Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-54001 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-10-54001

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 10.12.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja S S on korteri nr XXX, mis on korteriühistu ..Uusküla tn 1" hooldamisel, üks kaasomanikest. Kostja pika aja jooksul hoidus kohustuste täitmisest kõrvale. Seisuga 01.10.2010. S. S põhivõlg moodustas 24 304,31 krooni (1 553,32 eurot). Peale selle, vastavalt KÜS § 7 lg 4 maksmisega viitamise korral võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivis kuni 0,07 % päevas iga viivitamisega päeva eest. Seisuga 01.10.2010 viivise suurus oli 18 366,20 krooni (1 173,81 eurot). Eeltoodu alusel, juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 hageja palub välja mõista S S KÜ Uusküla tn 1 kasuks 1 553,32 eurot (põhivõlg) ja viivise; välja mõista kostjalt antud asjas kõik menetluskulud (750 krooni riigilõiv, õigusabi kulud).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 10.12.2010. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 1 553,32 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt hagiavaldus ei vasta tõele.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Viru Maakohtu kinnitusosakonna andmete järgi kuulub S S 1/6 kaasomandist ja L I 5/6 kaasomandist aadressil XXX linnas. Seega juhul kui kasutada AÕS § 75 sätteid kostja põhivõlg ei saa olla rohkem kui 258,88 eurot (1553,32 : 6 = 258,88 EUR). Ühtlasi pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole esitanud hagi L I vastu võla nõudes. Kostja arvab, et tuleb hagejal ülejäänud põhivõla summa nõuda L I. Samuti kostja avaldab, et 01.03.2010 aastast alates kostja ja hageja vahel on vaidlus viiviste suuruse suhtes. Näiteks 10.03.2010.a kostja S S tellimusel esitas OÜ Baltik Büroo oma eksperdiarvamus KÜ Uusküla tn 1 poolt viivise arvestamise korra suhtes. OÜ Baltik Büroo ekspert leidis, et Võlaõiguseseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlaõiguseseaduse § 94 lg-le 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama Võlaõiguseseaduse § 94 lgle 2 kohaselt paragrahvi 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 01.01.2010.a. Eesti Pank teatas, et Võlaõigusseaduse §

lõikes

nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2010 oli 1,00%. Seega võlasuhete intressimäär on 8,00% aastas, mis moodustab 0,02% päevas. Uusküla tn 1 põhikirja p-le 3.2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma maksete mittetähtaegsel tasumisel iga viivitatud päeva eest viivist mitte rohkem kui 0,07%, maksmise kuule järgneva kuu 30 kuupäevast arvates. Kostja pöörab tähelepanu asjaolule, et ühistu põhikirjas intressimäär on 3 korda rohkem, kui seadusega ettenähtud. Samuti OÜ Baltik Büroo ekspert leidis, et KÜ Uusküla tn 1 ei täida Raamatupidamise seaduse ja toimkonna juhendite sätteid. Teatise põhipuudus on see, et ei ole osutatud teatises viivitatud päevade arv. KÜ Uusküla tn 1 poolt on rikutud raamatupidamise läbipaistvuse põhimõtteid. OÜ Baltik Büroo tuvastas, et KÜ Uusküla tn 1 põhikirja p 3.2 kohaselt juhatus võib oma otsusega vabastada ühistu liiget viivise maksmisest, kui viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. 10.03.2010.a kostja S S esitas KÜ Uusküla tn 1 juhatusele avaldus, kus palus teha teenustasu ümberarvestus teenustasu suhtes. KÜ Uusküla 1 ei reageerinud avaldusele. 23.11.2010.a kostja S S esitas KÜ Uusküla tn 1 juhatusele avaldus, kus palus teha teenustasu ümberarvestus perioodil 01.10.2005-01.11.2010 korteri aadressil XXX. KÜ Uusküla 1 ei reageerinud avaldusele. KÜ Uusküla 1 poolt oli esitatud tõend seisuga 29.04.2010 viivise arvestamise kohta, kus osutati maksetähtaja ületanud päevade arv näiteks 2005 aastal oktoobri kuus on 350 päeva. Kostja arvab, et antud maksetähtaja ületanud päevade arv on vale. 23.11.2010.a kostja S S esitas KÜ Uusküla tn 1 juhatusele avaldus, kus palus juhatusel vabastada teda viivise maksmisest. S S märkis avalduses, et KÜ Uusküla 1 põhikirja p 3.2 kohaselt juhatus 3(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

võib oma otsusega vabastada ühistu liiget viivise maksmisest, kui viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. S S pööras tähelepanu asjaolule, et L I ülalpidamisel on kaks last, ning L I ainusisetulek alates 2005 aastast on lapsetoetus 19,18 eurot summas. KÜ Uusküla tn 1 juhatus ei reageerinud avaldusele. Hageja oma avalduses väidab, et kostja pika aja jooksul hoidus oma kohustuste täitmisest kõrvale. Antud avaldus ei vasta tõele. S S regulaarselt maksab teenuste eest, mida talle korteriühistu osutab. Antud asjaolu tõendab tema kontolt väljatrükk. Samuti S S arvab, et antud juhul KÜ Uusküla tn 1 tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega. Eeltoodud lähtudes kostja S S palub tunnistada kostja S S põhivõlg summas 258,88 eurot; vabastada kostja S S viivise maksmisest; kohustada KÜ-t Uusküla 1 teha teenustasu ümberarvestus perioodil 01.10.2005-01.11.2010 korteri aadressil XXX suhtes; teha sõltumatu eksperdi hinnang teenuste arvestuse kohta; jätta poolte kohtukulud poolte enda kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Peale hagi vastusega tutvumist esitas hageja täpsustatud hagiavaldus, mille kohaselt kostja S S on korteri nr XXX, mis on korteriühistu „Uusküla tn 1“ hooldamisel, üks korteriomanikest. Kostjale kuulub 1/6 korteriomandist, aga 5/6 kuulub tema õele L I. Korteriomanike kokkuleppel maksekorraldused kuni 01.07.2007.a vormistati L. I nimele, keda loeti KÜ liikmena. Viru Maakohtu kohtumäärusega maksekäsus 22.02.2008.a mõisteti L. I välja hageja kasuks eelnev võlg. Alates 01.07.2007.a S. S suuliselt palus arvestada maksekorraldustes tasud korteri eest tema nimele. 28.10.2009.a avaldusega kinnitas ta, et võla summa korteri järgi ta võtab endale. Kuid üheaegselt sama avaldusega palus 2009.a novembrist arvestada talle hooldustasu ja tasu kütte eest võrdeliselt tema osale kaasomandis (1/6), kuid tasu vee-, gaasi eest arvestada talle jälle 100% tarvitamist. Tema palve oli täidetud. Seisuga 01.02.2011.a eelnimetatud S. S võlad moodustavad 24 495,11 krooni või 1 565,52 eurot, samuti viivis – 19 743,40 krooni või 1 261,83 eurot. Viivised selle võla eest arvestatakse ulatuses 0,07% päevas vastavalt Korteriühistute seadusele (KÜS) § 7 lõikele 4. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriomanikud kohustatud tasuma kõik kommunaalteenuste eest, mida osutab nendele korteriühistu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt S S KÜ „Uusküla tn 1“ kasuks 1 565,52 eurot põhivõlga; välja mõista kostjalt viivised seisuga kohtuotsuse tegemise päeval; välja mõista S S hageja menetluskulud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja seletas, et laekunud rahast esialgselt kaetakse viivised, seejärel põhivõlg ja siis jooksev arve. Kostja seletas, et tema õelt – kaasomanikult L. I on juba väljamõistetud võlg, mida nõutakse ka kostjalt. Kostja palus vabastada teda viivise maksmisest, põhivõlg ta on nõus maksta. Kostja 4(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

pension on 150 eurot, tema abikaasa pension on 100 eurot. Kostjal on 21-aastane laps, kes lõpetab õpingut, on arvel Töötukassas, kuid ei saa sealt midagi. Hageja ei ole nõus vabastada kostjat viivise nõudest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXX asuv korteriomand on kostja S. S ja L I kaasomandis kostjale kuulub 1/6 kasomandist Narvas, Uusküla tn 1 asuva elumaja haldab ja majandab KÜ Uusküla tn 1 kostja tunnistas võlgnevuse 01.07.2007 seisuga summas 13 166,77 krooni võlgnevuse ja viivise suurus on arvestatud 01.02.2011.a seisuga majandus- ja kommunaalmaksed peavad olema tasutud hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Tulenevalt KOS § 2 lg-st 1 korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

KÜS § 5 lg 5 alusel kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.12.2010 otsuse asjas nr 3-2-1-124-10 punktis 19 väljendatud seisukoha kohaselt KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Vastavalt KÜ Uusküla tn 1 21.06.2010 kinnitatud põhikirja (elektrooniline Äriregister) punktidele 14.3 ja 14.4 ühistu liige on kohustatud tasuma osamaksu võrdsetes osades kord kuus tema liikmes arvamise päevast alates aasta jooksul; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri (korteriomandi) üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike või korteri kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel, samuti arvestite näitude õigeaegselt esitamata jätmisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist 0,07% viivitatud päeva eest. Tasu peab olema teostatud kuni järgmise kuu 30 kuupäevani; viivis tasutakse ka arvestite näitude mittetähtaegsel esitamisel; õigeaegselt teostada arvestite taatlemise ja vahetuse (kuum ja külm vesi), esitada KÜ-le arvestite vahetuse või taatlemise akt. Arvestite vahetuse, taatlemise teostamata jätmisel või aktide esitamata jätmisel tarbimine arvestatakse sanitaarnormide järgi. Veemõõturite taatlemise või vahetuse piirtähtaeg on 3 kuud, pärast seda tarbimine arvestatakse sanitaarnormide järgi. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega teenustasu arveldustest (tl 53-54 ja 55), leiab, et nendes on õigesti kajastatud esialgne võlgnevus 01.07.2007.a seisuga ja on õigesti arvestatud viivise suurus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ise tunnistas, et temal on võlgnevus kostja ees, seega kostja on rikkunud tasumise kohustuse. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt (tl 55) 01.02.2011 seisuga võlgnevus moodustab 1 565,52 eurot. Kohus ei nõustu kostja väidega, et hageja viiviste arvestamisel pidi lähtuma VÕS § 113 lg-s sätestatust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 6(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Lähtudes ülaltoodust KÜS, mis on VÕS suhtes eriseadus, näeb ette viivise määr teisiti, seega antud asja arutamisel tuleb lähtuda viivise määrast 0,07% päevas. VÕS § 113 lg-st 8 tulenevalt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palus vabastada teda viiviste tasumisest. Kohus leiab, et on alus viiviste vähendamiseks. Kohus, arvestades: et kostjale kuulub ainult 1/6 kaasomandist et tema võttis enda peale ka teise kaasomaniku võlgnevuse osa et kostjal on 80% töövõimetust ja ta saab pensioni 100 eurot et tema abikaasa saab pensioni 150 eurot leiab põhjendatuks vähendada viivise suurust 218,74 euroni. Seega kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 565,52 eurot ja viivis summas 218,74 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova 7(8)

Tsiviilasi nr 2-10-54001

Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.