Tsiviilasi nr.2-10-62884
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.mai 2011.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62884
Tsiviilasi
AS x hagiavaldus R D vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Hageja: AS x (registrikood x; asukoht: x); Hageja volitatud esindaja: S E (x OÜ; registrikood: x; asukoht: x); Kostja: R D (isikukood x). Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.05.2011.a.) Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt seade kasutamise lepingust nr x, liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr x, kliendilepingust nr x tuleneva võlgnevuse summas 2698,40 krooni (172,46 euro) ning viiviste summas 2697,40 krooni (172,40 euro) tasumist kogusummas 5395,80 krooni (344,85 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid seade kasutamise lepingu nr x, liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr x, kliendilepingu nr x14.09.2007.a, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hagejale summas 2698,40 krooni (172,46 euro). Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1, 113 lg 1, 94 ja TsMS §
TsMS §306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 317 lg.1 p.1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kostjale kohtu poolt hagiavalduses märgitud aadressile saadetud dokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“ (tl 35). Rahvastikuregistris kostja elukoha registreering puudus (tl 36). Põhjusel, et x poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja elab x x x (tl 40) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Ametlik teadaanne menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.02.2011.a (tl 51). Hagi loeti avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödudes teate ilmumise päevast. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 14.09.2007.a seade kasutamise lepingu nr x (tl 11), liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr x (tl 10) ning kliendilepingu nr x (tl 13), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed.
Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kohtule on tõenditena esitatud arved nr: x 01.12.2007 summas 138 krooni (8,82 eurot), x 01.01.2008 summas 145,80 krooni (9,32 eurot), x 31.03.2008 summas 150 krooni (9,59 eurot), x 01.10.2007 summas 112,60 krooni (7,20 eurot), x 01.11.2007 summas 39 krooni (2,49 eurot), x 01.02.2008 summas 59 krooni (3,77 eurot), x 01.03.2008 summas 59 krooni (3,77 eurot) ja x 31.03.2008 summas 1995 krooni (127,50 eurot) kogusummas 2698,40 krooni (172,46 eurot) (tl 21-28). Hageja kinnitusel ei ole kostja arveid nõuetekohaselt tasunud ning vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks. VÕS § 76 lg 1 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seaduses kindlaksmääratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda m.h kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 2698,40 krooni (172,46 eurot) tasumist. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa x põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. x kasutamise Üldtingimuste p 6.7 järgi oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas (tl 14-20). Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 5378,88 krooni (343,77 eurot), mida hageja tegutsedes heas usus vähendab summani 2697,40 kroonini (172,40 eurot), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse x poolt vastavalt x toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 4). Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1000 krooni (63,91 eurot), riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 2500 krooni (159,78 eurot).
TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 479,34 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.