Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja palub kostjalt välja mõista 2501 krooni jäätmeeo teenuse võlgnevuse eest, viivis 243,20 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja XXXkinnistute omanik. Tapa vallavalitsuse korraldusega nr 435 tunnistati hageja pakkumine jäätmeveo korradalgmiseks Tapa vallas edukaks ja hageja ning Tapa vald sõlmisid 10.08.2007 korraldatud jäätmeveo lepingu. Hageja on igakuuliselt sõitnud kostja kinnistule sooviga võtta vastu jäätmeid, kuid kostja ei ole jäätmeid üle andnud. Arved teenuste eest saadetud kostjale tema registrijärgsele aadressile XXXTallinn. Tapa valla jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 12 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga konkursi korras valitud jäätmevaldajaga. Olenemata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud sellkohase lepingu või mitte. Hageja on kooskõlas Tapa vallavalitsusega kehtestanud hinnakirja, mida rakendatakse juhul, kui klient ei täida kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehooldus eeskirja nõudeid. Hageja on esitanud kostjale tühisõidu arveid, sest kostja kinnistutel puuduvad konteinerid. Hageja on osutanud kostjale teenust kokku teenust 2501 krooni eest. Hageja andis kostjale oma 19.03.2010 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja on arvestanud viivist seaduse sätestatud määras alates 21.06.2008 kuni 15.12.2010 ja selle suuruseks on 243,20 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ei vaidlusta hageja ja Tapa valla vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei ole teavitanud kostjat kus ja millistel tingimustel saab kostja sõlmida jäätmeveo lepingut. Hageja ei ole kostjale teenust osutanud, kostjal puuduva mahutid, mida saaks tühjendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Jäätmete kogumine ja käitlemine toimub Eestis korraldatud jäätmeveona. Jäätmeseaduse § 66 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Kohtule esitatud Tapa vallavalitsuse 01.08.2007 korraldusest ja hagejaga 10.08.2007 sõlmitud lepingust nähtub, et hageja on Tapa vallas korraldatud jäätmeveo jäätmete vedajaks. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Kostja on sellest tulenevalt kohustatud tasuma jäätmeveo eest olenemata sellest, kas tal on

sõlmitud leping hagejaga või mitte. Vabanemaks kohustuslikust liitumisest ja sellega kaasnevast kohustusest tasuda jäätmeveo eest, oleks kostja pidanud olema aktiivne ning esitama jäätmeseaduse § 66 lg 4, 4 ́ja 4 ́ ́ sätetest tulenevalt kohalikule omavalitsusele avalduse selle kohta, et ta vabastada tasu maksmisest. Jäätmevaldaja kohustus tasuda jäätmeveo eest ei ole sõltuvuses konteineri või muu kogumisnõu olemasolust. Asjaolu, et kostja ei tahtnud või saanud sõlmida hagejaga lepingut jäätmeveoks, ei vabasta kostjat kohustusest tasuda korraldatud jäätmeveo vedajale. Korraldatud jäätmeveo mõte seisnebki selles, et see on kohustuslik ega ole sõltuv poolte soovist sõlmida leping. Kohus asub seisukohale, et seadusega on pandud kostjale kohustus tasuda jäätmeveo eest. Hageja on kostjat teavitanud kohustuse olemasolus ja selle suurusest, saates tema registriaadressile arved. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seaduses sätestatule. Kostja ei ole tõendanud, et ta oma kohustust oleks täitnud ja seetõttu tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista jäätmeveo tasu 2501 krooni e 159,84eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist seaduses sätestatud määras kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 21.06.2008 kuni 15.12.2010 eest 243,20 krooni e 15,54 eurot. Kostjalt tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuluna kostjalt riigilõiv 1000 krooni e 63.91 eurot hageja kasuks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.