Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-66426 Tsiviilasi Enn Rekkori hagi Eva Püüa ja Riivo Paenurme vastu kohustuse täitmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 2170,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Enn Rekkor, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx, xxxx x-xx, hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova kostja Eva Püüa, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx x-x, kostja Riivo Paenurm, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxx x-x Resolutsioon Välja mõista Eva Püüalt ja Riivo Paenurmelt solidaarselt 2377,77 eurot Enn Rekkori kasuks. Jätta menetluskulud solidaarselt Eva Püüa ja Riivo Paenurme kanda. Välja mõista Eva Püüalt ja Riivo Paenurmelt solidaarselt riigilõiv 255,65 eurot, õigusabikulud 115,04 eurot, sõidukulud 168,80 eurot Enn Rekkori kasuks. Välja mõista Eva Püüalt ja Riivo Paenurmelt solidaarselt riigilõiv 223,68 eurot riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 333416110002 või 17001577198 või nr 10220034796011 või nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Kohustada Eva Püüat ja Riivo Paenurme riigilõivu tasuma riigi tuludesse 18.11.2011. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eva Püüa ja Riivo Paenurm võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud xx.xx.xxxx sõlmiti kostjatega eluruumi üürileping. Vastavalt lepingule andis hageja talle omandiõiguse alusel kuuluva korteri, asukohaga xxxxx, xxxxx x-xx. Üürilepingu p 2.2 alusel jõustus leping xx.xx.xxxx ja oli sõlmitud viieks kuuks, s.o leping lõppes xx.xx.xxxx. Üürilepingu p 3.1.1 alusel oli üür eluruumide kasutamise eest 1800.- kr kalendrikuus. Üürnikud olid kohustatud tasuma üüri jooksva kuu 15.ndaks kuupäevaks. Üüri tasumata jätmise korral kokkulepitud kuupäevaks oli üürileandjal õigus nõuda viivist iga tasumata päeva eest 0,5% päevas. Alates augustikuust on üürnikud jätnud täitmata lepingujärgse kohustuse üüri tasumise osas. Seoses üürnikega tekkinud probleemidega käis hageja koos maakleriga korteris, sest suurim probleem ilmnes septembri alguses, kus hagejale ei teatatud arvestite näitusi. Kui hageja oli korteri ukse taga elektrikilbi juures, kuulis ta korterist hääli. Korteri uks oli lahti ja korteris viibisid järelevalveta kaks alaealist last. Ema oli välja läinud. Tegelikult teatasid üürnikud, et neid kodus ei ole. Nimetatud suhtumine näitas, et üürnikud hoiduvad pahatahtlikult kõrvale hagejaga suhtlemisest ja lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Üürnikel on tasumata ka augusti- ja septembrikuu kohustised. Augustikuu eest on võlgnevus 5139,21 kr, millele lisandub viivis seisuga 15.09. 2364,40 kr. Kokku 7503,61 kr. Septembrikuu võlgnevus üüri näol on 4641,97 kr, millele lisandub viivis 15.12.2010 880,40 kr. Kokku üürivõlgnevus 11 226.- kr. Sõlmitud üürileping lõppes 02.10.2010. Üürilepingu järgseks kohustuseks oli hoida heaperemehelikult nende kasutusse antud vara ja korter. Korteri üleandmise ajaks oli korter segamini; elutoa, lastetoa ja magamistoa põrandad olid kaetud prahi ja rämpsuga; diivan oli rikutud. Lastetoa vaip oli rikutud ja plekiline. Köögis oli rämpsu, toidujäätmeid; konisid täis tuhatoos. 03.10.2010 üürnikud korteri üleandmise toimingut vormistama ei ilmunud. Manukatena viibisid kohal hageja esindaja ja korteriühistu esinaine. Korteri uks oli lukustamata, korter järelevalveta. Korteri üldine seisukord oli halb, kõikjal vedeles rämpsu, sodi, prahti, tühja taarat. Lastetoa seinalt oli kadunud seinakell. Lastetoa vaip oli lõplikult rikutud ja kasutuskõlbmatu. Lastetoa aknaruloo katkine ja rikutud. Lastetoa diivanvoodi iluliistud lahti tõmmatud ja katkised. Elutoast oli kadunud telefon. Elutoa vaibal oli suur kleepuv plekk. Diivani seljatugi oli määrdunud. Diivani kattematerjal oli tõsiselt rikutud ja katkine. Diivanilaud oli rikutud. Arvutilaua tooli käetoed lahti väänatud ja katkised. Köögist olid kadunud köögivahendid ja rikutud oli köögikapi katteplaat. Köögi sein pliiatsitega täis kritseldatud. Köögis aknaruloo katkine ja rikutud. Külmutuskapp määrdunud. Köögipliit määrdunud. Pannid täis toidujäätmeid. Roostevabast terasest kastrul rikutud. Roostevabast terasest pann kadunud. Suur roostevabast kastrul
kadunud. Kadunud on ka hulgaliselt muid kööginõusid, sh taldrikuid, kruusid, noad, kahvlid, lusikad. Kadunud voodiriided, padjad, tekid. Varaline kahju kokku 24 178,50 kr. Eluruumide korrastamiseks ja lõhutud esemete parandamiseks on hageja teinud kulutusi 5647,50 kr; lõhutud, kadunud ja rikutud asjade maksumus on 18 531.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjatelt solidaarselt kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus 9781,10 kr, viivis 3244,40 kr, tekitatud kahju 24 178,50 kr. Välja mõista kostjatelt menetluskulud, riigilõiv, õigusabikulud 115,04 eurot, kohtukulud 163,80 eurot. Kostja vastuväited Kostjad eelistungile ei ilmunud, eelistungi toimumise ajast olid nad teadlikud. R.Paenurm esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses tööülesannete täitmisega. TsMS ei loe nimetatud põhjust mõjuvaks põhjuseks asja arutamise edasilükkamiseks. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja palus istungil tagaseljaotsuse tegemist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.