2-04-1800
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-04-1800
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
KÜ Kreenholmi 9 Plus hagi OÜ Analan Auto vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
21. aprill 2011
Hagihind
2934,23 eurot (45 910,75 krooni)
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Korteriühistu (KÜ) Kreenholmi 9 plus (RK 80180683)
Hageja esindaja:
Irina Andrejeva (juhatuse liige)
Hageja esindaja:
Deniss Matvejev (volikirja alusel)
Kostja:
OÜ Analan Auto (RK 10339202)
Kostja esindaja:
Mihhail Tuštšenko (volikirja alusel)
1(11)
2-04-1800
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt elamus, aadressil XXX, asuvad mitteeluruumid pindalaga 452,4 m2, mille omanikuks kuni 06. märtsini 2006 oli kostja. Kostjale kuulunud mitteeluruumid moodustavad elamus osa suurusega 12,36%. Elamu kujutab endast mõtteliste osadega seotud reaalosadeks jaotatud omandit. Kostjale kuulub elamu reaalosa suuruses 452,4 m2 ning sellega seotud mõtteline osa suuruses 12,36%. Kostja on kaasomanik. Vastavalt asjaõigusseaduse § 75 lg.1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi ning samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja on kaasomanikuna kohustatud kandma vastavalt temale kuuluva osa suurusele elamu alahoidmisega seotud kulutusi. Hageja kanti 10. jaanuaril 2003 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistuna. Vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg l luuakse korteriühistu korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks. Hagejale anti 29. aprillil 2003 üle eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt elamu haldamine ja majandamine. Hageja on ainus subjekt, kellel on seadusel põhinev alus elamu mõtteliste osade teenindamiseks. Hageja leiab, et vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg l, on korteriühistu liikmeteks korteri või korteriomandite omanikud. Kostjale kuuluvad mitteeluruumid ei ole korterid ega korteriomandid, kuid kostja tarbib samu hageja teenuseid nagu ka kõik eluruumide omanikud. Järelikult on kostja kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel nagu ka eluruumide omanikud, kuna muu ei oleks kooskõlas korteriühistuseaduse mõtte ja eesmärkidega. Korteriühistu Kreenholmi 9 plus liikmetest elumaja eluruumide omanikud tasuvad hagejale majanduskulusid vastavalt korteriühistuseaduse § 151, korteriühistu põhikirja ja 06. mai 2004 üldkoosoleku otsuse alusel. Peale selle loovad elumaja eluruumide omanikud korteriühistuseaduses ettenähtud osakapitali, mille arvelt kaetakse mõtteliste osade teenindamisega seotud kulusid. Kuna kostja kohustuste hulka kuulub ühise asja alahoidmiseks ja majandamiseks tehtud kulutuste kandmine, siis peab kostja osalema ka korteriühistu osakapitali loomises. Samuti peab kostja, nagu ka kõik eluruumide omanikud, tasuma tema poolt tarbitava soojusenergia eest, mida ta saab hageja vahendusel. Järelikult on kostja kohustatud tasuma hagejale teenuste eest 2(11)
2-04-1800 elamu mõtteliste osade alahoidmise ja majandamise eest; hageja osakapitali ja hageja vahendusel saadud soojusenergia eest. Vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg l valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Elamu ruumide omanikud otsustasid, et kõik kaasomanikud peavad tasuma hagejale mõtteliste osade teenindamisega seotud kulud, s.t. ühise asja alalhoidmisega seotud kulud. Kostja kui kaasomanik peab alluma kaasomanike enamuse otsusele ning tasuma hagejale mõtteliste osadega seotud kulutused samuti nagu ka kõik elamu eluruumide omanikud. Ehitises mõttelise osa suurus on proportsionaalne ruumide pindalaga ehitise üldpindalas, millega on see mõtteline osa seotud. Kaasomaniku osaluse võrdelisus ühise asja (elamu) alahoidmise või teenindamise kulude kandmises võib olla seotud nii mõttelise osa, kui ka mõttelise osaga seotud ruumide pindala suurusega. Enamus kaasomanikke otsustas 06. mail 2004, et elamu ruumide omanikud, s.t. kaasomanikud, peavad hagejale tasuma ühise asja (elamu) alalhoidmise ehk teenindamise kulud 3 krooni suuruses summas elamus asuva ja kaasomandi reaalosaks oleva ruumi üldpindala igalt ruutmeetrilt ja seda makstakse alates 01. aprillist 2003. Üldkoosoleku otsus on jõus ja seda ei ole vaidlustatud või tühistatud. Sel viisil pidi kostja igakuiselt tasuma kostjale elamu teenindamise kulutuste eest 1357,20 krooni (452,4 m2 x 3 krooni = 1357,20 krooni). Sealjuures vähendati kokkuleppel hagejaga ajavahemikul 2003 aasta maist kuni 2003 aasta detsembrini (kaasaarvatud) kostjal teeninduse tariifi kuni 1,31 krooni igalt mitteeluruumi ruutmeetrilt. Ajavahemikul 2003 aasta mai kuni detsember pidi kostja tasuma hageja teenuste eest 385 krooni kuus ning alates 2004 aasta. jaanuarist 1357,20 krooni kuus. Kogu aja eest, mil hageja teenindab elamu mõttelisi osi, sealhulgas ka kostja mõttelist osa, keeldub kostja, tarbides hageja teenuseid, tasumast hagejale kulutuste eest, mis on seotud kostja mõttelise osa alahoidmisega ja teenindamisega. Kostja teatas hagejale, et kostja ja OÜ Longest Trade (kustutatud) vahel oli sõlmitud rendileping, mille põhjal oli OÜ-le Longest Trade (kustutatud) üle antud kõik mitteeluruumidega seotud õigused ja kohustused. Alates 2003.aasta mai kuust andis kostja mitteeluruumid Ml ja M7 rendile OÜ-le Longest Trade (kustutatud), teatades sellest hagejale 2003. aasta augustis. Enne 2003. aasta augusti arved majandamiskulude tasumiseks esitas hageja kostjale, kuid pärast rendileandmise teade kättesaamisest hageja kokkuleppel kostja ja OÜ-ga Longest Trade (kustutatud) vähendas majandamiskulude suurust mitteeluruumide Ml ja M7 jaoks kuni 1,31 krooni 1 m2 eest kuni 2003. aasta detsembrini ja esitas uued arved OÜ-le Longest Trade (kustutatud). Alates 2004. aasta jaanuarist andis kostja ka mitteeluruumi M6 rendile OÜ-le Longest Trade (kustutatud) ning hageja, lähtudes kokkuleppest, nõudis edasi arvete esitamisega majandamiskulude suurusega 3 krooni 1 m2 eest tasumist. Hageja esitas mitteeluruumidega seotud mõtteliste osade teenindamise arved algul kostjale, seejärel peale viimaselt teatise saamist OÜ-le Longest Trade (kustutatud), kuid mitte ühtegi neist arvetest ei tasutud. Kostjale esitati samuti koondarved, mis dubleerisid OÜ Longest Trade (kustutatud) nimele esitatavaid arveid. Kuni käesoleva ajani ei täida kostja majandamiskulude tasumise kohustust. Hagiavalduse esitamise kuupäevaks oli võlgnevus majandamiskulude osas 16 654,80 krooni.
3(11)
2-04-1800 Osamaksete suurus on kehtestatud hageja põhikirjaga. Põhikirjast nähtub, et osamaksuna tasuvad omanikud 15 krooni nende ruumide üldpindala iga ruutmeetri eest (reaalosa). Kostja osakapitali osamaks moodustab 6786 krooni (452,4 m2 x 15 krooni = 6786 krooni). Kostja pole seniajani teinud sissemakset hageja osakapitali. Elumaja ruumide omanikud tasuvad hageja vahendusel saadava soojusenergia eest proportsionaalselt nende eluruumide üldpindalale. Kostja mitteeluruumides Ml, M6 ja M7 on paigaldatud eraldi soojusarvesti, vastavalt mille näitudele peab kostja tasuma tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergiat sai kostja hageja vahendusel. Oma lepingut soojusenergia tarnija AS-ga Narva Soojusvõrk kostjal ei olnud. Soojusmõõturi näitude alusel esitas hageja kostjale arved tarbitud soojusenergia maksmiseks. Arvetes märgitud summa arvestamise alusena oli soojusenergia hind, mis oli märgitud AS Narva Soojusvõrk arvetes. Kuni hagiavalduse esitamise ajani ei ole kostja täitnud tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustust ning tema võlgnevus hageja ees moodustab hageja vahendusel saadava soojusenergia eest tasumise osas 22 472,95 krooni. Hageja arvab, et antud tsiviilasjas ei oma tähtsust kostja ja OÜ Longest Trade (kustutatud) vahelised rendisuhted aastatel 2003-2004 ega see, kellele hageja esitas arved. Kostja oli teadlik võlgadest. See kinnitab kostja 26. veebruari 2004 vastus nr 11/04 hageja 13. veebruari 2004 nõudele nr 6. Kostja võlgneb hagejale kokku 45 910 krooni 75 senti. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks majandamiskulude tasumise võlgnevus 16 654,80 krooni, osamaksu tasumise võlgnevus 6786 krooni ja tarbitud soojusenergia tasumise võlgnevus 22 472,95 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Hageja nõuab vastavalt korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kostjalt viivist määras 0,07% summalt 16 651,80 krooni alates hagiavalduse esitamise päevast. Kohtuistungil nimetas hageja lõplikuks nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks majanduskulude tasumise võlgnevus summas 16 654 krooni, osamaksu tasumise võlgnevus summas 6786 krooni, tarbitud soojusenergia tasumise võlgnevus summas 22 472 krooni ja viivis summalt 16 651 krooni määras 0,07 % päevas alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista välja kostjalt menetluskulud. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: hooneregistri väljatrükk (t.l.-5,11); elumaja majandamise ja haldamise üleandmis-vastuvõtu akt (t.l.-9, tõlge t.l.-10); korteriühistu liikmete otsus (t.l.-12, tõlge t.l.-13); soojusenergia müügileping (t.l.-14-17, tõlge t.l.18-22); arved (t.l.-23-43); erastamise ostu-müügi leping (t.l.-78-80); mitteeluruumide müügi- ja pandileping (t.l.-87-94); vara üleandmise-vastuvõtmise akt (t.l.-95); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-136); Narva Soojusvõrk arved (t.l.-137-141); põhikiri (t.l.-142-146); kütte arvestus (t.l.-161165); hageja kiri 13.02.2004 nr 6 (t.l.-166); kostja vastus 26.02.2004 nr 11/04 (t.l.-167). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja omandis olnud mitteeluruumid kaasomandi esemeks. Kostja eeldab, et peab kandma mingeid kulutusi seoses ruumide soojavarustusega, kuid hagis ei ole esitatud võlasumma arvestust (arvestades pinda ja tariifi). 4(11)
2-04-1800 Kostja väitel ei vasta korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsused korteriühistuseaduse § 151 lg 1 ja lg 2, kuna vastavalt korteriühistuseaduse § 151 lg. 1 antud normile, tuleb ennekõike kindlaks määrata korteriühistu vajalikud kulud, mille koosseis määratakse kindlaks sama normiga. Sealjuures sisaldavad korteriühistu kulud kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kuivõrd kostja mitteeluruumide omanikuna tarbib samuti korteriühistuseaduse §-s 151 loetletud teenuseid, siis on ta kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Kostja väitel ei ole hageja poolt kostjale esitatud arved kooskõlas raamatupidamise seadusega. Tuginedes raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 4 peavad raamatupidamise algdokumendil olema välja toodud tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). Hageja on selles osas oluliselt seadust rikkunud jättes enamuselt arvetest kohustuslikud arvnäitajad märkimata. Seega ei ole kostja võimalik arevetest välja lugeda, mille eest arved on esitatud: kuipalju maksab teenus, mille kohta arve esitati ja summa iga teenuse eest eraldi. Kostja on seisukohal, et viivise arvestamisel tuleb juhinduda korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ainult sätestatud määrast: majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks majanduskulude tasumise võlgnevus summas 16 654 krooni, osamaksu tasumise võlgnevus summas 6786 krooni, tarbitud soojusenergia tasumise võlgnevus summas 22 472 krooni ja viivis summalt 16 651 krooni määras 0,07 % päevas alates hagiavalduse esitamisest. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et hagejale kui korteriühistule anti 29. aprillil 2003 üle elamu, aadressil XXX, haldamine ja majandamine. Selles elamus asuvad mitteeluruumid pindalaga 452,4 m2, mille omanikuks kuni 06. märtsini 2006 oli kostja. Kostjale kuulunud mitteeluruumid moodustavad elamus osa suurusega 12,36%. Elamu kujutab endast mõtteliste osadega seotud reaalosadeks jaotatud omandit. Kostjale kuulus elamu reaalosa suuruses 452,4 m2 ning sellega seotud mõtteline osa suuruses 12,36%. Kostja on kaasomanik. Kostja mitteeluruumid olid ajal, mil kostja oli nende omanikuks, vallasasjad. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel on kostja kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest. Elamu ruumide omanikud otsustasid, et kõik kaasomanikud peavad tasuma hagejale mõtteliste osade teenindamisega seotud kulud, s.t. ühise asja alalhoidmisega seotud kulud. Kostja kui kaasomanik peab alluma 5(11)
2-04-1800 kaasomanike enamuse otsusele ning tasuma hagejale mõtteliste osadega seotud kulutused samuti nagu ka kõik elamu eluruumide omanikud. Kostja esitas vastukäivaid vastuväiteid. Kostja leiab, et tema omandis olnud mitteeluruumid ei ole kaasomandi esemeks. Samas eeldab kostja, et peab kandma mingeid kulutusi seoses ruumide soojavarustusega, kuid hagis ei ole esitatud võlasumma arvestust (arvestades pinda ja tariifi) ning kuivõrd kostja mitteeluruumide omanikuna tarbib samuti korteriühistuseaduse §-s 151 loetletud teenuseid, siis on kostja kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Kohus leiab, et hageja väide on põhjendatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 – 3 kohaselt, korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires ning lähtuvalt KOS § 2 lg 1 ja lg 2, korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Vaidlust ei ole, et kostja mitteeluruumid asuvad mitmekorterilises elamus. Kostja mitteeluruumid on vallasomand. Kohus on seisukohal, et kostja omandis olevad mitteeluruumid on kaasomandi esemeks, kuna kostja mitteeluruumide puhul on tegemist elamu XXX osadega ning need mitteeluruumid ei kuulu teiste korterite reaalosade juurde. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hooneregistri väljatrükk (t.l.-5,11), millest selgub, et kostja mitteeluruum M1 on 2074/36399 mõttelist osa, M6 on 1585/36756 mõttelist osa ja M7 on 865/36756 mõttelist osa ehitisest XXX. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et tema omandis olnud mitteeluruumid ei ole kaasomandi esemeks. Kohus leiab, et kostja on elamu XXX kaasomanik. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt, korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks ning vastavalt KÜS § 17 lg 1 ja lg 2, vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korteriühistu liikmeks erastamata eluruumide osas on eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu Kreenholmi 9 plus moodustamisel oleks rikutud korteriühistu seaduse sätteid, kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil korteriühistu liige. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ning lähtuvalt AÕS § 75 lg 1, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa 6(11)
2-04-1800 suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja on oma vastuses nõustunud, et kostja peab kandma mingeid kulutusi seoses ruumide soojavarustusega ning kuivõrd kostja mitteeluruumide omanikuna tarbib samuti korteriühistuseaduse §-s 151 loetletud teenuseid, siis on kostja kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Kohus leiab, et kostjal on kohustus kanda kaasomandi eseme alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühises asjas. Lähtuvalt KÜS § 151 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt hageja arvestustele (t.l.-133-134) moodustavad kostjale arvestatud majanduskulud perioodil mai 2003 kuni november 2004 kokku 16 654,80 krooni. Arvestusest selgub, et hageja on arvestuse aluseks kasutanud kostja mitteeluruumide pindala maist 2003 kuni augustini 2003 ja jaanuarist 2004 kuni novembrini 2004 suuruses 452,4 m2. Perioodil september 2003 kuni detsember 2003 on hageja arvestanud kostja mitteeluruumi pindalaks 293,9 m2, välja on jäänud mitteeluruumi M6 pindala. Majandamiskulude suurus 1 m2 pindala eest on arvestatud perioodil maist 2003 kuni augustini 2003 ja jaanuarist 2004 kuni novembrini 2004 suuruses 3,00 krooni Perioodil september 2003 kuni detsember 2003 on hageja arvestanud 1 m2 pindala eest 1,31 krooni. Pooled ei vaidle, et kostja mitteeluruumide M1, M6 ja M7 pindala kokku on 452,4 m2. Hageja esitatud korteriühistu liikmete otsusest (t.l.-12, tõlge t.l.-13) selgub, et korteriühistu üldkoosoleku 06. mai 2004 otsusega on kehtestatud Kreenholmi 10 elamu majanduskulude suuruseks 3 krooni ruumide kogupindala 1 m2 kohta ning nimetatud hinda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. aprillist 2003. Kostja esitas vastuväite, et korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsused ei vasta korteriühistuseaduse § 151 lg 1 ja lg 2, kuna vastavalt korteriühistuseaduse § 151 lg 1 antud normile, tuleb ennekõike kindlaks määrata korteriühistu vajalikud kulud, mille koosseis määratakse kindlaks sama normiga. Sealjuures sisaldavad korteriühistu kulud kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu üldkoosoleku 06. mai 2004 otsus, millega kehtestati Kreenholmi 10 elamu majanduskulude suuruseks 3 krooni ruumide kogupindala 1 m2 kohta oleks tühine või et seda otsust oleks vaidlustatud või kehtetuks tunnistatud. Kostja ei ole esitanud 7(11)
2-04-1800 kohtule vastuväiteid või tõendeid selle kohta, et üldkoosoleku otsus oleks kehtetu algusest peale või tühistatud. Asjaolu, et üldkoosoleku otsuses on kindlaks määratud vaid majanduskulude tariif ja sealjuures ei ole otsustatud, milliste konkreetsete kulude katmiseks tuleb kogutud summat kasutada, ei ole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Konkreetsed kulud, mille jaoks raha kogutakse, määratakse kindlaks korteriühistu majandustegevuse aastakavas. Majandamiskulude arvestuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja poolt arvestatud kostja majanduskulud perioodil mai 2003 kuni november 2004 moodustavad kokku 16 654,80 krooni. Hageja väitel kuulub kostja kohustuste hulka ühise asja alahoidmiseks ja majandamiseks tehtud kulutuste kandmine ning seega peab kostja osalema ka korteriühistu osakapitali loomises. Osamaksete suurus on kehtestatud hageja põhikirjaga. Põhikirjast nähtub, et osamaksuna tasuvad omanikud 15 krooni nende ruumide üldpindala iga ruutmeetri eest (reaalosa). Kostja osakapitali osamaks moodustab 6786 krooni, s.o 452,4 m2 x 15 krooni = 6786 krooni. Vastavalt KÜS § 7 lg 1, korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Kohus tuvastas, et kostja oli vaidlusalusel perioodil korteriühistu liige ja seega oli kostjal kohustus tasuda osamaksu. Korteriühistu põhikirja (t.l.-142-146) p 4.4. kohaselt on ühistu liikme osamaksu suurus proportsionaalne liikme korteri suurusega ning võrdub 15 krooni korteri pinna ruutmeetri eest. Osamaksu tasutakse kalendriaasta jooksul ühistu arvele ühistu registreerimise hetkest registris. Vaidlust ei ole, et kostja mitteeluruumide pindala on 452,4 m2. Kostja osamaksu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja korteriühistu osamaksu suuruseks on 6786 krooni. Hageja väitel tasuvad elumaja ruumide omanikud hageja vahendusel saadava soojusenergia eest proportsionaalselt nende eluruumide üldpindalale. Kostja mitteeluruumides Ml, M6 ja M7 on paigaldatud eraldi soojusarvesti, vastavalt mille näitudele peab kostja tasuma tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergiat sai kostja hageja vahendusel. Oma lepingut soojusenergia tarnija AS-ga Narva Soojusvõrk kostjal ei olnud. Soojusmõõturi näitude alusel esitas hageja kostjale arved tarbitud soojusenergia maksmiseks. Arvetes märgitud summa arvestamise alusena oli soojusenergia hind, mis oli märgitud AS Narva Soojusvõrk arvetes. Kuni hagiavalduse esitamise ajani ei ole kostja täitnud tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustust ning tema võlgnevus hageja ees moodustab hageja vahendusel saadava soojusenergia eest tasumise osas 22 472,95 krooni. Lähtuvalt KÜS § 151 lg 1, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. 8(11)
2-04-1800 Kohus tuvastas, et kostja oli vaidlusalusel perioodil elamu kaasomanik ja seega oli kostjal kohustus tasuda soojuse eest. Vastavalt hageja ja AS Narva Soojusvõrk lepingule (t.l.-18-22) on hageja soojusenergia ostja. Hageja teostab soojusenergia jaotust elamus ja tasub kogu soojusenergia eest müüjale. Hageja arvestuse kohaselt (t.l.-134) moodustab kostjale tarnitud soojusenergia maksumus perioodil märts 2003 kuni aprill 2004 kokku 22 472,95 krooni. Hageja arvestus vastab hageja raamatupidamise poolt tehtud soojuse arvestusele (t.l.-161-165). Kostja on oma vastuses nõustunud, et kostja peab kandma mingeid kulutusi seoses ruumide soojavarustusega. Kostja hageja arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt on perioodil märts 2003 kuni aprill 2004 tarbitud soojusenergiat kokku 22 472,95 krooni väärtuses. Kohus loeb tõendatuks, et hageja poolt arvestatud kostja majanduskulud perioodil mai 2003 kuni november 2004 moodustavad kokku 16 654,80 krooni, kostja korteriühistu osamaksu suuruseks on 6786 krooni ja kostja poolt on perioodil märts 2003 kuni aprill 2004 tarbitud soojusenergiat kokku 22 472,95 krooni väärtuses. Hageja väitel ei ole kostja hagejale eelnimetatud makseid tasunud. Lähtuvalt AÕS § 75 lg 1, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt KÜS § 151 lg 1, /---/. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et hageja nimetatud summad oleks kostja poolt tasutud. Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale majanduskulud perioodi mai 2003 kuni november 2004 eest kokku 16 654,80 krooni, kostja korteriühistu osamaks 6786 krooni ja kostja poolt perioodil märts 2003 kuni aprill 2004 tarbitud soojusenergiat eest 22 472,95 krooni, kokku moodustab kostja võlgnevus hagejale võlgnevus 45 910,75 krooni. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vastuväide, et hageja poolt kostjale esitatud arved ei ole kooskõlas raamatupidamise seadusega, ei oma asjas tähtsust, kuna arvetest ei teki kostjale kohustusi. Hageja väitel esitas ta mitteeluruumidega seotud mõtteliste osade teenindamise arved algul kostjale, seejärel peale viimaselt teatise saamist OÜ-le Longest Trade (kustutatud), kuid mitte ühtegi neist arvetest ei tasutud. Kostjale esitati samuti koondarved, mis dubleerisid OÜ Longest Trade (kustutatud) nimele esitatavaid arveid. Lisaks arvetele on hageja teatanud kostjale võlgnevuse olemasolust (t.l.-166,167) ning kostja on sellele teatele vastanud. 9(11)
2-04-1800 Kohus leiab, et kostja on olnud teadlik võlgnevusest. Arvete mittevastavuse osas ei ole kostja varem hagejale etteheiteid teinud. Kuna kostja kohustused tulenevad seadusest või korteriühistu põhikirjast ja arvetel on informatiivne eesmärk, ei ole kostja vastuväide võlgnevuse osas asjassepuutuv. Hageja nõuab vastavalt korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kostjalt viivist tasumata majanduskulude summalt 16 651,80 määras 0,07% krooni alates hagiavalduse esitamise päevast. KOS § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja viivise osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja majanduskulude võlgnevus moodustab 16 654,80 krooni, hageja nimetas kohtuistungil majanduskulude summaks, millest viivist arvestada 16 651 krooni. Ülejäänud viivisenõuetest hageja loobus kohtuistungil. Majanduskulude arvestamise viimane kuu oli november 2004. Viiviseid nõutakse alates 07. detsembrist 2004, s.o majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu seitsmendast kuupäevast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 45 910,75 krooni ja viivis majanduskulude summalt 16 651 krooni määras 0,07 % päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus nõustub hageja arvamusega, et antud tsiviilasjas ei oma tähtsust kostja ja OÜ Longest Trade (kustutatud) vahelised rendisuhted aastatel 2003-2004, kuna majanduskulude, osamaksu ja soojusenergia eest tasumise kohustus on asja omanikul. Kohus ei tuvastanud, et nimetatud kohustus oleks üle antud rendilevõtjale. Hagi hind Hageja põhinõueteks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus majandamiskuludelt 16 651,80 krooni, võlgnevus soojusenergia eest 22 472,95 krooni ja tasumata osamaksete võlgnevus 6786 krooni, kokku 45 910,75 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 ja p 8, hagihind määratakse vara hagis - hagetava vara väärtusega; mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis - kõikide nõuete summaga. Hagihind on 45 910,75 krooni (2934,23 eurot). Menetluskulud 10(11)
2-04-1800 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 07. detsembril 2004. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja nimetab menetluskuludeks riigilõiv 3500 krooni, õigusabikulu 17 000 krooni, kulud tõendite saamiseks 66 krooni ja tõlkekulud 859 krooni, kokku 21 425 krooni. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 46 kohaselt, kohtukulud on: 1) riigilõiv ja 2) asja läbivaatamiskulud ning § 52 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: 1) eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; 11) riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; 3) sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; 4) õigusabikulud; 5) postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; 6) väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; 7) poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 3500 krooni ja tõendi saamise kulu 66 krooni. Tõlkekulud ei ole asja läbivaatamise kulu ega seega ka kohtukulu ning 859 krooni tõlkekulude osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja nimetab õigusabi kulude suuruseks 17 000 krooni. Hagi hinnast 5% moodustab 45 910,75 krooni x 0,05 = 2295,55 krooni. Hageja õigusabikulu on põhjendatud summas 2295,55 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 3500 krooni ja tõendi saamise kulu 66 krooni ning õigusabikulu 2295,55 krooni, kokku 5861,55 krooni (374,62 eurot).
Aarne Lõhmus Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.