Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud x. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.05.2011.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingust tuleneva põhivõla summas 4047,69 krooni (258,69 eurot) ja viiviste summas 4046,69 krooni (258,63 eurot) tasumist. Hageja ja kostja sõlmisid liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele teenuse eest tasuma. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja võlgnevus seisuga 30.03.2005.a on hagejale 4047,69 krooni (258,69 eurot). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust, jättes selle eest tasumata, millega on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub hageja teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega. P 3.4 kohaselt loetakse arved kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile. Üldtingimuste p 4.1.13 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. P 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viiviste arvutamisel lähtub hageja valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tegutsedes heas usus vähendab kostja viiviste nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4046,69 krooni (258,63 eurot) .

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 230,08 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § -dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ja TsMS § -dele 162, 407 lg 1. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (RT 49/05-1949) §306 lg.5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 317 lg.1 p.1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhjusel, et kostja K V ei elanud Rahvastikuregistris oleval aadressil (tl 37-38) ja ka x poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja asukoha kohta politseil andmed puuduvad (tl 52) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes x ilmus 02.02.2011.a. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Hageja on kohtule oma nõude põhistamiseks esitanud tõenditena 18.01.2005.a hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajalise liitumislepingu ärakirja (tl 6) ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu ärakirja (tl 8). Liitumislepingust nähtuvalt kasutas hageja telefoninumbrit nr 533 27 636, lepingu tähtajaks oli märgitud 18.01.2006.a. Müügilepingust nähtuvalt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni x (IMEI x). 30.03.2005.a saatis hageja kostjale kirjaliku võlanõude, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 13.04.2005.a (tl 11). Lisaks on hageja kohtule tõenditena esitanud koopiad järgmistest arvetest: nr x summas 430,45 krooni (27,51 eurot), x summas 427,25 krooni (27,31 eurot), x summas 2014,50 krooni (128,75 eurot), arve nr x summas 1200 krooni ( 76,69 eurot) (tl 12-15). Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega. P 3.4 kohaselt loetakse arved kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile. Üldtingimuste p 4.1.13 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1000 krooni (63,91 eurot), riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 2500 krooni (159,78 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 63,91 eurot, riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.