hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja A T, e-post xxx kostja A K (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kogu B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi A K (isikukood XXX) vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-25-15374 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.B2 Impact OÜ esitas 17.09.2025 hagiavalduse A K vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3373.17 eurot, intress 442.10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 211.23 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, riigilõiv 490 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 12.08.2021 sõlmitud leping nr #XXX, mille alusel sai kostja krediidilimiidi 2000 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles XXX AS lepingu 19.03.2025 üles. XXX AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 18.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 18.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 19.11.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele seisukohta esitanud. 20.11.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. 05.12.2025 määras kohus hagejale tähtaja nõuetekohase tagasimaksete ümberarvestuse esitamiseks. 12.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 05.02.2026 määras kohus hagejale tähtaja ümberarvestuse täpsustamiseks. 06.02.2025 avaldas hageja, et tal ei ole enam andmeid, millega oma hagiavaldust ja esitatud seisukohti täiendada.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 2
2-25-15374 VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid 3
2-25-15374 nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekuks arvelduskonto väljavõtte alusel 951.92 eurot ja laenutaotluse alusel 800 eurot. Kostja arvelduskontolt nähtub töötasu 200-300 eurot (hagiavalduse lisa 3 - pangakonto). Finantskohustusteks märkis kostja 150 eurot ja majapidamiskuludeks 215.30 eurot. Kokku kohaldas krediidiandja kostja väljaminekuteks 365.30 eurot. Kohus andis hagejale 18.11.2025 võimaluse täpsustada, miks on keskmise sissetulekuna arvestatud 951.92 eurot, kuid hageja seda ei teinud. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai laenu summas 8500 eurot. Kostja tasus krediidiandjale 6853.30 eurot. Kostjal on tagastamata laen 1646.70 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal on tasumata laen summas 1646.70 eurot.
7.Hageja arvutab intressi kogu laenuks saadud summalt s.o 8500 eurolt alates 19.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 19.03.2025 ja see on kokku 130.26 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressi arvestus põhjendatud. Intressi arvestuse puhul tuleb hagejal võtta arvesse kostja tehtud tasumisi ja väljamaksete tegemise aega. Kostjale ei väljastatud korraga 8500 eurot ja iga kord kui kostja tegi makse, vähenes ka laenusumma. Seega tuleb hagejal intressi arvestamisel võtta arvesse laenu väljamakseid ja kostja tehtud makseid laenu katteks ning arvutada välja iga osamakse intressi suurus. Kohus andis hagejale 05.12.2025 võimaluse esitada uus intressi arvestus, kuid hageja seda ei teinud. Eelneva alusel ei ole hageja intressi ümberarvestus põhjendatud. 4
2-25-15374
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohus selgitas hagejale 05.02.2026, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks mitte lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see oli suurem VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega on leping kehtiv muuhulgas tagasimaksete arvu ja tagasimaksete määramise põhimõtete osas. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (P.Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 403 4 komm, p 3.3.aa). Koos hagiavaldusega esitatud krediidilepingu II osa põhitingimuste kohaselt on kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv 60. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on toodud välja, et tasumisele kuulub 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kohus selgitas hagejale, et ümberarvestuse tegemisel tuleb hagejal selgelt välja tuua, kuidas on hageja tagasimaksed uuesti määranud, s.o millises ulatuses, milliste osamaksete katteks on kostja tehtud maksed arvestatud. Seejärel tuleb hagejal välja tuua, milliste osamaksetega oli kostja tagasimaksete ümberarvestusest lähtudes viivituses. Kui lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud ülesütlemishoiatuse esitamise ajal täidetud, siis ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaolude alusel kontrollida, kas leping on ka ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud ja mis summas on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. 06.02.2026 avaldas hageja, et tal ei ole enam andmeid, millega oma hagiavaldust ja esitatud seisukohti täiendada. Krediidileping on sõlmitud tähtajatult. Hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega esitanud ka korrektset sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Sellisel juhul ei saa kohus hageja nõuet rahuldada (vt ka TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9). Kuivõrd hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole hageja täitnud VÕS §4034 lg 7 tulenevat kohustust, mistõttu kohus ei saa tuvastada, kas kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal tekkinud sissenõutavaks muutunud võlg. Sellest tulenevalt jääb hageja põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivisenõue rahuldamata.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kogu hagi rahuldamata.
5
2-25-15374 III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.