Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
17.mai 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
3088,96 eurot (48 331,78 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140; asukoht Liivalaia 45; 10145, Tallinn )
Nordea Finance Estonia AS hagi A-KPOÜ ja EAvastu võla väljamõistmiseks
Hageja volitatud esindaja Monika T ( XXX) Kostja 1: A-KPOÜ (registrikood XXX; asukoht hagiavalduse ja lepingu järgi XXX; Äriregistri Teabesüsteemis asukoht XXX), seaduslik esindaja KT Kostja 1 lepinguline esindaja Riho Viik asukoht Kentmanni 8b, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja 2: AE (isikukood XXX; elukoht XXX, tegelik elu- ja asukoht teadmata) Menetlusviis
Toimetada AEkohtuotsus kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Edasikaebamise kord Hageja ja kostja 1 võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Kostja 2 võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja AS Nordea Finance Estonia esitas 06.05.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse A-KPOÜ ja AEvastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt AS Nordea Finance Estonia ja A-KPOÜ sõlmisid XXX.a. liisingulepingu nr XXX, mille alusel andis liisinguandja AS Nordea Finance Estonia liisinguõtja A-KPOÜ valdusesse ja kasutusse CITROEN BERLINGO, registreerimismärk XXX, tehasetähis XXX. Liisingulepingu maksegraafiku järgseks vara jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga on 29 813,17 EEK. AS Nordea Finance Estonia ja AEsõlmisid XXX.a. käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt käendaja vastutab liisinguandja ees liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Eelnimetatud kohustused hõlmavad liisingulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, trahvi ning kõiki muid liisinguvõtja poolt liisingulepingu alusel liisingfirmale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti liisingulepingu lisadeks olevatest kindlustuslepingutest ja kütuse krediitkaardi lepingust tulenevaid liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning liisingfirma poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Käenduslepingu punkt 5 sätestab, et käendaja tagab lepingu punktis 2 sätestatud kohustuste täitmist kogu oma varaga. Käendaja vastutab liisinguandja ees solidaarselt kõigi teiste käendajatega, kes tagavad liisinguandjale liisinguvõtja kohustuste täitmist. Liisinguvõtja rikkus liisingulepingut ja jättis tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed. AS Nordea Finance Estonia ütles liisingulepingu 16.11.2009.a. üles, teatas sellest tähitud kirjaga liisinguvõtjale ja ühtlasi kohustades liisinguvõtjat tasuma liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevust summas 18 518,61 EEK ja andma vara esimesel nõudmisel üle AS Nordea Finance Estonia esindajale CE OÜ-le (registrikood XXX). Liisinguvõtja vara tagastanud ei ole. CEOÜ on alates liisingulepingu ülesütlemisest tegelenud vara asukoha kindlaksmääramisega, kuid edutult. Kuna liisinguvõtja ei ole täitnud liisingulepingust tulenevat kohustust vara liisingulepingu lõppemisel liisinguandjale tagastada, siis võib eeldada, et vara valduse tagasisaamine osutub võimatuks ka tulevikus sh põhjusel, et vara on liisinguvõtja valdusest välja läinud või hävinenud. Vara liisinguandjale tagastamata jätmisega on liisinguvõtja liisinguandjale tekitanud kahju, mille kostjad peavad hagejale hüvitama ja mille suuruseks on vara jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 29 813,17 EEK, millele lisandub liisinguandja nõue liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osas summas 18 518,61 EEK, kokku 48 331,78 EEK. Hageja palub hagi
rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt välja lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 48 331,78 EEK ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja 1 A-KP24.09.2010 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest ta ei tea seoses juhatuse vahetusega sellest ega kohustusest midagi. Kõiki asjaolusid teab vaid endine juhataja, kostja 2, kes peakski kohtus asjaolusid selgitama. Kostja 2 kontaktandmeid kostja 1 ei oma. Kostja 2 AEei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja poolte nõusoleku (hageja nõusolek hagiavalduses, kostja 1 nõusolek tl 81) alusel kohus lahendab hagi kirjalikus menetluses. Kostja 2 osas kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
2.Kostjale AEkohus toimetas hagiavalduse lisadega ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kostja Rahvastikuregistris registreeritud aadressile Mustamäe tee 177 – 72 Tallinnas saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule käskjala märkusega „Elab Venemaal alates 2010 veebruarist Ema/ämm aadressi veel ei tea.“ Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseijaoskonna 05.10.2010 teate kohaselt politseiasutus kontrollis A. E võimalikke elukohti Mustamäe tee 177 – 72 ja Vabaduse pst 163A/3 Tallinnas ja tuvastas, et A. E seal ei ela, tema reaalne elukoht ei ole politseile teada, kinnipidamiskohas A. E ei viibi. Menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise teade avaldati 27.10.2010. Seega hagiavaldus loetakse A. E ile kättetoimetatuks 27.11.2010 ning hagile vastamiseks määratud 30 päevane tähtaeg möödus 27.12.2010. Kostja A. E ei ole kohtule vastanud. Avaldatud teade sisaldas tagaseljaotsuse tegemise hoiatust.
3.Hageja hagiavalduses taotles rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus oli määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kostja 1 A-KPOÜ ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud ja nõude aluseks olevaid faktiväiteid. Kostja 1 üksnes osundab, et uus juhatus vaidlusalusest tehingust ega XXX liisingulepingust nr XXX tulenevatest kohustustest midagi ei tea. Sisulisi vastuväiteid hageja nõudele kostj 1 ei esitanud. 20.04.2011 kohtumääruses kohus selgitas kostjale 1, et A-KPOÜ endise juhatuse liikme poolt osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevad kohustused tuleb täita A-KPOÜ-l sõltumata sellest, kas juhatuse liikmete vahetumisel A. E uuele juhatusele liisingulepingust teada andis või mitte. Kohus tegi 20.04.2011 kohtumääruses kostjale 1 ettepaneku oma vastuväiteid täiendada. Kostja esindaja esitas küll täiendavalt diplomi, kuid kostja vastuväiteid ei täiendatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus.
5.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja 1 A-KPOÜ vahel XXX sõlmitud liisingulepingust nr XXX. Hageja liisingulepingu alusel omandas ja andis kostja 1 valdusesse ja kasutusse sõiduauto Citroen Berlingo, registreerimismärk XXX; kostja kohustus tasuma liisingumakseid kokkulepitud tähepäevadel ja suuruses. Kostjat 1 esindas liisingulepingu sõlmimisel juhatuse
liige A. E . Kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas kostja 2 AE14.03.2007 hagejaga sõlmitud käenduslepingu nr XXX alusel. Käendaja vastutuse maksimumsummaks käenduslepingu järgi on 7 804,78 EUR. Kostja 1 liisingulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja ütles liisingulepingu üles ja kohustas kostjat 1 liisitud vara tagastama. Kostjad seda kohustust täitnud ei ole. Vara tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju. Eelkirjeldatud asjaolud on tõendatud hagile lisatud liisingulepinguga, käenduslepinguga, liisingulepingu 16.11.2009 ülesütlemise teatega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist ning VÕS § 101 lg 1 p punkti 4 alusel taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 363 p 3 järgi liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Kostja rikkus lepingulist kohustust tasuda liisingumakseid, seetõttu hageja ütles liisingulepingu üles. Kostja 1 rikkus samuti kohustust tagastada liisingulepingu ülesütlemise järel liisinguvara liisinguandjale. Liisingueseme liisinguandjale tagastamata jätmisega kahju tekkimine pidi olema liisinguvõtjale ettenähtav juba lepingu sõlmimisel (VÕS § 127 lg 3). Selline kahju on põhjuslikus seoses liisingulepingu kostjapoolse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Seega on seaduses sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult seisukohal, et talle kostjapoolsest lepingurikkumisest tekkinud kahju koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud tasumata lepingumaksetest ning tagastamata jäetud sõiduki lepingujärgsest jääkväärtusest lepingu ülesütlemise seisuga, kokku alates 01.01.2011 Eesti Vabariigis käibivas vääringus 3088,96 eurot. Kostjad ei ole hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Nõude suurus on tõendatud hagile lisatud, liisingulepingu lisaks olevate maksegraafikutega, samuti liisingulepingu ülesütlemise teatega. Eeltoodu alusel on nõue kostja 1 kui liisinguvõtja vastu põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
7.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Hageja ja kostja 2 vahelise käenduslepingu punkti 5 kohaselt käendaja tagab liisingulepingust nr XXX tulenevaid kõiki kostja 1 kohustusi kogu oma varaga. Käenduslepingu punkti 8 ja VÕS § 65 lg 1 kohaselt liisinguandja võib otsustada, kas nõuab kohustuse täitmist kostjalt 1 ja 2 mõlemalt või ühelt neist. VÕS §145 lg 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 3088,96 eurot (48 331,78 krooni) lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses. Kuivõrd kohus teeb aga tagaseljaotsuse üksnes
ühe kostja suhtes ning kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt, ei pea kohus otstarbekaks ühe solidaarvõlgniku suhtes menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
9.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole kohtule teada kostja 2 AEtegelik viibimiskoht. Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukohaks jätkuvalt registreeritud Mustamäe tee 177 – 72 Tallinnas, millisel aadressil kostja tegelikult ei ela. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse A. E ile kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Hageja on tasunud kostjale dokumentide kättetoimetamise eest 14.10.2010 200 krooni, so kahe teate – hagimaterjalide ja kohtulahendi kättetoimetamise teadete avaldamise eest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.