Swedbank Liising AS hagi Tarmo Oki vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Oki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Simo Soolo Kostja Tarmo Okk (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxxxxx), esindaja Kerli Kase
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2010 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Swedbank Liising AS hagi Tarmo Oki vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Swedbank Liising AS kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.AS Hansa Liising Eesti ja Fiti OÜ sõlmisid 26.04.2006 liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagn Passat Variant Highline, ehitusaastaga 2006. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja andma sõiduauto lepingu perioodiks Fiti OÜ valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus Fiti OÜ tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule.
2.Fiti OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis nõuetekohaselt tasumata tasumisele kuuluvad arved kokku summas 30 271,25 krooni.
3.Hageja ütles Fiti OÜ-ga lepingu üles, millise teate saatis Fiti OÜ-le 05.06.2007. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus Fiti OÜ sõiduauto hagejale üle andma. Kuna sõiduautot hagejale ei tagastatud, pöördus hageja vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole ning vara tagastati hagejale 02.07.2007. Peale vara valduse taastamist andis hageja vara üle võõrandamiseks Saksa Auto AS-ile. OÜ Reeborn ja AS Saksa Auto esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 16 376,06 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt ka tasutud.
4.Hageja lepingust tulenev nõue Fiti OÜ vastu on 274 837,79 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 228 190,48 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 30 271,25 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 16 376,06 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 221 398,31 krooni (käibemaksuta).
5.26.04.2006 sõlmiti hageja ja Tarmo Oki vahel käendusleping, mille alusel võttis Tarmo Okk endale kohustuse tagada solidaarselt Fiti OÜ-ga lepingust ja selle lisadest tulenevate Fiti OÜ kohustuste kohase täitmise. Hageja informeeris Tarmo Okki Fiti OÜ tekkinud võlgnevustest ning palus võlgnevused kustutada, mida Tarmo Okk ei ole hagi esitamise päeva seisuga teinud.
6.Hageja palus Fiti OÜ-lt ja Tarmo Okkilt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 53 439,48 krooni ning viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas). Kostja vastuväited
7.Tarmo Okk hagi ei tunnistanud. Vara väärtuseks liisingueseme tagastamise hetkel oli 435 000 krooni, kuid hageja volitas Saksa Auto AS-i müüma sõidukit 173 750 krooni odavamalt sõiduki turuväärtusest, tekitades sellega kostjale kahju. Liisinglepingu üldtingimuste asemel tuleks kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 ning kulutuse hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Põhjendamatu on ka OÜ-le Reeborn makstud teenustasu, kuivõrd Tarmo Okk tagastas sõiduki esimese telefonikõne peale nõutud asukohta. Telefonikõnele eelnevalt ei saadetud Fiti OÜ-le mitte ühtegi kirjalikku nõuet sõiduki tagastamise kohta. Menetluse käik
8.22.03.2010 rahuldas kohus tagaseljaotsusega hagi Fiti OÜ suhtes ning mõistis Fiti OÜ-lt välja Swedbank Liising AS kasuks 53 439,48 krooni. Samuti mõistis kohus Fiti OÜ-lt Swedbank Liising AS kasuks viivise protsendina põhinõudest alates 23.04.2008 kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas).
2(6)
Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Tarmo Okilt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevuse summas 53 439,48 krooni (3415,41eurot) ning viivise 53 439,48 krooni (3415,41eurot). Menetluskulud jättis kohus Tarmo Oki kanda.
10.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
11.Vaidlus puudus selles, et vara tagastati hagejale 02.07.2007 ja vara jäi liisinguandja omandisse. Vara väärtuse kohta tagastamise aja seisuga on kohtule esitatud sõiduki hindamise akt, mis on koostatud Saksa Auto AS poolt ning aktis on vara väärtuseks hinnatud 435 000 krooni. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08 ja tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama, et vara väärtus erines aktis märgitud 435 000 kroonist.
12.Hageja selgituse kohaselt hindas Saksa Auto AS selles aktis vara eesmärgiga määrata müügi alghind. Kuulutuste väljatrükist ning Saksa Auto AS seletuskirjast nähtub, et müüki alustati alghinnaga ja lõplik pakkumishind oli 275 000 krooni. Usutav on hageja selgitus, et Saksa Auto AS määraski sel ajal alghinna, mis oli turuväärtusest suurem, et võimaldada hilisemat kauplemisruumi. Liisingulepingust ja müügilepingust nähtub, et Fiti OÜ liisis sõiduki uuena hinnaga 410 925,83 krooni. Vara tagastamise ajaks oli Fiti OÜ kasutanud autot 1 aasta ja 2 kuud ning sõitnud läbi 37 480 km. Poolte seletuse kohaselt osteti sõiduk turu tavatingimustes. On kaheldav, et sõiduki hind võiks pärast sellist läbisõitu ja aastast kasutamist tõusta ligi 24 000 krooni võrra. Seega tuleb asuda seisukohale, et akt ei kajasta vara turuväärtust adekvaatselt. Kohtule esitatud väljatrükid sarnaste sõidukite hindade kohta portaalist Auto24.ee kajastavad hinda üksnes kaudselt, kuivõrd tegu on pakkumishindadega ja puudub info, milline oli lõplik müügihind.
13.Hageja volitatud teenusepakkuja on sõiduki müümisel üles näidanud tavapärast nõutavat hoolsust. Saksa Auto AS seletuskirjast ja hageja esitatud DebTab programmi väljavõttest nähtub, et hageja volitatud teenusepakkuja on koheselt asunud sõidukit müüma ning regulaarselt korrigeerinud hinda, kui huvilisi ei olnud. Eeltoodut arvesse võttes sõiduki müügihind vastas müügi hetkel sõiduki turuhinnale.
14.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul on hageja lepingu üles öelnud 05.06.2007 teatisega. Teate kohaselt pidi liisinguvõtja sõiduki üle andma 14 päeva möödumisel teate saamisest. Kuivõrd Fiti OÜ sõidukit üle ei andnud, on põhjendatud liisinguvõtjalt sõiduki tagastamisega seotud kulutuste välja mõistmine summas 2950 krooni. Samuti tuleb liisinguvõtjal VÕS § 367 lg 4 kohaselt hüvitada vara realiseerimisega seotud kulud Saksa Auto AS arvete alusel 16 374 krooni.
15.Kokku tuleb liisinguvõtjal hüvitada hagejale vara jääkmaksumus 228 190,48 krooni, debitoorne võlgnevus 30 271,25 krooni, vara tagastamise jra realiseerimisega seotud kulud 16 376,06 krooni, millest on maha arvestatud vara väärtus 221 398,31 krooni ehk kokku tuleb kostjalt välja mõista 53 439,48 krooni.
3(6)
16.VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (53 439,48 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas). Hageja ei ole tõendanud kohustuste rikkumisega seoses põhinõuet ületavas suuruses kahju kandmist, mistõttu vastavalt kostja taotlusele mõistis kohus välja viivise põhinõudega võrdses ulatuses.
Apellatsioonkaebus
17.Tarmo Okk palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Teha asjas uus otsus, millega jätta Swedbank Liising AS hagiavaldus kogu ulatuses rahuldamata ning mõista Tarmo Okki menetluskulud välja Swedbank Liising AS-lt.
18.Vaidlustatud otsusest jääb ebaselgeks, millise osa hagiavaldusest kohus rahuldas ja millise osa jättis rahuldamata. Otsuse resolutsioonist nähtub, et kohus on hagi rahuldanud kogu ulatuses, kuid otsuse põhjendustes on kohus märkinud, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Ilmselt on kohus pidanud hagi osalise rahuldamise all silmas seda, et hageja viivisenõuet ei ole kogu ulatuses rahuldatud. Seega oleks pidanud kohus ka menetluskulud jaotama võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.Maakohus on viidanud VÕS § 367 lg-le 3, Riigikohtu otsustele nr 3-2-1-77-08 ja 3-21-118-08 ning järeldanud, et kui liisinguandja koostatud aktis märgitud väärtus ei ole adekvaatne, võib turuväärtuse kindlaks tegemisel lähtuda reaalsest müügihinnast, kui liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingeseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus ja selline tulemus vastab üldjoontes turutingimustele. Käesoleval juhul sõiduki hindamisakt oli koostatud 13.07.2007 hageja enda initsiatiivil. Seega oleks hageja pidanud tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam. Seda aga hageja ei teinud. Hageja oleks pidanud sõiduki hinna määramisel lähtuma Riigikohtu otsusest nr 3-2-177-08, mille kohaselt oleks hageja võinud hinda langetada kuni 10 %. Antud juhul oli tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-77-08 hagejal kohustus teavitada kostjat määratud hinnast ja hinna alandamisest, kuid seda hageja ei teinud.
20.TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-105-08 kinnitanud, et menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Maakohus on seevastu lugenud usutavaks hageja selgituse Saksa Auto AS hindamisakti kohta. Seega antud juhul on maakohus tugevalt eksinud menetlusõiguse normide osas käsitledes menetlusosaliste seletusi tõenditena. Seega on maakohus oma lahendi tegemisel hinnanud tõendeid valesti. Samuti on kohus lugenud sõiduki väidetava turuväärtuse mittevastavaks hindamisaktis toodud turuväärtusele oma kahtluste pinnalt, leides, et peale aastast kasutamist ei või sõiduki müügihind tõusta.
21.VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisingu andjale tagastamise hetkel. Lähtuda tuleb seaduse mõttest, mille kohaselt peab arvestama liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel ning tuleb kindlaks teha sõiduki turuväärtus, mitte müüki suunamise hind. Seega võib antud juhul eeldada, et hageja kui isik, kes oma igapäevase majandustegevuse raames tegeleb sõidukite liisimise, tagastamise, müüki panemise jm taolisega, oli isik, kes tundis liisinglepingute kohta käivaid seaduse sätteid ning teadis, et seaduse kohaselt tuleb kindlaks määrata tagastatava sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel ning seda turuväärtuse hindamise aktiga ka tehti.
4(6)
22.Vastupidiselt maakohtu seisukohale on täielikult tõendamata sõiduki hinna järkjärguline langetamine ning sõiduki aktiivse müügiga tegelemine. Väär on maakohtu seisukoht, et hageja volitatud teenusepakkuja on koheselt asunud sõidukit müüma ning regulaarselt korrigeerinud sõiduki hinda. Hageja ei kaasanud kostjat müügiprotsessi ega teavitanud hinnalangusest. Samuti ei tõenda esitatud tõendid seda, millal ning millises ulatuses hinda langetati ja kas langetatud hinnaga sõiduki müügikuulutus avaldati ka müügiportaalides. Seega on maakohus valesti hinnanud hageja esitatud tõendeid ning asunud seisukohale, et sõiduki müügihind vastas müügi hetkel sõiduki turuhinnale. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Vaidluse all ei ole järgmised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud: - hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 26.04.2006 sõiduauto Volkswagn Passat Variant Highline liisingulepingu; - hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2006 käenduslepingu ning kostja vastutab selle järgi liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest; - liisinguvõtja jättis tasumata liisingulepingu järgsed maksed summas 30 271,25 krooni ja liisinguleping lõppes 05.06.2007 hageja poolse ülesütlemise tõttu; - sõiduauto tagastati hagejale 05.07.2007. Hageja andis auto müüki Saksa Auto AS-le 13.07.2007. Saksa Auto AS hindamiskomisjon koostas 13.07.2007 sõiduauto hindamise akti, milles märkis auto turuväärtuseks 435 000 krooni. - hageja tasus Saksa Auto AS teenuste eest 16 376,06 krooni. - hageja müüs sõiduauto 19.01.2008 hinnaga 221 398,31 krooni (käibemaksuta).
26.VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste, mida liisinguvõtja peab liisinguandjale hüvitatama, suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 alusel selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled vaidlevad liisingueseme väärtuse üle selle tagastamise hetkel.
27.Hageja on tellinud ja kohtule esitanud sõiduauto hindamisakti, mille kohaselt oli auto turuväärtus 435 000 krooni. Kui hageja väidab, et auto tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil koostatud hindamisaktis märgitust, peab ta seda tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hindamisaktis määratud väärtuse. Maakohus luges ekslikult tõendatuks hageja selgituse alusel asjaolu, et Saksa Auto AS määras müügi alghinna, mitte turuhinna, et võimaldada hilisemat kauplemisruumi. Hageja seletus ei
5(6)
ole TsMS 229 lg-s 2 loetletud tõendiks. See seletus on ka vastuolus hindamisaktiga, milles on üheselt märgitud, et tegemist on sõiduki turuväärtusega, mitte müügi alghinnaga.
28.Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul alus hageja poolt esitatud hindamisakti, mida kostja ümber ei lükanud, kahtluse alla seadmiseks. Analüüsimata autode turuhindade muutusi, võimalikke müügisoodustusi ja konkreetse auto omadusi, ei saa välistada võimalust, et auto väärtus võib olla ka suurem kui esialgne müügihind. Maakohus, seades esitatud hindamisakti kahtluse alla, jättis liisingueseme väärtusele tagastamise hetkel üldse hinnangu andmata.
29.Maakohus leidis, et auto turuväärtuse kindlaks tegemisel võib lähtuda reaalsest müügihinnast, kuna hageja volitatud teenusepakkuja on sõiduki müümisel üles näidanud tavapärast nõutavat hoolsust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 kohaselt võib lähtuda reaalsest müügihinnast, kui liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus ning müügihind ei erine oluliselt liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal. Seejuures peab Riigikohus mõistlikuks ja lubatavaks hinnaerinevuseks 10 %. Käesolevas asjas erineb aga sõiduki tagastamisel määratud väärtus oluliselt hinnast, millega sõiduk pool aastat hiljem võõrandati.
30.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et tõendamata on sõiduki hinna järkjärguline langetamine ning sõiduki aktiivse müügiga tegelemine. Hageja poolt esitatud arvuti programmi väljavõttest nähtub, et hageja esindaja on kostjaga suhelnud müügiprotsessi alguses juulis ja augustis 2007. Tõendeid ei ole selle kohta, et hageja oleks kaasanud kostja müügiprotsessi ning teavitanud hinnalangusest. Samuti ei tõenda esitatud tõendid seda, millal ning millises ulatuses hinda langetati ja kas langetatud hinnaga sõiduki müügikuulutus avaldati ka müügiportaalides. Ainsa müügikuulutusena esitas hagile portaali auto24.ee müügikuulutuse, millest on näha, et sõiduki hind on 435 000 krooni ja sõiduki soodushind on 275 000 krooni. Kuulutusest ei nähtu müügi alustamine 435 000 kroonise alghinnaga, kui koheselt pakuti autot soodushinnaga 275 000. Arhiivi väljavõttest nähtub vaid, et kanne sisestati portaali 16.07.2007 ja kustutati 17.01.2008 ning kanne oli aktiivne 185 päeva. Seega esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid, et sõiduki müügiga aktiivselt tegeleti ning langetati hinda järk-järgult.
31.Kuna hageja ei ole tõendanud muud sõiduki väärtust selle tagastamisel, kui hindamisaktis märgitud turuväärtus, tuleb lähtuda olemasolevast tõendist. Kuna vara jäi peale liisingulepingu ülesütlemist hagejale ja selle vara väärtus tagastamise hetkel oli suurem kui liisinguandja poolt kantud kulud seoses liisingulepinguga, ei ole hagejal kostja vastu VÕS §-st 367 tulenevat nõuet, mida kostja peaks hüvitama. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue. Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
32.Seoses uue otsuse tegemisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 2 alusel ka menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, tuleb nii esimese kui teise astme menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
G. Kivinurm
K. Paal
M. Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.