Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kogusummas 623,13 (kuussada kakskümmend kolm eurot 13 senti) eurot s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu 79,89 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Vitali Kaer (edaspidi kostja) sõlmisid 14.02.2008. a tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Lepingu 1 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,21% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu 1 sõlmimise tasu 500 krooni peeti krediidiandja poolt kinni üleantavast krediidisummast. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule 1 BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr * (edaspidi üldtingimused *). Lisaks sõlmisid 24.02.2008 hageja ja kostja krediidilepingu nr * (edaspidi leping 2), mille põhitingimuste kohaselt andis hageja võlgniku käsutusse krediidisumma 3000 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule 2 BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr * (edaspidi üldtingimused *). Kostjal oli kohustus lepingust 2 saadud krediidisumma tagastada krediidiandjale hiljemalt 25.03.2008. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad, millele vaatamata ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitma asunud. 03.07.2008 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu nr * üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. 20.01.2011. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Vitali Kaer'a vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6813,76 eurot, millest 3387,31 eurot on tagastamata krediidisumma, 568,31 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 127,81 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 98,04 eurot käsitlustasu, 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2621,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 19.01.2011 kuni lepingu nr 0801157/96st tagastamata krediidisumma 3195,58

euro täieliku tasumiseni välja viivis 32,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. 20.01.2011. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 14.02.2011. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 20.01.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 9/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 6813,76 euro väljamõistmist kostjalt, millest 3387,31 eurot on tagastamata krediidisumma, 568,31 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 127,81 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 98,04 eurot käsitlustasu, 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2621,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 19.01.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 14.02.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * /tlk 12/; tarbijakrediidilepingu nr * tagasimaksegraafiku /tlk 1314/; lepingu sõlmimise ja ülesütlemise ajal kehtinud üldtingimused nr * /tlk 15-17/; 24.02.2008. a laenu * saamist tõendava maksekorralduse nr * /tlk 18/; 26.03.2008, 24.04.2008, 22.05.2008 kostjale edastatud võla meeldetuletuskirjad /tlk 19-21/, 03.06.2008 edastatud lepingu ülesütlemishoiatus /tlk 22/ ja 03.07.2008 edastatud lepingu ülesütlemiskiri /tlk 23/; hageja poolt 02.04.2008 kostjale saadetud laenulepingu nr * nõudekirja /tlk 24/; Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hinnakirja /tlk 25/; viivisearvestused /tlk 26-27/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 28-29/; arve tasumist tõendava maksekorralduse /tlk 30/; lepingu üldtingimused nr * /tlk 31-33/; laenulepingu üldtingimised * /tlk 34-36/; hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 41/.

Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega 26.03.2008, 24.04.2008, 22.05.2008 saadetud menetluskirjad, mille igaühe saatmise eest tuleb vastavalt hinnakirjale /tlk 25/ tasuda 600 krooni (3x200=600), 03.06.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse eest tuleb tasuda 200 krooni, 03.07.2008 saadetud ülesütlemiskirja eest tuleb tasuda 400 krooni ning 02.04.2008 saadetud nõudekirja eest tuleb tasuda 3,2 eurot. Seega on põhjendatud sissenõudmisega seotud kulu 79,89 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on tõendatud tagastamata krediidisuma nõue, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi nõue, käsitlustasu nõue, lepingu sõlmimise tasu nõue, sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning osaliselt sissenõudmisega seotud kulude nõue. Hagi kuulub tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Vitali Kaer'alt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6813,76 eurot, millest põhivõlgnevus on 3387,31 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 568,31 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 127,81 eurot, käsitlustasu 98,04 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2621,68 eurot. Samuti kuulub Vitali Kaer'alt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 32,21% aastas tasumata krediidisummast (3195,58 eurot) alates 19. jaanuarist 2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 543,24 eurot /tlk 41/, mille tasumist on kohus kontrollinud 20.01.2011 /tlk 43/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 543,24 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 95,87 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 28-29/ ja arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 30/. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta käibemaksukohustuslane ei ole. Arvelt, mille Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Seega on tõendatud, et teenuse hind sisaldab käibemaksu. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et tekkinud kuludelt ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasuna 79,89 eurot (summa ilma käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 543,24 eurot ja esindaja kulud summas 79,89 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.