Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-64394
Tsiviilasi
LMTLhagi KS, AE, PG, KPvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: LMTL, seaduslik esindaja EKik XXX Kostja I: KS (ik XXX , eluk XXX) Kostja II: AE (ik XXX eluk XXX) Kostja III: PG (ik XXX eluk XXX) Kostja IV: KP(ik XXX, eluk XX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja EK Kostja II AE
Rahuldada LMTLhagi KS, AE, PG, KPvastu võla nõudes. Välja mõista solidaarselt kostjatelt KS, AE, PG, KPvõlgnevus summas 164 794 krooni/10 532 eurot (kümme tuhat viissada kolmkümmend kaks eurot) LMTLkasuks . Menetluskulud jätta võrdsetes osades KS, AE, PG, KPkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 237.kostja I sai laenu 111 000 krooni ja kohustus selle tagastama 19.12.2012.lepingu p 3.2. kohustus kostja I tasuma intressi 1,5% kuus laenusumma jäägilt ja tähtajaks tasumata laenu eest intressi 2,25% kuus. Lepingu p 1.2 kohustus hageja kandma laenusumma 50 000 krooni kostja I arveldusarvele ja 61 000 krooni andma kostjale I sularahas. Kostja I on eelmainitud sumad kätte saanud. Laenulepingu käendajateks olid kostja II, III, IV. Kostja I tasus hagejale vaid 3191 krooni, ta ei täitnud lepingujärgseid kohustusi kolme järjestikuse kuu ulatuses. Lepingu p 4.2 järgi oli hagejal õigus kui kostja I ei tasu tagasimakseid ja intresse üle kolme kuu või rikub muid lepingutingimusi, lõpetada ühepoolselt leping ja sisse nõuda laen ennetähtaegselt koos leppetrahvidega tagastamata laenu jäägilt. Hageja saatis kostjatele teatise laenu tagastamise kohta, kuid kostjad ei ole asunud oma lepingulisi kohustusi täitma. Seisuga 06.12.2010 võlgnevad kostjad hagejale põhivõlana 107 809 krooni, intressidena 26719 krooni ja viivistena 30 266 krooni. Arvestades võlgnevuse suurust, ei ole Hagejal võimalik võlgnevuse sissenõudmisega rohkem viivitada ning kuna kohtuvälised võimalused võlgnevuse sissenõudmiseks on ammendunud, siis pöördub Hageja käesoleva nõudega kohtu poole. Hageja taotleb välja mõista solidaarselt kostjatelt KS, AE, PG, KPvõlgnevus summas 164 794 krooni/10 532 eurot (kümme tuhat viissada kolmkümmend kaks eurot) LMTLkasuks Kostja II vastus 12.04.2011 kohtuistungil kostjad tunnistab, et on lepingule alla kirjutanud, on nõus tasuma igakuuliselt 70 eurot tagasi. Vastuväiteid ei esita. Kostjad I, III, IV ei ole hagile vastanud. Kohtumaterjalidest ja istungiajast avaldatud teade elektroonilises väljaandes Ametlikud teadaanded 08.03.2011. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ärakuulanud hageja esindaja ja kostja II, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas hageja on laenulepingu pooleks, kellel on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Laenulepingust nr 237 nähtub, et laenuandjaks on hageja ja laenusaajaks kostja I. Kostjatega II, III, IV on sõlmitud eelmärgitud laenulepingu täitmise laenusaaja KSe so kostja I poolt, tagamiseks käenduslepingud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kas laenulepingu alusel on kostja I-le laenu antud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud laenuleping ning see on kehtiv. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse
leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on oluline tuvastada, kas pooled on teinud tahteavaldusi, mida saab käsitleda pakkumuse ja nõustumusena. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud maksekorralduse nr 148 50 000 krooni ülekandmise kohta KS ja kassa väljamineku orderi nr 15 61 000 krooni maksmise kohta KS . Eelnimetatud maksekorraldus ja kassaväljamineku order kinnitavad laenusumma kättesaamist laenusaaja KS so kostja I poolt. Kostjatega II, III, IV sõlmitud käenduslepingud (tl 9-11) kinnitavad et kostjad käendavad kostja I poolt saadud laenu 111 000 krooni hageja ees. Kostjate nõustumus ehk tahteavaldused, millega nad võtsid endale lepingust tulenevad kohustused võivad TsÜS § 68 järgi olla nii otsesed, kaudsed kui ka vaikimisi (tegevusetusega) tehtud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostjad on ise lepingutele alla kirjutanud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitelda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Hageja nõuab kostjatelt põhivõlana 107 809 krooni, intressidena 26719 krooni ja viivistena 30 266 krooni tagastamist. Laenu saamist tõendavad kviitungud, mis kinnitavad laenusumma kättesaamist laenusaaja kostja I poolt. Võlgnevuse olemasolu ja suurust kinnitab hageja esitatud kostja I võla arvestus (tl 13). Kostjad II, III, IV ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et VÕS § 404 lg 1 sätestatud vorminõue on poolte poolt täidetud ja laenuleping kirjalikult sõlmitud. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks asjaolu, et pooltevahelised laenulepingud ja kviitungid oleksid tühised. Kohus leiab, et antud kuna vastuväiteid ei ole esitatud, et pooled nõustuvad võlgnevuse suurusega. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on intressi maksmise kohustuses kokku leppinud. Kohtule esitatud laenulepingute lisadest nähtub, et hageja on kostjale I andnud laenu nominaalintressiga 1,5 % ja tagasimakse (eradikatsioonimäär) 2,25 %. Hageja on esitanud kohtule intresside arvestuse. Kohtu hinnangul on laenu ja intresside arvestuse kohta koostatud dokumendil üheselt arusaadavalt toodud välja laenu põhisumma ja tasutava intressi arvestus. Laenulepingu täitmist ulatuses 111 000 krooni ja lepingujärgse intressi tasumist on käendanud kostjad II, III, IV. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt ka intressi tasumist. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 107 809 krooni, intressidena 26719 krooni ja viivistena 30 266 krooni, kokku 164 794 krooni/10 532 eurot. Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda võrdsetes osades kostjatel kui pooltel, kelle kahjuks otsus tehti.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.