2-08-55007
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-55007
Tsiviilasi
MT hagi TT’i vastu ostuhinna 300 384,75 euro (4 700 000
krooni)
tagastamiseks
ja
intressi
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
300 384,75 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: MT (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
kostja: TT (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
kostja lepingulised esindajad: Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo; asukoht Narva mnt 10-13, Tallinn 10124; e-post [email protected]) ja vandeadvokaat
Gennadi
Kull
(Kull
Advokaadibüroo; asukoht Nafta 14-3, Tallinn 10152; e-post [email protected]) Asja läbivaatamise kuupäev
9. mai 2011.a, kirjalik menetlus
mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamise eest.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu
(kolme)
kättetoimetamisest. Määruskaebuse Rahandusministeeriumi
tööpäeva
esitamisel
arvelduskontole
nr
tuleb
jooksul
alates
määruse
tasuda
riigilõivu
25,56
eurot
221023778606
Swedbank
AS-is
või
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-55007, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-08-55007
MT (hageja) esitas 22.08.2008.a Harju Maakohtule hagi TT’i (kostja) vastu, milles palub välja mõista kostjalt 4 700 000 krooni (300 384,75 eurot) ja intressi 160 186,30 krooni. 01.09.2010.a suurendas hageja oma intressinõude 1 527 306,85 kroonini (97612,70 euroni). Kohus jättis 05.04.2011.a otsusega hagi rahuldamata. Nimetatud otsuse kättesaamist on menetlusosalised elektrooniliselt kinnitanud 05.04.2011.a. 04.05.2011.a esitasid pooled kohtule kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-08-55007. Menetlusosalised paluvad kohtul kinnitada määrusega kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja menetlus ilma kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja antud tsiviilasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (s.h TsMS § 428 lg 1 p 4, § 432). Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaldamist (riigilõivu tagastamine kompromissi korral). Juhul, kui kohus kinnitab kompromissi tervikuna, siis pooled paluvad lühendada kompromissi jõustumise tähtaega kolme päevani.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 05.04.2011.a otsuse peale ei olnud kompromissi kohtule esitamisel lõppenud, seega on poolte vahel sõlmitud kompromiss esitatud kohtule kinnitamiseks enne otsuse jõustumist. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab
kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 12.08.2008.a hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 102 500 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 51 250 krooni (3 275,47 eurot). Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr 1103833733 Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte õigusabikulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.