Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-11-12588 21.10.2010.a toimunud OÜ Silbeti Plokk nõuete kaitsmise koosolekule esitas 11.02.2011.a kirjaliku vastuväite AS SEB Pank nõudele OÜ VET Ehitus Grupp ning osaliselt, summas 346 909,86 eurot esitas vastuväite nõudele pankrotihaldur. Kuigi võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolek on otsustanud mitte aktsepteerida OÜ VET Ehitus Grupp vastuväidet kui võlausaldaja vastuväidet, leiab AS SEB Pank siiski, et PanrS § 103 lg 2 ei sätesta piirangut, et vastuväite võib esitada vaid võlausaldaja, kes on esitanud ka nõudeavalduse. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud, tõendatud ning esitatud tähtaegselt, on tagatud pandiga ning kuulub tunnustamise korral rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena. Kostja kirjalik vastus Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et tema 11.02.2011.a e-kirja pankrotihaldur Tarmo Villmanile ei saa käsitleda võlausaldaja vastuväitena. Kostja ei ole esitanud nõuet OÜ Silbeti Plokk pankrotimenetluses ja kostja ei ole nimetatud pankrotimenetluse menetlusosaline ja seetõttu ei saa esitada vastuväidet. Ka hagile lisatud OÜ Silbeti Plokk võlausaldajate 21.02.2011.a üldkoosoleku protokollist ilmneb, et võlausaldajad ei käsitle kostja vastuväidet vastuväitena pankrotiseaduse mõttes. Nimetatud otsust ei ole keegi vaidlustanud ja on kehtiv. Hageja nõue on kaitstud hageja soovitud ulatuses ja rahuldamisjärgus. Hageja esitas oma nõude summas 3 565 913,37 eurot, millele esitas pankrotihaldur vastuväite summas 346 909,86 eurot, mida hageja käesolevas hagis vaidlustanud ei ole. Pankrotiseadus ei sätesta kaitstud nõude veelkordse kaitsmise võimalust kohtus ning hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hageja kirjalik vastus Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule 02.05.2011.a kirjaliku vastuse kostja poolt esitatud vastusele, mille kohaselt on hageja endiselt seisukohal, et kostjat saab lugeda võlausaldajaks. Hageja arvates saab ka kostja e-kirja, milles esitati vastuväide nõudele ja millega selgelt väljendati oma tahet, lugeda kostja vastuväiteks. Asjaolu, et pankrotihaldur või võlausaldajate üldkoosolek ei aktsepteeri teatud vastuväiteid ei muuda hageja hinnangul vastuväidet olematuks, kuna pankrotiseadus ei näe ette ei haldurile ega üldkoosolekule võimalust aktsepteerida või mitte aktsepteerida esitatud vastuväiteid. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 31.08.2010.a määrusega kuulutas Viru Maakohus välja OÜ Silbeti Plokk pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Tarmo Villmani. AS SEB Pank esitas 10.09.2010.a OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) pankrotimenetluses esimese järgu nõude summas 47 727 056,82 krooni (nõudeavaldus tl 9-91). 14.10.2010.a esitas AS SEB Pank täpsustatud nõudeavalduse summas 65 825 268,15 krooni (tl 92-94). 09.12.2010.a esitas AS SEB Pank nõudeavalduse täpsustuse, mille kohaselt OÜ Silbeti Plokk koguvõlgnevus AS SEB Pank eest on 55 794 420,15 krooni ehk 3 565 913,37 eurot (t.l. 95-96. OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) 21.02.2011.a toimunud võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku, jätkukoosolek) protokollist (t.l. 97-101) nähtub, et enne nõuete kaitsmist informeeris pankrotihaldur võlausaldajaid, et VET Ehitus Grupp OÜ on esitanud 11.02.2011.a 2/4

2-11-12588 kirjaliku vastuväite AS Swedbank, AS SEB Pank, AS Silbet, Maksu-ja Tolliameti nõudele (t.l. 102). Haldur teatas, et VET Ehitus Grupp OÜ ei ole haldurile esitanud nõuet ning tegemist ei ole võlausaldajaga pankrotiseadus (PankrS) § 103 lg 2 mõttes. Haldur palus võlausaldajate seisukoha kas aktsepteerida VET Ehitus Grupp OÜ vastuväidet kui võlausaldaja vastuväidet. Võlausaldajad otsustasid mitte aktsepteerida VET Ehitus Grupp OÜ vastuväidet kui võlausaldaja vastuväidet. Protokolli nõuete kaitsmise osa punkti 10 kohaselt esimese rahuldamisjärgu nõudena kaitsmisele esitati AS SEB Pank nõude summas 3 565 913,37 eurot. Vastuväite esitas haldur summas 346 909,86 eurot. AS SEB Pank nõue on kaitstud ning tunnustatud summas 3 219 003,51 eurot. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul, nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine OÜ VET Ehitus Grupp poolt ei ole võimalik. AS SEB Pank poolt OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ VET Ehitus Grupp poolt esitatud vastuväidet kui võlausaldaja vastuväidet ei olnud aktsepteeritud ning AS SEB Pank kaitsmisele esitatud nõue on kaitstud ja tunnustatud pankrotihalduri poolt vaidlustamata osas. Kohtu arvates asjaolul, et pankrotihaldur informeeris võlausaldajaid kirjalikust OÜ VET Ehitus Grupp vastuväitest, on vaid informatiivne tähendus. Vaidlust ei ole, et OÜ VET Grupp ei ole nõuet OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud. Hageja väitel tema leiab, et kostja on siiski OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) võlausaldaja, kes ei ole aga pankrotiavalduses esitanud nõudeavaldust. Kohus leiab, et pankrotimenetluses saab vastuväite esitada siiski vaid võlausaldaja, kes on esitanud pankrotimenetluses nõude. Pankrotiseadus lubab võlausaldajatel nõudeid esitada ka peale nõuete kaitsmise koosolekut, kuid kohtu arvates võtab võlausaldaja ise endale riski, et kui ta nõuet pankrotimenetluses tähtaegselt ei esita, siis ei ole tal ka õigust vastuväiteid esitada teiste võlausaldajate nõuetele, sest seni kuni võlausaldaja pole nõuet esitanud, ei saa teda käsitleda võlausaldajana pankrotimenetluse tähenduses, kellele on antud õigus esitada vastuväiteid nõuete kaitsmisel. Kuna on tuvastatud, et hageja nõue summas 3 219 003, 51 eurot on tunnustatud, siis ei ole hageja õigusi rikutud ja kohtul puudub vajadus otsustada nõude tunnustamise üle. Seega ei ole hagi kohtusse esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt 3/4

2-11-12588 oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.