Harju Maakohus
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg
17. mai 2011.a.
Tsiviilasja number
2-09-36590
Tsiviilasi
ASME hagi PPOÜ ja RP vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASME(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige SV(XXX); Kostjad: PPOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige RP; RP (isikukood XXX, elukoht XXX), kostjate volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso (Advokaadibüroo Veso&Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
26. aprill 2011. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja seaduslik esindaja SV ja kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Hagi hind 77 083,50 krooni s.o. 4925.46 eurot
(neli tuhat üheksasada
Menetluskulud jätta kostja PPOÜ kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused 10.02.2009.a. pooled sõlmisid tööettevõtulepingu nr.07/09, millega kostja PPOÜ RP isikus tellis ja hageja teostas XXX asuvas büroohoones betoonitöid. Lepingu sõlmimisel RP sõlmis hagejaga suulise käenduslepingu, millega lubas hagejale vajadusel tööde eest tasuda isiklike vahenditega. Hageja täitis kõik lepingulised kohustused ja esitas kostjale arved järgmiselt: - 13.09.2009 nr.290013 summas 80 535.00 krooni; - 24.03.2009 nr.290017 summas 70 180.50 krooni; - 15.05.2009 nr.290039 summas 77 083.50 krooni. Kostja tasus esimesed kaks arvet, kolmas arve on senini tasumata. Lepingu p.6.1 järgi oli arve nr.290039 maksetähtajaks 7 päeva s.o. 22.05.2009. Lepingu kohaselt oli kokku lepitud viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,2 % kalendripäevas. Hageja taotleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlg 77 083,50 krooni ja viivis põhinõudelt 0,2% päevas alates 22.09.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni.
Kostjate vastuväited Kostjad kirjalikult esitatud vastuväidetes on seisukohal, et hagi ei tunnista. Tööd toimusid kolmes etapis. Esimesed kaks etappi olid hageja poolt teostatud korrektselt. Tööde viimane etapp oli teostatud suure hilinemisega, millest tulenevalt kandis kostja täiendavaid kulutusi. Kostja ei võtnud vastu kolmandat osa teostatud töödest. Kostja RP ja hageja vahel ei ole kunagi sõlmitud käenduslepingut. Taotleb jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil on kostjad asunud seisukohale, et lepingust tuleneva võla peab PPOÜ tasuma. Hagi RP vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldus Kostja PPOÜ suhtes on algatatud pankrotimenetlus, kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks on määratud 01.06.2011. Hageja ja kostja PPOÜ vahel oli 10.02.2009.a. sõlmitud tööettevõtuleping XXX asuva hoone betoonitööde teostamiseks. Tööd teostati kolmes etapis ja lõpetati 12.05.2009.a. Kahe etapi tööde eest tellija tasus, viimane arve jäi tasumata, võlg on 77 083, 50 krooni. Viiviste osas lepiti kokku s.o. 0,2 % kalendripäevas põhinõudelt. Nimetatud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Seega on kostja PPOÜ haginõude omaks võtnud, kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Taotleb, et väljamõistetav viiviste summa ei ületaks põhinõuet.
Kostja RP eitab tema ja hageja vahel käenduslepingu olemasolu. Hageja teatab, et ta oma väiteid käenduslepingu sõlmimise osas tõendada ei suuda. Hageja ja kostja PPOÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg.1 tähenduses. Hageja (töövõtja) kohustus teostama kokkulepitud töö, kostja (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu p.-s 4 leppisid pooled kokku ka tööde hinnas. Vaidlust ei ole, et töö teostati. Vastavalt VÕS §-le 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja väidab, et töö teostati hilinemisega ja ta ei ole seetõttu tööd senini vastu võtnud. Hageja väidab, et hilinemine oli tingitud kostja tegevusest. Hageja sellekohaseid väiteid kostja ei ole ümber lükanud ega ole ka põhjendanud tööde mittevastuvõtmist. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kokkuvõtvalt on pooled jõudnud ühisele seisukohale, et töö on tehtud ja selle eest tuleb ka tasuda vastavalt lepingule. Kostja peab tasuma ka lepingus ettenähtud viivist, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Hagi PPOÜ vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 77 083,50 krooni. Lepingujärgsed viivised käesolevaks ajaks ületavad põhivõla suuruse. Viivised tuleb välja mõista põhivõla määras. Hageja ei ole tõendanud käenduslepingu olemasolu hageja ja kostja RP vahel. Seetõttu on hagi RP vastu tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et väljamõistetavad summad tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja PPOÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Sirje Õunpuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.