Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.mail 2011.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-10-67217
Tsiviilasi
Laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõue
Hagihind
766.94 eurot (12 000.00 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R. K., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxxxxxx Hageja esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas, AB Küllike Namm, Raekoja plats 20 Tartu 51004, e-post: [email protected] Kostja: M. N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxx
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista M N R K kasuks põhivõlg 766.94 eurot (seitsesada kuuskümmend kuus eurot ja 94 senti, s.o. 12 000.00 krooni), viivis 277.48 (kakssada seitsekümmend seitse eurot ja 48 senti, s.o. 4341.62 krooni) ja leppetrahv 319.56 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti, s.o. 5000.00 krooni). 3.Välja mõista M N R K kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 30.12.2010.a. kuni põhinõude, 766.94 euro, tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatatud määras (EKP + 7% aastas).
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TSMS § 442 lg 10, § 405 lg 1).
Hageja nõue Hageja R K ja kostja M N sõlmisid 09.08.2008.a. laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale auto remondiks 12 000.00 krooni. Kostja kohustus tagastama laenulepingu alusel saadu 1500-krooniste osamaksetena ajavahemikus 25.10.2008.a. kuni 25.05.2009.a. Kostja laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Hageja pöördus õigusabi saamiseks OÜ Raidman poole, kelle volitatud esindaja edastas 17.07.2009.a. kostjale võlanõude, millises nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 12 000.00 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 495.82 krooni ja sissenõudekulu 5000.00 krooni tasumist. 03.08.2009..a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe-kohustuse võlgnevuse tasumiseks ning vastavalt kokkuleppele tunnistas kostja seisuga 03.08.2009.a. oma kohustust võlausaldaja ees summas 18 505.20 krooni, kohustudes võlgnevuse tasuma osamaksetena iga kuu 17.kuupäevaks summas 700.00 krooni OÜ Raidman arveldusarvele. Ka oli kokku lepitud p-st 7.4 nähtuvalt, et juhul, kui kokkuleppega võetud kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi igakordse rikkumise eest summas 5000.00 krooni. 31.08.2009..a esitas kostja hageja volitatud esindajale avalduse, paludes võimalust alustada tagasimaksetega 2009.a. oktoobris. 08.11.2009.a. esitas kostja uue avalduse, paludes võimalust võlgnevuse tagasimakseks alates veebruarist 2010.a. Kuna kostja tema poolt märgitud ajal kohustust täitma ei asunud, ütles hageja kokkuleppe 25.03.2010.a. erakorraliselt üles. Laenulepingujärgne võlgnevus on kostjal siiani tasumata ning hageja nõuab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 75 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel põhivõlgnevuse, 12 000.00 krooni, tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist laenulepingu rikkumisest tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel summas 1202.12 krooni ja kokkuleppe p-i 3.1 alusel viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summaosalt päevas summas 3139.50 krooni ning TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mittemuutunud viivist seadusjärgses määras põhinõudelt 12 000.00 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt VÕS §-de 159 ja 161 kohaselt leppetrahvi 5000.00 krooni kokkuleppetingimuste rikkumise eest. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt elasid pooled nagu mees ja naine. Kostja lõpetas hagejaga kooselu, kuid hageja ei andnud kostjale kuuluvaid asju kätte, sundides teda kirjutama võlalepingu. Hageja maksis ise kostja autoremondi eest, mitte ei andnud kostjale raha laenuks. Kostja leiab, et hageja selline käitumine tema suhtes on solvav (tl 32-33; 46). Asjaolud ja kohtu põhjendused Vastavalt poolte vahel 29.08.2008.a. sõlmitud laenulepingule on kostja M N saanud hagejalt auto remondiks 12 000.00 krooni, kohustudes nimetatud laenu tagasi maksma osamaksetena 8 jaos (tl 7). Kuigi kostja on väitnud, et ta tegelikult hagejalt laenu ei saanud ning hageja sundis teda sellist laenulepingut sõlmima, tõendid kostja vastuväidete kinnituseks puuduvad. Lisaks on hageja volitatud esindaja ja kostja vahel 03.08.2009.a. sõlmitud kokkulepe-kohustus võlgnevuse tasumiseks, mille p-de 1 ja 2 kohaselt kostja tunnistab nii põhivõlga 12 000.00 krooni, viivist 505.20 krooni, intressi 1000.00 krooni kui ka õigusabikulu 5000.00 krooni, kohustudes kokku 18 505.20 krooni tasuma igakuiste osamaksetena 17.kuupäevaks (tl 10-11). Kui kostja on väitnud hageja sundust laenulepingu sõlmimisel, siis selgusetuks jääb, millist sundi antud kokkuleppe sõlmimisel kostjale avaldati. Lisaks on kostja 08.11.2009.a. ja 31.08.2009.a. allkirjastanud 2 avaldust tagasimakse tähtaja pikendamise kohta (tl 12-13), tunnistades võlga hageja ees ning esitamata väiteid selle kohta, et tegemist on tema tahte vastaselt tehtud tehinguga. Kui vaidlusalune tehing oleks olnud tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võinuks selle TsÜS § 90 lg 1 või § 96 lg 1 alusel tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse esitamisega teisele
poolele ning TsÜS § 99 lg 1 p 1 alusel võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates ajast, mil asjaolu mõju lakkas, kuid kostja ei ole vastavat tühistamisavaldust esitanud. Seega isegi hageja poolt kostja ähvardamise eeldamisel on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg ning tegemist on kehtiva tehinguga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud tehingu tegemist ähvarduse mõjul ning puuduvad hagi rahuldamata jätmise alused. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuasja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja nõutud summat hagejale ei tasunud, oli hageja õigustatud kokkuleppe p 5.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kokkuleppe üles ütlema (tl 14). Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt on hageja õigustatud kostjalt nõudma laenulepingu järgset põhivõlgnevust summas 12 000.00 krooni. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat omapoolse raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas ta nimetatud kohustuse täitmisega ning õigustatud on hageja nõue viivise nõudeks seaduses sätestatud määras (VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1), s.o. summas 1202.12 krooni (tl 14). Ka on hageja õigustatud nõudma viivist vastavalt kokkulepe-kohustusele 0,5% õigeaegselt tasumata summaosalt päevas summas 3139.50 krooni (tl 16). Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mittemuutunud viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja lisanduvat viivist ega selle arvestust vaidlustanud. Viimast nõuab hageja protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS §-dest 159 ja 161 ning kokkulepe-kohustuse p-st 7.4 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kohustuse rikkumise eest 5000.00 krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. Hageja on seondanud vaidlustatud laenulepingut väidetavalt asjade äravõtmisega, jättes täpsustamata, millistest asjadest on jutt ega ole esitanud ka nõuet asjade väljanõudmiseks hageja ebaseaduslikust valdusest. Kuigi kostja on oma vastuväidetes avaldanud soovi vastuhagi esitada solvamistasu nõudes, ei ole kostja TsMS § 373 sätete kohaselt vastuhagi esitanud, avaldades üksnes rahulolematust jätkuva kohtumenetluse üle ning kohus jätab kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta lahendi jõustumisest.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.