitatud kahju tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Kohus on kohtuistungil poolte tähelepanu sellele juhtinud. Juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita KÜ-le lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on KÜ-ga lepingusarnane suhe. Riigikohus on väljendanud seda seisukohta korduvalt (3-2-1-41-05, p 18; 3-2-1-18-08, p 12). Juhatuse liikme kohustuse rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid.
20.Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühingu ja juhatuse vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuse rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, et ühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. KÜ juhatuse liikme hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus tuleneb TsÜS § 35.
21.KÜ juhatuse liikme kohustus tegutseda KÜ huvides viies ellu KÜ üldkoosoleku ja põhikirjas sätestatud nõudeid tuleneb TsÜS § 37 lg 1, KÜS § 1 lg 1, MTÜS § 32
koosmõjust, mis kaitseb KÜt kahju tekitamise eest juhatuse liikmete poolt solidaarselt antud juhul koos teiste 20.09.2006 valitud juhatuse liikmetega.
22.MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et korteriühistule kahju tekitamise korral vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest kõik juhatuse liikmed solidaarselt. Kostja oli KÜ juhatuse liige 15.03.2004 kuni 20.09.2006. KÜ üldkoosolekul 20.09.2006 valiti uus KÜ juhatus, kuhu kostja ei kuulunud ning kellel lasuvad samasugused kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjast ja vastuvõetud üldkoosoleku otsustest nagu senisel juhatuse liikmel (kostjal). Seega sai kostja rikkuda oma kohustusi hiljemalt kuni 20.09.2006.
23.Hageja leiab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi alates aprillist 2004.a, kostja esindaja leiab, et juhul kui nõustuda väidetava rikkumisega, siis on selle rikkumise alguseks 01.09.2005. Kostja esitas kohtule tõendina ka teise täiendava hageja üldkoosoleku protokolli 07.04.2004, mille p-st 5 nähtub, et kostjal oli kohustus täita 21.03.2004 üldkoosolekul vastuvõetud otsust ehk koguda hooldus-, haldus- ja remondifondi raha korteriomanikelt alates 01.09.2005. Hageja esindaja vaidles vastu selle dokumendi tõendina käsitlemisele käesolevas kohtumenetluses, kuna leiab, et nimetatud dokument (KÜ 07.04.2004 otsuse protokoll) on tehtud tagantjärele kostja enda olukorra parandamiseks ja vastutuse vähendamiseks käesolevas menetluses. Kostja vaidles sellele vastu, leides et tegemist on nõuetekohase tõendiga.
24.Kuigi tegemist oli kohtus vaidlustatud dokumendiga (üldkoosoleku protokoll 07.04.2004), mille tühisust Harju Maakohus 14.02.2011 õigeksvõtuotsusega tuvastas, pole kohtu hinnangul sellele üldkoosoleku protokollile kui vaidlustatud dokumendile antud sisulist õiguslikku hinnangut teises kohtumenetluses. Hageja liige Oksana Kalinskaja pöördus aastaid hiljem kohtusse hageja vastu 07.04.2005 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. KÜ tunnistas kohtus hagi ja võttis hagi õigeks. Õigeksvõtt on TsÜS mõttes tahteavaldus, millele kehtivad kõik tahteavaldust reguleerivad sätted. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1-3 mõttest pole kohtul võimalik õigeksvõttu mitte vastu võtta (v.a § 440 lg 4 sätestatu). Kohus on hageja poolt hagi õigeksvõtu korral seotud hageja tahteavaldusega. Kohus ei anna õigeksvõtuotsusega sisulist õigusliku hinnangut hagile (näiteks võib kostja hagi õigeks võtmise üks motiiv olla liiga kulukas kohtumenetlus võrreldes lõpplahendusega, riskimaandamine jne). KÜ 07.04.2004 koosoleku protokoll puudub ka 23.11.2006 kostja poolt hagejale kohtuotsuse täitmise korras üleantavate dokumentide loetelust, mis seab põhjendatult kahtluse alla protokolli usaldusväärsuse. Seega tuleb nimetatud KÜ 07.04.2004 üldkoosoleku protokolli, kui tõendi usaldusväärsust, hinnata käesoleva menetluse raames koos teiste tõenditega.
25.Kohus arutas menetlusosalistega seda küsimust ning hinnates kohtule esitatud teisi tõendeid (Harju Maakohtu 10.06.2009 kohtuotsust ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2010 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-07-25159 kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid, 23.11.2006 üleantud dokumentide loetelu ja kostja käitumist (nimelt on kostja jaoks tegemist ühe kõige olulisema tõendiga käesolevas kohtuvaidluses, mille kostja esitab alles 2 aasta möödudes kohtule kohtumenetluse algusest ega maini selle dokumendi olemasolu varem üheski kirjalikus vastuses ega arvamuses käesoleva kohtumenetluse raames)) kogumis, asus kohus seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mille kohus jättis tähelepanuta. Seega tuli kostjal täita 21.03.2004 KÜ erakorralise üldkoosoleku otsust ning alates aprillist 2004.a täita nimetatud koosoleku otsust.
26.Kohus tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi alates aprillist 2004.a, kuna ta ei täitnud üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid. Kohustuse rikkumise algus on kohtu hinnangul tõendatud 21.03.2004 erakorralise üldkoosoleku protokolliga. TsÜS § 154 (korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine) sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaed, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
27.Hooldus-, haldus-, ja remondifondi summade näol on tegemist muutumatute summadega, mis tuli tasuda alates aprillist 2004.a igakuuliselt vastavalt 21.03.2004 üldkoosolekul vastuvõetud suuruses arvestades korterite üldpinda. Seega on tegemist püsivate muutumatute (mitte mõõturite alusel arvutatavate) kindla suurusega summadega, mis tuli korteriomanikel tasuda korteriühistule igakuuliselt- korduvate kohustustena. Kuna hooldus-, haldus- ja remondifondi summad olid igakuulised muutumatud, siis tekkis võlgnikul (korteriomanikul) maksekohustus ka siis kui KÜ ei esitanud igakuuliselt kirjaliku teatist, millest nähtub muutumatu igakuuline maksekohustus. KÜ üldkoosolekuotsus, selle protokoll, on kättesaadav ja kohustuslik kõigile KÜ liikmetele (KÜS § 13 lg 4), ka neile kes omandavad korterid pärast KÜ vastava otsuse vastuvõtmist. Seega ei ola antud vaidluse seisukohalt olulist tähendust hageja esitatud asjaolul, et kostja tegevusetus seisnes igakuuliste teatiste esitamata jätmises korteriomanikele.
28.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja üldkoosolekul 20.09.2006 valiti KÜ-le uus juhatus ning kostja uude juhatusse ei valitud, seega tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006. Tulenevalt KÜS § 13 (korteriühistu otsused) lg-st 1 jõustub KÜ liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Seega lõppesid kostja volitused juhatuse liikmena KÜ vastava üldkoosoleku otsuse tegemise ajast, mitte registreerimise ajast registris.
29.Korterelamus Akadeemia tee 46 korterid nr 1-26 ja 28-183, mis kuulusid omandiõiguse alusel kostjaga seotud OÜ-le Capital Kinnisvara, müüdi edasi uutele omanikele, tehingu tulemusel tekkisid nimetatud korteritele uued omanikud. KÜS § 5 lg 1 ja 2 alusel said uutest korteriomanikest KÜ liikmed omandiõiguse ülemineku päevast alates ja § 5-1 alusel lähevad KÜ olemasolul korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad KÜ liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 13 lg 4 järgi on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamise vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriomanikele kohustuslikud. 21.03.2004 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused tasuda hooldus-, haldus- ja remondikulude kohta on KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslikud alates korteriomandi omandamise hetkest uutele korteriomanikele. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud KÜ-le tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tekkis KÜS § 5 lg 1 ja 2, § 5-1 ja § 13 lg 4 koosmõjus ja olukorda reguleerib otsene säte KÜS § 7 lg 3, mis sätestab, et uutel korteriomanikel oli kohustus alates korteriomandi omandamise hetkest tasuda hageja 21.03.2004 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel eelmise korteriomaniku poolt tasumata hooldus, haldus- ja remondifondi mitte maksmisest tekkinud võlgnevus alates nimetatud otsuse vastuvõtmisest ja jooksvalt KÜ poolt esitatavad arved elamu majandamiseks ja säilitamiseks.
30.Uus 20.09.2006 valitud KÜ juhatus ei nõudnud uutelt korteriomanikelt sisse varasemaid korteriühistule eelmise korteriomaniku OÜ Capital Kinnisvara poolt KÜ-le tasumata jäänud summasid hooldus-, haldus- ja remondifondi jaoks. Kohus arutas seda küsimust ka kohtuistungil ja hageja seaduslik esindaja ja volitatud esindaja kinnitasid, et uus juhatus pidas seda uute korteriomanike ja juhatuse liikmete osas ebaõiglaseks ja nad ei soovi esitada nõudeid nende vastu. Varasemad KÜ üldkoosoleku otsused on KÜS § 13 lg 4 mõttest tulenevalt kohustuslikud ka uutele valitud KÜ juhatuse liikmetele, kellel tekib samuti kohustus järgida ja täita KÜ üldkoosoleku varasemaid otsuseid. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et uus KÜ juhatus oleks täitnud 21.03.2004 vastuvõetud KÜ üldkoosoleku otsust ning nõudnud sisse varasemad tekkinud võlgnevused uutelt korteriomanikelt. Samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit kohtule, et uued korteriomanikud olid maksejõuetud või esines mõni muu takistus jne. TsÜS § 154 polnud
uue KÜ juhatuse valimise ajaks nimetatud tasumata jäänud summade sissenõudmiseks nõuded aegunud. Korduvate kohustuste puhul näeb TsÜS § 154 ette nõude maksmapanekuks kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostjal tuli täita 21.03.2004 KÜ üldkoosoleku otsust alates aprillist 2004.a, uue juhatuse volitused algasid septembris 2006.a, seega oli uuel KÜ juhatusel aega 2004.a tekkinud nõuded maksma panna 6 kuu jooksul (nõuded alates aprillist 2004.a aegusid 2007.a, 2005a nõuded aegusid 2008.a), mida aga uus KÜ juhatus ei teinud. Seega tekkis KÜ-le kahju alates aprillist 2007.a
31.Kostja volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006. Muu kostjapoolse kahju tekitamise kohta KÜ-le kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kõik on seaduse ees võrdsed ning valikuline seaduse kohaldamine KÜ poolt ei taga võrdset kohtlemist, selline tegevus pole kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga. Samuti pole õigustatud kasutada seadust valikuliselt ka subjektide osas, kostjalt, kes oli samasuguste volitustega juhatuse liige nagu uued 20.09.2006 valitud juhatuse liikmed ning valikuliselt panna vastutama üks juhatuse liige eelistades teisi. Selline hageja käitumine pole kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ega seadusest tuleneva solidaarse vastutuse põhimõttega. Tulenevalt MTÜS § 32 lg 1 mõttest tuleneb, et KÜ-l on õigus oma nõuded maksma panna kõigi kahju tekitanud isikute vastu, kes vastutavad kahju tekitamise eest. Nimetatud normist tulenevalt on tegemist solidaarvastutusega.
32.Kohus arutas hageja esindajatega teiste KÜ juhatuse liikmete ja korteriomanike kaasamist kostjatena, hageja esindajad pidasid seda ebaõiglaseks ja mitte vajalikuks (TsMS § 4 lg 2, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-05). Seega on kohus kogu menetlus kestel täitnud TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1116-10, p 40) tulenevaid põhimõtteid ja teinud korduvalt pooltele ettepanekuid sõlmida kompromiss (TsMS § 4 lg 4). Samas pidasid hageja esindajad õiglaseks ja põhjendatult vastutavaks kostjat ainuisikuliselt. Kohtu hinnangul selline arusaam, õiguse valikulisest rakendamisest ainult ühe isiku suhtes, olukorras kus vastatavad tegelikult mitu isikut, ei lähe kokku solidaarvastutuse põhimõttega. MTÜS § 32 eesmärk on kaitsta KÜ huve kõigi juhatuse liikme kohustusi rikkuvate ja vastutavate isikute vastu, ja anda võimalus tekitatud kahju neilt sisse nõuda rakendades solidaarse vastutuse põhimõtet. Seega kohtu hinnangul vastutavad KÜ-le kahju tekitamise korral kahju tekitamise ajal valitud kõik korteriühistu juhatuse liikmed ühiselt (solidaarselt).
33.Kostja tegevusetus juhatuse liikmena ei tekitanud hagejale kahju ja kostja ei vastuta KÜ ees kahju tekitamise eest, sest KÜ ei olnud jäädavalt minetanud võimalust nõuded maksma panna ajal, mil kostja oli juhatuse liige. KÜ-le tekkis kahju hetkest, kui nimetatud nõudeid (saamata jäänud tasusid) polnud võimalik enam maksma panna (ehk need olid aegunud) ja see aeg saabus pärast kostja volituste lõppu KÜ juhatuse liikmena. Kostja ei käitunud juhatuse liikme kohustusi täites alati nõuetekohaselt, kuid kostja tegevusetus ei põhjustanud hagejale eelpool nimetatud põhjendustel kahju mh ka saamata jäänud tulu. Hageja poolt hagis nimetatud kahju koosnebki KÜS § 6, § 8 lg 2 mõttes KÜle tehtavates ettemaksetest korteriomanike poolt, mida hageja käsitleb ka saamata jäänud tuluna. Samuti pole hageja esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta kostja passiivse käitumise tõttu KÜS § 12 alusel. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, et KÜ on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Hageja pole KÜS § 12 rikkumisest tekkinud kahju tõendanud. Kohus juhtis hageja tähelepanu KÜS § 11 lg 2 kaitse eesmärgile, et juriidiline isik (OÜ Capital Kinnivara) omades enamuse korteritest nimetatud korterelamus ei oma üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli hääli, millega kohtu hinnangul välditakse olukorda, kus korterite juriidilisest isikust enamusomanik hakkab üksinda määrama häälte arvu kaudu olulisi otsuseid korterelamu majandamisel ja kujundama KÜ liikmete ühiseid huve.
34.Kohus tuvastas lisaks eeltoodule hageja selgituste kaudu, et KÜ sai intressita laenu summas 179 000 krooni OÜ-lt Capital Kinnisvara, millega tasuti vajalike tööde eest korterelamu majandamiseks, mille abil sai KÜ üldkoosolekul vastuvõetud ülesanded täita elamu ühiseks majandamiseks. Juhul, kui oleks tõendatud, et KÜ-l tulnuks maksta saadud raha kasutamise eest intresse, siis seda oleks võinud pidada KÜ kahjuks (täiendavaks kuluks) ja kostja oleks selle intressi summa võrra rikastunud korteriomanike arvel, kuid seda kahju ei tekkinud KÜ-le ega rikastunud ka kostja korteriomanike arvel. Sama palju kui laenu anti, sama palju ka tagastati, ilma intressita. Seega pole KÜ-l tekkinud ka viivitusi või loobutud raha puuduse tõttu planeeritud töödest korterelamus, seega ei saanud tekkida ka tööde tegemisega viivitamise kahju. Puudub sisuline vahe, kas korteriomanikud koguvad nimetatud remondifondi rahad ette KÜ arvele või tasuvad need summad hiljem pärast tööde teostamist tagantjärele, et kustutada intressita antud laenu. Mõlemal juhul tulnuks need summad korteriomanikel tasuda tehtud tööde eest ja korteriomanikud ei kandnud intresside võrra ka suuremaid kulutusi samade planeeritud tööde finantseerimiseks. Hageja pole kohtule esindanud tõendeid muude saamata jäänud tulude ehk kahju tekkimise kohta. Kohus jättis kõik tõendid kostjaga seotud äriühingute majandusliku olukorra kohta tähelepanuta, kuna need ei tõenda KÜ-le kahju tekitamist. Kohus juhtis hageja esindaja tähelepanu, et kohtule pole esitatud ühtegi tõendit seoses nimetatud laenu võtmise tingimustega sh intresside suuruse ega maksmise kohta OÜ Capital Kinnisvara ja hageja vahel.
35.Seoses eeltooduga ja kuna kostja pole KÜ-le kahju tekitanud, ei käsitlenud kohus kahju suurusega ja kõrvalnõuetega (viivisega) seonduvat. Seega tuleb jätta hageja kahju hüvitamise ja viivise nõue kostja vastu täielikult rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta kohtule esitatud tõendid, mis ei oma puutumust käesoleva kohtuvaidlusega: Deltamaks OÜ äriregistri väljavõte, kostja isikuga seotud äriühingute nimekiri, päringud, väljavõtted, aruanded, võõrkeelsed dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, kannab poolte menetluskulud hageja. Apellatsioonkaebus
36.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
37.31.12.2005 seisuga oli KÜ tegelik varaline olukord majandustegevuses – (kahju) 104 027 krooni, remondifond summas 0 krooni ning KÜ-le jäetud remonditasuga mitte kaetud 20042005.a remondikulud 495 485 krooni põhjustel, et kostja põhjendamatult vabastas temaga seotud firma kohustuslikest maksetest 2004-2005.a. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et tegemist oli hooldus ja remondi ettemaksetega. Antud juhul oli tegemist järelmaksetega reaalsete ja 2004-2005.a remondikulude eest, millised OÜ Capital Kinnisvara ja Olga Skvortsova pidid KÜ-le hüvitama KÜS § 151 alusel. Kohustuse korrektse täitmisel peaks KÜ aktivas seisuga 31.12.2005 olema korteriomanikult OÜ-lt Capital Kinnisvara laekunud hooldusmaksed 340 254,60 krooni ja remondimaksed 243 039 krooni ulatuses ning laenukohustusi ei peaks olema OÜ-i eest. Seega on kahju 583 293,60 krooni ehk 37 279,26 eurot.
38.Maakohus eksis KÜ-le tekitatud kahju ja põhjusliku seose määratlemisel, arvestades kahju tekitaja hulka 20.09.2006 valitud juhatuse. Antud juhul oli oktoobris 2006.a valitud juhatusel vabandatavad põhjused, millised maakohus jättis tähelepanuta. VÕS §103 lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks. Oma kohustuse täitmiseks ehk nõudeõiguse realiseerimiseks pidi 20.09.2006 valitud juhatus kõigepealt KÜ tekitanud nõudest teadma. Antud juhul kostja tahtlikult varjas tema poolt kasutatud skeeme isikliku kasu saamise eesmärgil korteriomanikelt ja uuelt juhatuselt. Kostja teatamiskohustuse rikkumise tõttu ei saanudki uus juhatus pikema aja jooksul kostja õigusvastaseid tegusid avastada ja selgitada kostja poolt rakendatud skeeme ehk asjaolu mõjutada.
39.Antud juhul KÜS § 7 lg 3 rakendamine uutele korteriomanikele oli lubamatu hea usu põhimõttest lähtudes. See on teine asjaolu, mida juhatus ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Uued korteriomanikud on täitnud korralikult 21.03.2004 üldkoosoleku otsust, sest on maksnud ära kostja poolt nendele alates septembrist 2005.a esitatud arved. Kostja KÜ juhatuse liikmena ei kajastanud arvetes endise omaniku võlgu ehk OÜ-le Capital Kinnisvara mitteesitatud nõudeid. Seega ei teadnud korteriomanikud nende eeldatavatest KÜS § 7 lg 4 lähtuvatest võlgadest KÜ ees. Samuti deklareeris kostja OÜ Capital Kinnisvara juhatuse liikmena korteri ostu-müügi lepingutes, et müüjal puudub võlg KÜ ees. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju nõudmine uutelt korteromanikelt kahjustaks KÜ liikmete huvisid.
40.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kuna korteriomanikel tekkis maksekohustus KÜ üldkoosoleku otsuse alusel, siis OÜ-le Capital Kinnisvara ja O. Skvortsovale igakuuliste arvete esitamata ning võla nõudmata jätmine, ei oma olulist tähendust kostja juhatuse liikme kohustuse täitmisel. Samuti on alusetu maakohtu etteheide, et hageja ei ole õigustatud kasutama seadust valikuliselt. Maakohus eksis kahju tekitamise aja määratlemisega (aprill 2007.a), seostades selle põhjendamatult maksenõuete aegumisega. Rikkumise toimumise ajaks MTÜS § 32 lg 3 tähenduses on aeg, millal kostja rikkus oma valitseja kohustusi nõuda OÜ-lt Capital Kinnisvara hooldus- ja remonditasud (märts 2004.a kuni jaanuar 2006.a) ja aeg, millal kostja tagastas OÜ-le raha KÜ vahenditest (oktoober 2005.a kuni 01.06.2006).
41.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud rikkumise vabandatavuse norme kostja suhtes ning eksis kahju põhjusliku seose määratlemisel. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (VÕS §7) tuleks kostjalt oodata, et samas olukorras heas usus tegutsevad juhatuse liikmed loeksid tavaliselt mõistlikuks igakuuliselt esitada korteriomanikele kirjalikud arved, et koguda KÜle vajalikud vahendid hooldus-, ja remondikulude katteks ning nõuda kohustuse täitmist. Kostja tahtlikult varjas tema poolt kasutatud skeeme isikliku kasu saamise eesmärgil korteriomanikelt ja uuelt juhatuselt. Kostja esitas oma tegude õigustamiseks 07.04.2004 üldkoosoleku võltsitud protokolli, mille maakohus jättis tähelepanuta. Hageja ei nõustu sellega, et maakohus jättis rakendamata TsMS § 277 lg 5 sätted ning ei teavitanud prokuratuuri võltsitud 07.04.2004 üldkoosoleku protokollist. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja tegevusetuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Tegevusetuse puhul tuleb kohaldada asendamismeetodit ja vaadata, kas arvestades kõiki sündmusi oleks kahjulik tagajärg saabunud KÜ-le ka siis, kui kostja oleks täitnud oma kohustusi õiguspäraselt, oodatava hoolsusega.
42.Maakohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja hindamata kostja käitumises esinenud süüvormid ning asjaolu, et kostja rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust, sest tegutses oma kohustusi täitmata jätmisel isikliku kasu saamise eesmärgil. Maakohus jättis samuti tähelepanuta, et kostjal puudus õiguslik alus sõlmida OÜ-ga Capital Kinnisvara laenuleping elamu majandamiseks ja remondiks (lepingut ei ole esitatud, koosoleku otsus puudub). Nõustuda ei saa ka maakohtu järeldusega, et antud juhul oli tegemist korrektse tehinguga, sest kohus hindas kostja tegusid asjaolude kogumit arvestamata ning ei avastanud kostja tegevuses kommetevastaseid tunnused. Laenusuhted OÜ-ga Capital
Kinnisvara olid KÜ-le kahjuks, sest kostja vähendas KÜ 2005-2006.a hooldus-, ja remondifondid OÜle tagastatud summa võrra ja uute korteriomanike maksete arvelt.
43.Maakohtu kohtuniku poolt valitud meetod kompromissi sõlmimiseks on hea usu põhimõttega vastuolu. Kohtunik rikkus tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
45.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsust tühistada. Osaliselt tuleb muuta siiski maakohtu otsuse põhjendusi ning hagi tuleb jätta rahuldamata arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud motiive.
46.Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud käsitlusega korteriühistu mõiste avamise ja korteriühistu kui mittetulundusühingu staatuse, liikmelisuse ja juhtimispõhimõtete osas. Maakohus on õigesti ka aru saanud, et korteriühistu juhatuse liikme õigussuhe ühistuga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millest tulenevatele õigustele ja kohustusele tuleb kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgmise kohustus. VÕS § 620 lg 1 ja 2 sätestavad eelnimetatud sätetega sarnaselt nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustuse, samuti nõude täita oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimist. Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, siis saab juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Hageja nõue on suunatud kostja kui hageja juhatuse liikme vastu juhatuse liikme lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja seetõttu tuleb lähtuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, § 115, § 127 ja 128 ning § 628 lg 5).
47.Maakohtu seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et üksnes kostja vastu nõude rahuldamine olukorras, kus teiste ühistu juhatuse liikmete suhtes nõuet esitatud ei ole tooks kaasa ebaõigluse, tuleb kohtuotsusest välja jätta. Maakohus on küll õigesti märkinud, et juhatuse liikmed on reeglina ühistule tekkiva kahju eest solidaarselt vastutavad, kuid ei ole mõistund solidaarse võlasuhte sisu. Solidaarse võlasuhte mõiste sätestab VÕS § 65 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, nõuda kohustuse osalist või täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Öeldu tõttu ei ole maakohtu järeldus, et nõude esitamine kostja kui ühe solidaarvõlgniku vastu on ebaõiglane, paikapidav.
48.Kolleegiumi hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata põhjusel, et kostjale ei saa juhatuse liikme kohustuste rikkumist ette heita. Vaidlust ei ole selles, et kõnealusel perioodil oli kõigi majas asuvate korterite, v.a korteri nr 27, omanikuks OÜ Capital Kinnisvara ning kostja oli OÜ Capital Kinnisvara ainuosanikuks. Nagu maakohus õigesti märkis on korteriühistu KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Ühistu liikmelisus põhineb KÜS § 5 lg 1 kohaselt korterile kuuluval omandiõigusel. KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude arvestuse kinnitab ühistu üldkoosolek, mis muudab neis ettenähtud maksed liikmetele siduvaks. Olukorras aga, kus ühistu majandamisse kuuluvate korterite omanikuks on
äriühing, mille ainuosanik on korteriühistu juhatuse ainus liige, ei saa kolleegiumi hinnangul väita, et juhatuse liikme poolt korterite omanikult tema enda otsuse täitmise nõudmata jätmine tähendaks hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumist korterite omaniku huvides loodud ühistu suhtes. Teiste sõnadega – kuna majas asunud 183-st korterist 182 kuulusid vaidlusalusel perioodil äriühingule, mille osad kuulusid kostjale, oli korteriühistu loodud sisuliselt selleks, et seista kostja huvide eest. Kuivõrd kostja oli ühistu ainuke juhatuse liige, sai kostja tegevus juhatuse liikmena mõjutada korterite omanikuks olnud äriühingu huve, mille ainuosanikuks kostja ise oli. Kui korterite omanik ei nõudnud vaidlusalusel perioodil juhatuse liikmelt 21.03.2004 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 2 täitmist, tuleb järeldada, et kostjal oli otsuse täitmata jätmiseks korterite omaniku, s.t kõnelausel juhul sisuliselt iseenda heakskiit. Seda ka juhul, kui jätta maakohtu eeskujul tõendina kõrvale korteriühistu üldkoosoleku 07.04.2004 otsus, mille p-st 5 nähtub, et kostjal oli kohustus täita 21.03.2004 üldkoosolekul vastuvõetud otsust ehk koguda hooldus-, haldus- ja remondifondi raha korteriomanikelt alates 01.09.2005.
49.Kolleegiumi hinnangul tuleb hagi rahuldamata jätmisel arvestada ka korteriühistu uue juhatuse tegevusetusega ja nõuete põhjendamatu esitamata jätmisega olukorras, kus nõuded haldus- ja remondifondi tasude nõude maksmapanekuks ei olnud uue juhatuse ametisse astumise järel veel aegunud. Kui korteriühistu uus juhatus leidis, et ühistu 07.04.2004 otsus ei ole kehtiv ning kostja on jätnud OÜ-lt Capital Kinnisvara haldus- ja remondifondi tasud põhjendamatult sisse nõudmata, oli ühistul võimalik esitada nõue korteriomanike vastu 21.03.2004 otsuse nr 2 alusel laekumata jäänud tasude väljamõistmiseks. KÜS § 7 lg 3 loob korteromandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse (VÕS § 65) korteriühistu ees ega välista võõrandaja poolt tasumata jäetud maksete viimaselt sissenõudmist. Korteriühistul oli korteriomandite võõrandamise korral võimalik valida, kas pöörata korteri võõrandaja poolt tasumata jäänud maksete nõue võõrandaja või omandaja vastu.
50.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.