Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hageja esitas 23.07.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 39 005,80 krooni (2492.92 eurot) ja viiviste 24 736,40 krooni (1580.94 eurot) perioodi eest jaanuar kuni juuni k.a 2010.a väljamõistmiseks. 08.12.2010.a täpsustas hageja võlanõude summat ning palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 58 844,05 krooni (3760.82 eurot) ja viivise summas 18 133,90 krooni (1158.97 eurot) perioodi eest jaanuar kuni november 2010.a väljamõistmiseks. Kostjale kuuluvad isikliku omandiõiguse alusel eluruumid Valga linnas aadressil : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx.xxxxxxxxx-xxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; milliste korterite suhtes osutab hageja hoolduslepingu alusel või valitsejana kostjale kuuluvate korterite osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud KOS ja hoolduslepingute punktis 3.5. sätestatud maksekohustusi. Kuigi varasemalt on hageja korduvalt kohtu poole võlgnevuse nõudega pöördunud ( tsiviilasi nr 2-09-13433, tsiviilasi nr 2-10-4386) ei ole kostja asunud kohustusi nõuetekohaselt täitma ning perioodil jaanuar kuni juuni 2010.a k.a on tekkinud uued võlad. Hageja esindaja kinnitusel on kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalmaksete osas perioodi 01.01.2010.a kuni 30.06.2010.a eest summas 39 005,80 krooni s.o 2492.92 eurot ja viivis seisuga 20.07.2010.a summas 24 736,40 krooni s.o 1580.94 eurot, mille palub hageja esindaja kostjalt välja mõista Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 7 500 krooni s.o 479.34 eurot . Hageja tugineb oma nõudes: KOS §-le 13; AÕS §-le 75; VÕS §-dele 101 lg 1 p 3, § 113 lg 1, § 108 lg 1; TsMS §-dele 407 ja 174.

KOSTJA VASTUVÄITED

13.09.2010.a kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuses kostja hagi õigeks ei võta ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab,et hageja ei ole eelnevalt teinud midagi, et võlgenevus kätte saada kohtuväliselt, lisaks on kohus eelnevalt tsiviilasjas nr 2-10-4386 19.05.2010.a tehtud kohtuotsusega kostjalt välja mõistnud viiviseid liiga palju ja see on vastuolus hea usu põhimõttega ning tarbijat kahjustav. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav viivismäär 0,2% päevas ei ole kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega, kuna KÜS § 7 lg 4 alusel võib korteriomanikult viivist nõuda vaid 0,07 % päevas. Hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning arvestamise metoodika ebaselge. Kostja esitas hagejale

15.09.2004.a sõlmitud hoolduslepingute ülesütlemisavalduse varasemates tsiviilasjades enammakstud summade osas.

ja

tasaarvestusavalduse

Kostja palub kohtul hagiavalduse jätta rahuldamata, kohustada hagejat esitama viiviste arvestamise metoodika, lugeda poolte nõuded tasaarveldatuks ning jätta menetluskulud hageja kanda.

29.09.2010.a esitas hageja arvamuse kostja vastuväidetele (tl 89). Hageja on igakuiselt saatnud arved kostja poolt soovitud aadressile. Kostja pole kunagi reageerinud mingitele hoiatustele ega hagejaga kontakti võtnud. Hagejale on jäänud mulje, et kostja suhtub oma kohustuse täitmisse pahatahtlikult, sest enamikes korterites on üürnikud, kes tasuvad kostjale üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa poolte vahel olla vaidlusaluseks varasema perioodi viivised, mis on kohtuotsuse alusel kostjalt välja mõistetud ja sundtäitmise raames ka laekunud. Antud tsiviilasjas on vaidlus perioodi jaanuar kuni juuni k.a 2010.a osutatud teenuste osas. Hageja ei ole kunagi nõudnud viiviseid topelt ning ei näe põhjust viiviste ümberarvestuseks. Vaidlusalustes kortermajades ei ole moodustatud korteriühistuid, seega ei kohaldu KÜS-i viivismäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud hoolduslepingule kohustub kostja tasuma iga kuu makseid ja viivitamise korral tasuma viiviseid 0,2 % tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Majades, kus kostjaga ei ole sõlmitud hoolduslepinguid on korteriomanike üldkoosolekute otsustega määratud hageja valitsejaks ning üldkoosolekul on häälteenamusega kehtestatud arvete tasumise kord ning viivised. Hageja oli ekslikult märkinud hagiavalduses aastaks 2009, kuid oleks pidanud märkima 2010.a. Hageja esitab kohtule tõendid millega kinnitab, et ei ole nõudnud arvete maksmist topelt. Kostja ei ole hagejale teinud ettemakset summas 47 621 krooni, et teha tasaarvestust. Hageja palub jätkata menetlust kohtuistungil.

11.10.2010.a esitas kostja vastuse hageja arvamusele (tl 99). Kostja arvates saavad varasemad kohtulahendid olla antud tsiviilasjas vaidlusalusteks juhul, kui arvestada alusetu rikastumise paragrahve. Kostja leiab, et hageja on kostjalt nõudnud varasemates kohtulahendites ülemäärase viivise ja arvete tasumist. Kostja teeb hagejale ettepaneku tõendada, et ta on tasunud kostja korterile osutatud kommunaalteenuste eest just hagiavalduses näidatud summa. Tõendamiseks tuleb esitada kulu arvestuse aluseks olevad dokumendid ja arvestuse metoodika. Kostja vaidlustab need summad kõik, kuna ei ole selge, mille alusel, kuidas ning mis suuruses on nimetatud kulutused tekkinud. Kostjale kuuluvates korterites ei ela kedagi ning võtmed on hageja käes. Kostja on soovinud võtmete andmist kostjale, millest hageja on keeldunud. Samuti jääb kostjale selgusetuks, et kui hageja on tegelikult teadlik asjaolust, et enamus kostjale kuuluvatest korteritest, mida hageja haldab, on tühjad, siis miks hageja esitab kostjale arveid selliste teenuste eest nagu prügivedu, täiendav prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Ka on kostja jaoks arusaamatu rida arvel: muud teenused. Kostja vaidleb antud kulutuste olemusele ja tekkele vastu. Võlaõigusseaduse põhimõtte kohaselt makstakse tarbitud teenuste eest, mitte oletatavate teenuste osutamise eest. Kostja ei ole hageja poolt esitatud teenuseid saanud ega tarbinud. Kostja on seisukohal, et need õigused mida hageja käesoleval juhul kasutab on tüüptingimused.

Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet enda vastu ning palub kohtul vastavalt VÕS § 162 lg 1 ja VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada Hageja poolt nõutavate viiviste summat, pidades silmas ka käesolevas vastuses kostja poolt välja toodud asjaolusid.

17.11.2010.a KOHTUISTUNG (tl 119) 17.11.2010.a toimunud avalikul istungil viibisid Hageja volitatud esindaja E. P. ja Kostja volitatud esindaja R. M. . Hageja ja kostja jäid enda juurde kohtule varem kirjalikult esitatus. Hageja kinnitas, et arveid ja viiviseid ei ole kostjalt topelt nõutud ja palus kohtult aega täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus määras täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 08.12.2010.a 07.12.2010.a esitas kostja täiendava seisukoha ja täpsustuse (tl 122). Kostja esitas kohtule omapoolse arvestuse enammakstud viiviste ja alusetute kulutuste kohta. Viiviseid on nõutud hageja poolt määras 0,2%, kuid kostja arvates oleks pidanud lähtuma KÜS sätestatud 0,07%st. Kostja arvestuse kohaselt on enammakstud summaks 50 666,83 krooni. 08.12.2010.a esitas hageja täiendavad tõendid ja täpsustas võlanõude summat (tl 126357). Hageja palus esitatud tõendite alusel kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 58 844,05 krooni (3760,82 eurot) ja viivise summas 18 133,90 krooni (1158,97 eurot) perioodi eest jaanuar kuni november 2010.a. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (58 844,05 krooni) alates 09.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,2% päevas ning tasutud riigilõivud kogusummas 8500 krooni (543,25 eurot). 19.01.2010.a esitas kostja seisukoha hageja poolt esitatud täiendavate tõendite osas (tl 366). Kostja esitas 25.08.2010.a. hagejale hoolduslepingute ülesütlemisavalduse. Vastusele oli lisatud koopia ülesütlemisavaldusest koos Eesti Posti väljastusteatega selle kohta, et hageja esindaja on tähtkirja avaldusega kätte saanud 26.08.2010.a. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja nõuab kostjalt korterite xxxxx-xxxxxxxxxxxx-xxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx-x hooldusteenuste eest raha perioodil 26.08.2010 – 30.11.2010.a. Kostja ei tunnista seda nõuet ning leiab, et kuna hoolduslepingud on üles öeldud, on nõue alusetu. Kuigi kostjale kuuluvad korterid on tühjad ning keegi neid elamiseks ei kasuta esitab hageja kostjale edasi arveid selliste teenuste eest nagu prügivedu, täiendav prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, muud teenused. Kostjale tundub, et hageja püüab tema kulul alusetult rikastuda. Hageja ei ole esitanud üheski vastuses mitte ühtegi seisukohta selles osas, et ta on varasemalt kostjalt välja nõudnud topelt viivised ning osaliselt ka topeltarved. 10.02.2011.a palus kostja kohtule vastamise tähtaega pikendada kuni 17.02.2011.a (tl 371). Kostja on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. 10.02.2011.a esitas hageja arvamuse kostja 19.01.2011.a vastuse osas (tl 372). Hageja leiab, et kostja ühepoolne lepingu ülesütlemine ei vabasta kostjat haldustasu, remondireservi ja kommunaalteenuste eest tasumisest, kuna kõikides vaidlusalustes elamutes on valitsejaks korteriomanike üldkoosolekute otsustega hageja. KOS § 20 reguleerib valitseja nimetamist ja tagandamist. Hageja selgitab, et see kas korteris on elanikke või mitte ei oma antud asjas tähtsust. Nii prügivedu, üldelekter kui ka vesi ja kanalisatsioon (veekadu) jagatakse

ruutmeetritele või korterite arvule, olenemata elanike arvust. Valitseja lähtub korteriomanike otsustest. Hageja kinnitab veelkord, et ei ole kostjalt nõudnud arvete ja viiviste ülemäärast tasumist- topeltarveid esitatud ei ole. Kostja nõustub lahendama asja kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. 23.02.2011.a esitas kostja arvamuse hageja 10.02.2011.a esitatud vastuse osas (tl 392). Kostja arvates on kõigis xxxxx-xx hageja esitatud arvetes (jaanuar – detsember 2010) prügiveo summa väga kõrge võrreldes teiste korterite omanikega. Millest on tekkinud selline ebavõrdne kohtlemine on kostjale arusaamatu. Kostja keeldub maksmast rohkem kui teised kaasomanikud. Kaasomanike vahelised kulud jagatakse kaasomanike vahel võrdselt asjaõigusseaduse kohaselt. Soojus maikuus 2010 oli 900,90 krooni, kuid teistel korteritel varieerus hind 675 – 800 krooni vahemikul. Hageja ei ole toonud välja kuidas soojuse arvestus käib. Kostja keeldub maksmast rohkem kui teised kaasomanikud. Aastal 2010 oli xxxxxxxxxx-x korter tühi, kuid arvesse on pandud kõik maksed, sealhulgas ka vesi ja elekter. Puudub tõendus, millisel alusel on need summad kostjale arvestatud, kostja keeldub maksmast arveid mille suurust ei ole võimalik hinnata. Jaanuari 2010 arvelt on näha, et summa vee tarbimise eest on 460,62 krooni, kuid teistel korteritel summa ei ole kõrgem kui 296 krooni. Samalt arvelt nähtub, et remondireservi summa on 856,40 krooni, kuid teiste korterite keskmine summa on 313,69 krooni. Veebruaris 2010 moodustas remondireserv antud korteri osas juba 1761 krooni. Teiste korterite summad olid 200-400 krooni vahemikul. Tegemist on kostjale arusaamatu nõudega. Remondireserv on maja üldistes huvides kogutav raha mitte kostja huvides kogutav summa. Kostja keeldub maksmast rohkem kui teised kaasomanikud sama perioodi eest. x.xxxxxxxxxxxxxxx-x korter on tühi, seda on arvetelt näha ka. Vesi – 0 krooni, kuid igakuiselt saadetakse elektri eest arveid – nt Jaanuaris 2010 oli see 7,51 krooni, veebruaris – 6,13, märtsis – 6,73. Millel need summad põhinevad on kostjale selgusetu. Veebruaris 2010 moodustasid muud teenused 1860 krooni, kuid ei ole teada, millised need muud teenused on. Puuduvad tõendid muude teenuste tellimise ja kandmise vajadusest, kostja keeldub tasumast nimetatud summat. Majandamiskulude reserv on x.xxxxxx-x suurim võrreldes teiste korteritega. Samuti on näha, et korteri xx omanik xxxxxxxxxxxxxxxx AS ei maksa elektri, prügiveo eest, samuti majandamiskulude reserv on 0. Isegi kui korter seisab tühjana, miks see omanik ei maksa prügiveo ning reservi makseid? Kostja leiab et tegemist on konkreetse korteri puhul hageja väidete vasturääkivusega, sest iseenda valitsemisalas oleva korteri eest ta ei küsi teenuste eest tasu mida samaaegselt küsitakse kostja korterite eest, kus samuti kedagi sees ei ela. Sisuliselt on hageja oma teoga tõendanud, et tühjalt seisva korteri eest ei võeta tasu prügi, elektri ja majandamiskulude eest. xxxxxxxx-x veebruari 2010 vee arve summa on 394,16 krooni. Korter on tühi ja sees ei ela kedagi. x.xxxxxxxxxxxxxxxx-x igalt arvelt on näha, et rahasummad elektri ja prügiveo kasutamise eest on võrdselt jagatud kõigi maja elanike vahel. Millisel alusel arvutuskäik tehakse? Kostja korter on tühi ja ta ei peaks maksma tasusid mida ta ei kasuta, see on teiste korteriomanike huvide eest tasumine. Võlaõigusseaduse üldpõhimõte ütleb,et makstakse asja eest mida saadakse, kostja käesoleval juhul ei ole saanud mitte midagi, seega ei kohusta ta maksma

mitte midagi. Lisaks on arvetel erinevused korterite osas prügiveol ja elektriarvestuses, millest erinevus tekkinud on ja miks on kostjale arusaamatu. Hageja ei ole seda põhjendanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Vaidlust ei ole asjas, et kostjale kuuluvad isikliku omandiõiguse alusel eluruumid Valga linnas aadressil : xxxxxx.x-xx, xxxxxxxxxx-x, x.xxxxxxx.x-xxxx.xxxxxxxxxxxxxx.xx-xxxxxxxx-x ning xxxxxxxx.x-xx. Korterite xxxxxxxxxx-x, x.xxxxxxx.x-x ja x.xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, xxxxxxxx-xx, x.xxxxxxxxxxxxxxxxx-x ja xxxxxxxxxx-xx suhtes osutab hageja valitsejana hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) Hageja teostas kostjale kuuluvate eluruumide ja nende juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korterite kommunaalteenustega varustatuse. Hageja on kohtule esitanud tõenditena: 19.05.2009.a toimunud xxxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja ametisse nimetatud 5 aastaks (tl 375); 06.04.2010.a toimunud xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja volitusi pikendatud kuni 2015.a (tl 379); 03.05.2007.a toimunud xxxxxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja ametisse nimetatud 5 aastaks (tl 379); 17.05.2010.a toimunud xxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja volitusi pikendatud 5 aastaks (tl 382); 02.10.2007.a toimunud xxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja ametisse nimetatud (tl 385); 31.05.2006.a toimunud x.xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja ametisse nimetatud järgnevaks 5 aastaks (tl 47); 03.05.2010.a toimunud x.xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja ametisse nimetatud järgnevaks 5 aastaks (tl 387); 15.09.2004.a xxxxxxxxxxxxxxxxx-x haldamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu koopia (tl 17); 15.09.2004.a xxxxxxxxxxx-x haldamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu koopia (tl 27); 15.09.2004.a xxxxxxxx-xx haldamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu koopia (tl 6). Kohtu hinnangul eksisteerib poolte vahel tehingutel põhinev ja seadusest tulenev kohustus. Valitseja ja korteriomanike suhted on reguleeritud korteriomandiseaduse vastavate sätetega. KOS § 20 mõttes on valitseja korteriomanike ühiste huvide esindaja. Valitseja funktsioonid tulenevad KOS §-dest 15, 18, 21 ja 22 ning nendeks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine.

Hageja palus esitatud tõendite alusel kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 58 844,05 krooni (3760,82 eurot). Kostjale tundub, et hageja püüab tema kulul alusetult rikastuda, kuna kostjale kuuluvaid kortereid keegi elamiseks ei kasuta. Kostja arvamuse kohaselt ei ole hageja õigustatud kostjale esitama arveid selliste teenuste eest nagu prügivedu, täiendav prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, muud teenused. Hageja poolt kohtule esitatud selgitustest nähtuvalt ei oma antud asjas tähtsust see kas korteris on elanikke või mitte. Nii prügivedu, üldelekter kui ka vesi ja kanalisatsioon (veekadu) jagatakse ruutmeetritele või korterite arvule, olenemata elanike arvust Hageja kinnitab, et lähtub oma tegevuses korteriomanike otsustest.. Kohtu hinnangul on hageja kui kaasomandi valitseja korteriomanikele teenuseid osutades kandnud kulusid ning kõik kulutused kajastuvad majanduskavades ja korteriomanikele esitatavates arvetes. AÕS § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt KOS § 13 lg-le 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused hüvitama. Seega tuleneb kostja kohustus hooldustasu maksmiseks KOS §-st 13. Häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus on KOS § 8 lg 3 kohaselt kehtiv ka korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Kostja on m.h vaidlustanud: xxxxxxxxxxxxxx-x remondireservi summa 856,40 krooni, kuna teiste korterite keskmine summa on 313,69 krooni; xxxxx-xx hageja esitatud arvete (jaanuar – detsember 2010) prügiveo summa , mis on väga kõrge võrreldes teiste korteritega ning lisab, et soojus oli maikuus 2010.a 900,90 krooni, kuid teistel korteritel varieerus hind 675 – 800 krooni vahemikul; x.xxxxxxxxxxxxxxx-x muude teenuste tellimise ja kandmise vajalikkuse; x.xxxxxx-x majandamiskulude reservi põhjusel, et see on suurim võrreldes teiste korteritega; xxxxxxxx-x veebruari

veearve summas 394,16 krooni; x.xxxxxxxxxxxxxxxx-x arved põhjusel, et rahasummad elektri ja prügiveo kasutamise eest on võrdselt jagatud kõigi maja elanike vahel. Hageja on kohtule tõenditena esitatud kuludokumendid, mis on olnud aluseks kostjale arvete koostamisel; halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete koondväljavõtted ning nõude aluseks olevad arved (tl 130-357). Kohtu hinnangul on hageja esitanud selge metoodika ja nõuetekohased tõendid võlgnevuse kohta. Arvetelt nähtuvalt on täidetud vajalikud RPS § 7 lgs 1 sisalduvad nõuded. Lisaks selgitab kohus, et üldkoosoleku otsused majanduskava koostamise kohta võetakse KOS § 20 lg 1 esimese lause ja KOS § 22 lg 5 kohaselt vastu korteriomaniku häälteenamusega. Häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus on KOS § 8 lg 3 kohaselt kehtiv ka korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Seega, kuigi kostja ei ole kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt osalenud korteriomanike üldkoosolekutel, kehtivad need otsused majanduskava kinnitamise osas siiski ka tema suhtes. Korteriomandiseaduse § 22 lg 1 p-de 2–4 kohaselt sisaldab majanduskava muu hulgas andmeid kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavate sissetulekute ja väljaminekute kohta, korteriomanike kohustuste kohta kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ja kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suuruse kohta. Hageja poolt kostjale

esitatud arvete kohaselt on põhinõude suuruseks 58 844,05 krooni (3760.82 eurot) perioodi eest jaanuar kuni november 2010.a. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhinõue summas 58 844,05 krooni (3760.82 eurot).

Kostja on vaidlustanud xxxxxxxx-xx, x.xxxxxxxxxxxxxxxxx-x ja xxxxxxxxxx-xx esitatud arved perioodi eest 26.08.2010 – 30.11.2010 põhjusel, et kostja esitas 25.08.2010.a. hagejale hoolduslepingute ülesütlemisavalduse. Kostja leiab, et kuna hoolduslepingud on üles öeldud, on nõue alusetu. Hageja esindaja on tähtkirja avaldusega kätte saanud 26.08.2010.a. Hageja on tõendina esitanud kohtule koopia ülesütlemisavaldusest, mille päises on näidatud Eesti Posti väljastusteade (tl 84). Hageja leiab, et kostja ühepoolne lepingu ülesütlemine ei vabasta kostjat haldustasu, remondireservi ja kommunaalteenuste eest tasumisest, kuna kõikides vaidlusalustes elamutes on valitsejaks korteriomanike üldkoosolekute otsustega hageja. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda hagejale korteriomanike poolt antud valitseja õigustest ja kohustustest. KOS § 20 lg 1 kohaselt otsustavad valitseja nimetamise ja tagandamise korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et xxxxxxxx, x.xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx korterelamutes on korteriomanike üldkoosoleku otsusega hageja valitseja ametisse nimetatud 5 aastaks. Hageja volituste aeg ei ole hagiavalduse esitamise seisuga lõppenud. KOS § 20 lg 2 kohaselt võib valitsejat nimetada ametisse korduvalt, kuid mitte varem kui aasta enne tema volituste lõppemist. 06.04.2010.a toimunud xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist koopia, millest nähtuvalt on hageja valitseja volitusi pikendatud kuni 2015.a. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Üldkoosoleku otsused valitseja kinnitamise ja majanduskava koostamise kohta võetakse KOS § 20 lg 1 esimese lause ja KOS § 22 lg 5 kohaselt vastu korteriomaniku häälteenamusega. Üldkoosoleku protokollidest nähtub, et kostja ei ole koosolekutest osa võtnud. Sellega ei ole ta kasutanud oma õigust osaleda kaasomandi valitsemises. Häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus on KOS § 8 lg 3 kohaselt kehtiv ka korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivis intressimääraga 0,2% päevas. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav viivismäär 0,2% päevas ei ole kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega, kuna KÜS § 7 lg 4 alusel võib korteriomanikult viivist nõuda vaid 0,07 % päevas. Hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning tarbijat kahjustav. Hageja poolt kohtule esitatud selgitustest nähtub, et vaidlusalustes kortermajades ei ole moodustatud korteriühistuid, seega ei kohaldu KÜS-i viivismäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud hoolduslepingule kohustub kostja tasuma iga kuu makseid ja viivitamise korral tasuma viiviseid 0,2 % sissenõutavaks muutunud summadelt iga viivitatud päeva eest. Samuti on korteriomanike üldkoosolekute otsustes häälteenamusega kehtestatud arvete tasumise kord ning viivismääraks 0,2 % päevas. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viide KÜS-ile ei ole asjakohane põhjusel, et vaidlusalustes korterelamutes ei ole moodustatud korteriühistuid ning seega KÜS antud tsiviilasjas ei kohaldu. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 34 kohaselt on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on hageja osutanud teenust juriidilisele isikule OÜ X, mitte tarbijale ning seetõttu ei saa olla

viivismäär tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on valitseja vastavalt KOS § 21 lg-le 1 muu hulgas õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS §113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule on tõenditena esitatud viiviste arvutamise aluseks olev metoodika ja arved. Arvetelt nähtuvalt on täidetud vajalikud RPS § 7 lg-s 1 sisalduvad nõuded. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud hoolduslepingute punkt 3.5 sätestatuga omaniku (kostja) kohustus tasuda maksetega viivitamise korral viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja korteriomanike üldkoosoleku otsustest nähtuvalt on häälteenamusega kehtestatud arvete tasumise kord ning viivismäär 0,2 % päevas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -viivisemäärast, saades seisuga viivise suuruseks 18 133,90 krooni (1158.97 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas18 133,90 krooni (1158.97 eurot). Kostja leiab, et hageja on kostjalt nõudnud varasemates kohtulahendites ülemäärase viivise ja arvete tasumist. Kostja arvates saavad varasemad kohtulahendid olla antud tsiviilasjas vaidlusalusteks juhul, kui arvestada alusetu rikastumise paragrahve. Kostja on hagejale esitanud tasaarvestusavalduse varasemates tsiviilasjades enammakstud summade osas. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa poolte vahel olla vaidlusaluseks varasema perioodi viivised, mis on kohtuotsuse alusel kostjalt välja mõistetud ja sundtäitmise raames ka laekunud. Antud tsiviilasjas on vaidlus perioodi jaanuar kuni november 2010.a osutatud teenuste osas. Hageja kinnitab, et ei ole kunagi nõudnud viiviseid kostjalt topelt. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse kohaselt vaidlus perioodi jaanuar kuni november 2010.a osutatud teenuste osas, seega jätab kohus kostjapoolse nõude tähelepanuta. Hageja palus esitatud tõendite alusel kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 58 844,05 krooni (3760,82 eurot) ja viivise summas 18 133,90 krooni (1158,97 eurot) perioodi eest jaanuar kuni november 2010.a. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (58 844,05 krooni s.o 3760,82 eurot) alates 09.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,2% päevas. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi jaanuar kuni november 2010.a eest on kogusummas 4919,79 eurot. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus perioodi jaanuar kuni november 2010.a eest summas 4919,80 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (58 844,05 krooni s.o 3760.82 eurot) alates 09.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,2% päevas.

Menetluskulud

TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuluna kostjalt riigilõivu summas 8500 krooni (543,25 eurot). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude tõendina riigilõivu tasumist tõendavate maksekorralduste koopiad: summas 7500 krooni s.o 479.34 eurot (tl 57) ja summas 1000 krooni s.o 63,91 eurot (tl 129), kokku summas 8500 krooni (543.25 eurot).

Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.