Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kairi Reilik esitas hagi KÜ Tuglase 1 vastu 996.22 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt KÜ Tuglase 1 on esitanud hagejale valesti koostatud arveid alates hageja korteri omandamisest saadik juuni 2007 - märts 2010 summas 996.22 krooni. Arvetel nr 12-020, nr 12-021, nr 12-022, nr 12-023, nr 12-033, nr 12-035, nr 12-036, nr 12-037, nr 12-038, nr 12-039, nr 12-040, nr 12-041, nr 12-042, nr 12-043, nr 12-044, nr 12-045, nr 12-047, nr 12-048, nr 12-050, nr 12-051, nr 12-052, nr 12-053 on korteriühistu poolt prügi maksu arvestatud ühe inimese eest rohkem, kui korteris tegelikult elas. Hageja on korteri ostmisest saadik korteris elanud ise koos oma lastega. Kostja on meelevaldselt esitanud arveid, nagu elaks seal ka väidetavalt lapse isa. Lapse isal on õigus käia oma last vaatamas ja sellest ei saa tekkida kohustust tasuda lisamakseid. Seega on prügiarveid esitatud KÜ poolt meelevaldselt 370.21 krooni eest. Arvetel nr 12-020, nr 12-025, nr 12-038 on küsitud põhikirja punktile 3.2.17 ja 3.2.18 viidates sunniraha. Hageja arvates on nimetatud põhikirja punktid ebaseaduslikud. KÜ-l ei ole õigust nõuda sunniraha. Sellest tulenevalt on hagejalt nõutud ebaseaduslikult kokku 500 krooni ulatuses makseid. Hagejale ei ole olnud üldkoosoleku protokollid kättesaadavad vaidlustamise aja jooksul. KÜ poolt esitatud protokollidel puuduvad nii protokollija kui ka koosoleku juhataja allkirjad, seega ei saa neid protokolle ka tõendina kasutada. Arved nr 12-024 ja nr 12-034 on jagatud mitte arvestades põhikirja punkti 1.1.22, mis viitab, et maksed tuleb jagada korterite arvu mitte omanike vahel. Sellest tulenevalt on nõutud hagejalt 47.86 krooni enammakse tasumist. Arve nr 12-042 tasumisega 07.05.2009 on tasutud arvetega nr 12-024 ja nr 12-025 nõutavaid viivised summas 78.15 krooni. Kuna arved on koostatud põhikirja ja hea tava rikkumisega, siis on ka viiviste esitamine kohatu. Tuginedes VÕS § 1028 lg 1 palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 996.22 krooni ja viivised 0,095% päevas kostja poolt valesti nõutud summalt.
2.KÜ Tuglase 1 vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt elas kostjale teadaolevalt kuni 2009 maini hageja korteris kolm isikut: hageja, hageja elukaaslane ja hageja laps. Alates 2009 lisandus teine laps. KÜ põhikirja p-de 1.1.22 ja 4.2.2 järgi lähtutakse prügiveo maksete suuruse arvestamisel vastava teenuse
tarbijate arvust korteris, mida on ka prügiarvete koostamisel tehtud. Samuti on hageja kohustus maksta prügivedu kolme isiku eest kajastatud üldkoosoleku protokollis p-s 8, millest nähtub, et üldkoosolek on vastava otsuse vastu võtnud. Hageja ei ole otsuseid vaidlustanud. Hageja on vaidlustanud arvetes nr 12-020, nr 12-025, nr 12-038 sisalduva sunniraha põhjendusel, et sunniraha väljamõistmist lubavad KÜ põhikirja punktid 3.2.17 ja 3.2.18 on väidetavalt ebaseaduslikud. Hageja poolt vaidlustatud arved on koostatud KÜ 30.04.2007, 06.10.2007 ja 18.06.2009 üldkoosoleku otsuste alusel, millised hageja ei ole vaidlustanud. Hageja on vaidlustanud ka arved nr 12-024 ja nr 12-034, leides, et need on jagatud KÜ põhikirja p-i 1.1.22 arvestamata. Kuivõrd need arved koosnevad neljast erinevast komponendist (hooldustasu, vesi, prügi, elektrikontroll), siis jääb arusaamatuks milliste konkreetsete maksete suurust kostja vaidlustab. Hageja nõutav viivis on ülemäära suur. Tunnistaja L.A. väitis, et ta elab hagejaga ühes majas umbes 3,5 aastat. Hageja korteris elab hageja ja ta kaks last alaliselt. Tunnistaja E.T. ütluste kohaselt elab ta praeguses elukohas 10 aastat. Hageja on tema naaber, ta tunneb ka V.T. , kes oli varasemalt hageja korteri omanik. Tunnistaja ei osanud öelda, kas V. T. elab hageja juures või mitte.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 30. novembri 2010 otsusega jättis rahuldamata K. Reiliku hagi KÜ Tuglase 1 vastu 966.22 krooni väljamõistmiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜ Tuglase 1 põhikirja p-s 1.1.22 on muud maksed varaga seonduvad ning majandamiskulude arvestamise põhimõttest erinevalt arvestatud teised maksed, mille ühistu liige on kohustatud ühistule tasuma vastava makse eripärasusest tulenevatel ja juhatuse poolt määratud tähtaegadel. Ühistu liikme muude maksete suuruse arvestamisel lähtutakse kas vastava teenuse tarbijate arvust korteris (veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenused, prügivedu jms) või lähtutakse vastava makse kogusummast, mis on jagatud võrdselt kõigi korterite vahel (elamu üldelekter, ühistu poolt võetud laenude tagasimaksed, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, maamaks jms). KÜ Tuglase 1 põhikirja p 4.2.2 kohaselt ühistu poolt kehtestavate maksete suurused määratakse lähtudes teenuste tarbijate arvust korterites, kusjuures tarbijaks (elanikuks) kuumakse määramisel arvestatakse iga antud korteris maksustamisperioodil üle 14 kalendripäeva elanud isik. Nimetatud alusel määratakse ühistu liikme makse suurus vee- ja kanalisatsiooni kasutamise ning gaasi ja prügiveo eest. KÜ Tuglase 1 põhikirja p 4.2.4 kohaselt ühistu poolt kehtestavate maksete suurused määratakse lähtudes makse kogusummast, mis on võrdselt jaotatud kõigi korterite omanike vahel. Nimetatud alustel määratakse ühistu liikme makse suurus abiruumide elektri ja üldekspluatatsioonikulude eest.
KÜ Tuglase 1 põhikirja p 3.2.16 kohaselt on ühistu liige kohustatud teatama ühistu juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi (kalendrikuu) lõpuks muudatustest tema omandis olev(ate)s korteri(te)s elavate isikute, üürnike, allüürnike elanike koosseisus ja arvus 3 kalendripäeva jooksul isiku majutamise või lahkumise päevast arvates selleks, et oleks tagatud kommunaalteenuste eest tasude õiglane arvestus. Üldkoosoleku 06.10.2007 otsusega otsustati, et ühistu liikmed peavad teatama oma korteris elavate inimeste arvu muudatustest kirjalikult ühistu juhatusele. Samuti on üldkoosolek 27.06.2008 otsustanud, et XXX -le tuleb määrata prügiveo maks kolme isiku eest. Vaatamata hagejale edastatud arvetele, kus on näha, et prügitasu arvestamisel on lähtutud kolmest inimesest, ei ole hageja vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 ja MTÜS § 24 lg-le 1 eelpoolnimetatud otsuseid vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, vaid on nimetatud arved kostjale ära tasunud. Hageja tugineb oma nõudes alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1), kuid selleks peavad olema täidetud alusetu rikastumise eeldused. Selleks, et kohalduksid alusetu rikastumise sätted, peab sooritus olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Antud juhul on sooritusel õiguslik alus olemas. Arved on esitatud osutatud ning saadud teenuste eest KÜ põhikirja ja KÜ üldkoosoleku otsustega ning seadustega ettenähtud korras ning nende maksmine on olnud hageja seadusest tulenev kohustus ning seega ei kuulu alusetu rikastumise sätted kohaldamisele. Hageja poolt vaidlustatud sunniraha sisalduvad arved on kostja koostanud 30.04.2007, 06.10.2007 ja 18.06.2009 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alusel. Üldkoosoleku protokollist 30.04.2007 nähtub, et hageja elukaaslane V. T. on osalenud koosolekul ja hääletanud vastuvõetud otsuse poolt, millega kehtestati sunniraha. Nimetatud koosolekul viibis ka hageja. Seega oli hageja sunniraha kehtestamisest teadlik. Samal koosolekul võeti vastu otsus, et korteriühistul peab olema oma kodulehekülg. Samuti otsustati V. T. ettepanekul tellida elektrifirmalt mõõdistused, kuna V. T. sai vett kasutades elektrit.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Reilik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. novembri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) viitab kohus 27.06.2008 üldkoosoleku otsusele, millel XXX -le määrati prügitasu kolme inimese eest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et nimetatud koosolekul on osalenud A.S. juhatuse liikmena ja E.T., kes hääletas selle poolt, et V. T. elab hageja korteris. Kohtuistungil E. T. on andnud tunnistuse, et tema ei tea, kas V. T. elab hageja korteris või mitte. Tunnistaja L. A. oli nõus, et XXX ei ela 27.06.2008 üldkoosoleku otsuses viidatud isik. Ainult KÜ juhatuse liige A. S. endiselt väidab, et XXX elas kolm inimest. Kostja ei võtnud arvesse tunnistajate ütlusi ega asjaolu, et E. T. 27.06.2008 üldkoosolekul ei hääletanud õiglaselt ning teinud järelduse hageja korteris elanud isikute kohta ainult kostja sõnade alusel. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus ei saa omada õiguslikku jõudu, kui väidetavat sündmust ei ole aset leidnud ning tehtud otsust ei ole seetõttu kohtus vaidlustatud. Üldkoosoleku 06.10.2007 otsusega otsustati, et ühistu liikmed peavad teatama oma korteris elavate inimeste arvu muudatustest kirjalikult ühistu juhatusele. Hageja on teavitanud KÜ esimeest hageja korteris elavate inimeste arvust kirjalikult juba 18.09.2007. Kirjalikud pöördumised juhatusele vastavalt 06.10.2007 üldkoosoleku otsusele on hageja teinud pärast 27.06.2008 üldkoosolekut 10.07.2008, 06.09.2008 ning ka edaspidistes pöördumistes kostja poole on teavitatud XXX elavate inimeste arv. Hageja on käitunud korduvalt põhikirja kohaselt ja kui korteris on inimeste arv suurenenud, on sellest ühistu juhatust teavitatud.
Kohus jättis tähelepanuta hageja esitatud maksekorralduse, kus on kirjutatud, et inimeste arv korteris on 2 (alates juunikuust 2009 3) ning hageja ei ole ühistu poolt koostatud arvetega olnud nõus ning seega ei ole ta neid aktsepteerinud. Kostja ei ole tõendanud, et enne ja pärast 27.06.2008 üldkoosoleku otsuse tegemist oleks hageja korteris elanud V. T. 27.06.2008 üldkoosoleku otsus on kehtetu ja seetõttu on kehtetu ka KÜ põhikirja p. 3.2.16 ning 06.10.2007. Hagejal on õigus nõuda tuginedes alusetu rikastumise sätetele enammakstud arvete eest tasutud summa tagastamist, sest kostjal puudus õiguslik alus arvete koostamiseks inimese eest, kes seal ei elanud; 2) viitab kohus 30.04.2007 otsusele, mille vastuvõtmisel viibis ka hageja, kuid ta ei olnud koosoleku läbiviimise ajal korteriomanik. Hageja võis küll koosolekul viibida, kuid ta ei olnud hääleõiguslik koosoleku liige ega kaasarääkija. Korteriomandi ostis hageja 2007 maikuus. Sellest tulenevalt ei saa kohus üle kanda V. T. poolt tehtud otsuseid hageja omadeks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et põhikirja p-s 1.1.22 on sätestatud, et muude maksete jagamine, mis ei hõlma igapäevakulusid ning kus on kirjas, et muude maksete arvestamisel lähtutakse kas vastava teenuse tarbijate arvust (vesi, kanalisatsioon, prügi jms) või lähtutakse vastava makse kogusummast, mis on jagatud võrdselt kõigi korterite vahel (elamu üldelekter, ühistu poolt võetud laenud, televisiooni vastuvõtu hooldus ja remont, maamakse jms). Kostja ei ole arvestanud onepagefree.com ja Elektrikontrollikeskus OÜ arvete jagamisel põhikirja p-i 1.1.22. Nimetatud teenused saab liigitada põhimõtte alla nagu televisiooni vastuvõtu hooldus. Seega oleks õige onepagefree.com ja Elektrikontrollikeskus OÜ arved jagada võrdselt kõikide korterite vahel.
5.KÜ Tuglase 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleneb hageja kohustus maksta prügivedu kolme isiku eest nii faktilistest asjaoludest kui KÜ Tuglase 1 27.06.2008 otsusest. Sellise otsusega on üldkoosolek otsustanud, et hagejale kuuluvas korteris elab kolm inimest – hageja, tema alaealine laps ja V. T. KÜ põhikirja p 1.1.22 ja p. 4.2.2 järgi lähtutakse prügiveo maksete suuruse arvestamisel vastava teenuse tarbijate arvust korteris. KÜ üldkoosoleku otsused on selle liikmetele täitmiseks kohustuslikud. KÜ liikmel on õigus KÜS § 13 lg 3 alusel üldkoosoleku otsus kolme kuu jooksul vaidlustada. Hageja ei ole seaduses ette nähtud võimalust üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks kasutanud. Kuna vaidlusaluste arvete esitamise ajal elas hageja korteris kolm inimest, on arved koostatud ja esitatud kooskõlas KÜ põhikirja ja otsustega. Seda, et hageja korteris elas vaidlusaluste arvete esitamise ajal kolm inimest, kinnitasid ka maakohtu istungil üle kuulatud tunnistajad E. T. ja L. A. Hageja väidab seda, et ta on korduvalt teavitanud KÜ juhatust sellest, et korteris elab vaid kaks inimest. Iseenesest on õige, et hageja on teavitanud KÜ juhatust sellest, et tema korteris elab kaks inimest, kuid kuivõrd hageja väited on olnud otseses vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega, ei ole KÜ saanud 27.06.2008 üldkoosoleku otsusest kõrvale kalduda; 2) on arved nr 12-020, nr 12-025, nr 12-038 koostatud KÜ üldkoosoleku otsuste alusel. Arve nr 12-020 on koostatud 30.04.2007 üldkoosoleku otsuse alusel, arve nr 12-025 on koostatud 06.10.2007 üldkoosoleku otsuse alusel ja arve nr 12-038 on koostatud 18.06.2009 üldkoosoleku otsuse alusel. Hageja vastavaid üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole; 3) on hageja vaidlustanud ka arved nr 12-024 ja nr 12-034, leides, et need on jagatud KÜ põhikirja p 1.1.22 arvestamata. Mõlemad arved koosnevad neljast komponendist. Hageja vaidlustab arvest nr 12-024 elektrikontrolli ja arvest nr 12-034 kodulehekülje aastamakse. Arves nr 12-034 toodud kodulehekülje aastamakse jagati võrdselt korteriomanike vahel kooskõlas
30.04.2007 üldkoosoleku otsusega. Arves nr 12-024 kajastatud elektrikontrolli arve jagati samalaadselt korteriomanike vahel võrdselt. Hageja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Kohus on korrektselt tuvastanud, et hageja kohustused kostja ees tulenevad korteriühistu põhikirjast ning kehtivatest korteriühistu üldkoosoleku otsustest. Hageja on neid otsuseid enda käitumisega aktsepteerinud, otsuseid ei ole vaidlustatud, vaid hageja on nendes toodud kohustused täitnud. Seetõttu puudub igasugune alus lugeda vaidlusaluste arvete tasumist hageja poolseks alusetuks soorituseks, mis tuleks VÕS § 1028 lg 1 lähtuvalt tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Maakohtu
30.novembri 2010 otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 866.35 krooni, s.o 55.37 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab apellant maakohtu otsust täies ulatuses, s.o 996.22 krooni väljamõistmata jätmist. Samas ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ega ka esitatud põhjendusi seoses hageja poolt esitatud viivisenõude rahuldamata jätmisega ning seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja poolt maakohtule esitatud kõrvalnõude osas välja mõista kostjalt viivised 0,095% päevas valesti nõutud ning pangakontole laekunud summalt. Nõudes maakohtule ei ole hageja ise ka täpsustanud, millise summa eest ning mis perioodil ta viiviseid soovib, s.o mis ajast milline kohustus muutus sissenõutavaks.
7.Hageja väitel on ta tasunud enam prügi äraveo eest 370.21 krooni ning seda arvete nr 12-020, nr 12-021, nr 12-022, nr 12-023, nr 12-024, nr 12-025, nr 12-033, nr 12-034, nr 12-035, nr 12-036, nr 12-037, nr 12-038, nr 12-039, nr 12-040, nr 12-041, nr 12-042, nr 12-043, nr 12-044, nr 12-045, nr 12-047, nr 12-048, nr 12-050, nr 12-051, nr 12-052 ja nr 12-053 alusel, sest korteriühistu poolt on prügi maksu arvestatud ühe inimese eest rohkem, kui korteris tegelikult elas. Vastavalt KÜ Tuglase 1 põhikirja punktile 4.2.2. määratakse maksete suurus lähtudes teenuse tarbijate arvust korteris, kusjuures tarbijaks kuumakse määramisel arvatakse iga antud korteris maksustamisperioodil üle 14 kalendripäeva elanud isik; nimetatud alusel määratakse ühistu liikme makse suurus vee- ja kanalisatsiooni kasutamise ning gaasi ja prügiveo eest. KÜ Tuglase 1 põhikirja punkti 3.2.16 on ühistu liige kohustatud teatama kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi lõpuks muudatustest tema omandis olevas korteris elavate isikute, üürnike, allüürnike, ajutiste elanike koosseisus ja arvus 3 kalendripäeva jooksul isiku majutamise või lahkumise päevast arvates. Hageja arvates on ta tasunud enam prügiveo eest alates juunist 2007 kuni märtsini 2010, kusjuures vahepealsel perioodil oktoober 2007 kuni mai 2008 on ühistu esitanud prügiveo arveid õigesti. Hageja poolt maakohtule esitatud meilivahetusest kostjaga (I kd 256-262) nähtub, et hageja on esitanud kirjaliku vastuväite sellele, et ühistu luges XXX elavaks kolm inimest, septembris 2007 ning juulis 2008 ja septembris 2008. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt (I kd tl 253-254) on ta arve tasumisel teinud märkuse prügimaksu ebaõige arvestamise kohta alates augustist 2008. Hageja enda poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et alates juunist 2007 kuni juulini 2008 on ebaõigesti arvestatud tasu prügi äraveo eest. Põhikirja punkti 3.2.16 kohase avalduse
esitamine on tõendatud septembris 2007 ning kuna ühistu alates oktoobrist 2008 on arvestanud prügi äraveo tasu kahe elaniku kohta, siis on järelikult ühistu hageja avaldusega arvestanud. Alates juulist 2008 (juunikuu eest) on ühistu arvestanud hagejale prügi äraveo eest tasu nii, nagu oleks korteris elanud kolm inimest. Ühistu on tuginenud siinjuures korteriühistu üldkoosoleku 27.06.2008 otsusele, mille kohaselt otsustati „et XXX määrata prügiveo maks kolme isiku eest, sest juunis viibis XXX V. T. üle 14 päeva, kuigi Kairi Reilik on jätnud KÜ juhatust sellest teavitamata“ (I kd tl 195-199). KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna hageja ei ole teda puudutavat korteriühistu liikmete üldkoosoleku 27.06.2008 otsust vaidlustanud, siis on tegemist kehtiva otsusega, mida tuleb täita ning lähtudes sellest saab lugeda, et juunis 2008 elas XXX kolm inimest. Seega on arve nr 12-033 (I kd tl 127) prügi äraveo tasu kohta õige. Samas aga on hageja kirjalikult juulis 2008 ühistule teatanud, et korteris elab endiselt kaks inimest. Lähtudes hageja kirjalikust teatest oleks kostja pidanud edaspidi hakkama arvestama prügi äravedu lähtudes sellest, et XXX on elanike arvuks 2, kuid kostja ei ole seda teinud ning arvestustes kuni maini 2009 (k.a) märkinud elanike arvuks 3. Kostja vastuväidet oma arvestuse õigsuse kohta ei kinnita korteriühistu liikmete üldkoosoleku 27.06.2008 otsus, sest nimetatud otsusest tulenevalt saab lugeda vaid juunis 2008 XXX elanuks kolm inimest. Samuti ei tõenda kostja vastuväidet tunnistajate L. A. ja E. T. ütlused (I kd tl ), sest tunnistajad ei ole andnud ütlusi selle kohta, et V. T. elaks koos hagejaga XXX . Kuna hageja on väitnud, et laste isa V. T. ei ela XXX ja kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis on kostja alusetult nõudnud ka alates juulist 2009 prügi äraveo eest tasu 4 inimese eest. Lähtudes eeltoodust on kostja nõudnud ebaõigesti hagejalt prügi äraveo eest tasu arvete nr 12-034, nr 12-035, nr 12-036, nr 12-037, nr 12-038, nr 12-039, nr 12-040, nr 12-041, nr 12-042, nr 12-043, nr 12-044, nr 12-045, nr 12-047, nr 12-048, nr 12-050, nr 12-051, nr 12-052 ja nr 12-053 (I kd tl 120-140; 239-242), kokku summas 304.53 krooni, ning hagi on selles osas põhjendatud.
8.Õige on apellandi väide, et korteriühistu arved nr 12-020, nr 12-025 ja nr 12-038 sunniraha sissenõudmise osas on esitatud ilma õigusliku aluseta. Kostja väitel on viidatud arved esitatud hagejale korteriühistu liikmete 30.04.2007 üldkoosoleku protokolli punkti 4 (I kd tl 200-212), 06.10.2007 üldkoosoleku protokolli punkti 3 ( I kd tl 213) ja 18.06.2009 üldkoosoleku protokolli punkti 7 (I kd tl 218) alusel. Hagejale on määratud sunniraha juunis 2007, novembris 2007 ja detsembris 2008, s.o sunniraha määramise aluseks sai olla korteriühistu liikmete 30.04.2007 üldkoosoleku protokolli punkt 4 ja 06.10.2007 üldkoosoleku protokolli punkt 3. Korteriühistu liikmete 30.04.2007 üldkoosoleku protokolli punkti 4 kohaselt „Kes üldse ei osale koristustöödes, sellel tuleb korteriühistule maksta 100 krooni sunniraha iga koristuspäeva eest“. Korteriühistu liikmete 06.10.2007 üldkoosoleku protokolli punkti 3 järgi „Talgutel mitteosalevad korterid maksavad ühistule 200 krooni sunniraha iga korteri pealt“. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 3 sätestab korteriühistu liikme õiguse pöörduda kohtu poole üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks, kuid KÜS sätted ei reguleeri üldkoosoleku otsuse tühisust ning seetõttu kuulub kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) vastav regulatsioon.
MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu valiku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et korteriühistu liikmete vastavad üldkoosoleku otsused on tühised, sest puudus õiguslik alus selliste otsuste tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et korteriühistu liikmete 30.04.2007 üldkoosoleku protokolli punktis 4 ja 06.10.2007 üldkoosoleku protokolli punktis 3 märgitud otsused on tühised oma vastuolu tõttu headele kommetele ning korteriühistul puudus pädevus selliste otsuste vastuvõtmiseks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Sunniraha määramine korteriühistu liikmetel selle eest, et ta ei osale korteriühistu poolt korraldatud talgutel, ei ole käsitletav otsusena, mis on tehtud seoses elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega ning majandamiskulude kandmisega. Sunniraha on trahvi iseloomuga ning selle määramine korteriühistu liikmele ei vasta headele kommetele. Lähtudes eeltoodust on hagejale sunniraha määramine summas 500 krooni alusetu ning ka selles osas tuleb hagi rahuldada.
9.Hageja on vaidlustanud arved nr 12-024 ja nr 12-034 ning leiab, et nendel märgitud elektrikontrolli tasu ja kodulehe hostingu aastamakse on arvestatud rikkudes korteriühistu põhikirja punkti 1.1.22, sest maksed tuleb jagada korteriomandite arvu (mitte omanike arvu) järgi. Kostja vastuväite kohaselt arved nr 12-024 ja nr 12-034 põhinevad korteriühistu liikmete poolt 30.04.2007 vastuvõetud otsustel ning kuna hageja ei ole nimetatud otsuseid vaidlustanud, siis on arved õiged. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole vaidlustanud elektrikontrolli läbiviimist ja samuti ka korteriühistu kodulehekülje vajadust, milliste osas on seisukoht esitatud korteriühistu 30.04.2007 üldkoosolekul. Hageja on vaidlustanud vastava tasu jagamise lähtudes korteriomanike arvust, mitte aga korteriomandite arvust. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 1.1.22 ühistu liikme muude maksete suuruse arvestamisel lähtutakse kas vastava teenuse tarbijate arvust korteris (s.o veevarustuse ja kanalisatsiooniteenused, prügivedu jms) või lähtutakse vastava makse kogusummast, mis on jagatud võrdselt kõigi korterite vahel (elamu üldelekter, ühistu poolt võetud laenude tagasimaksed, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, maamaks jms.). Ringkonnakohus leiab, et õige on hageja seisukoht, et elektrikontrolli tasu ja kodulehe hostingu aastamakse tuleks arvestades põhikirja punktis 1.1.22 sätestatut jagada korteriomandite vahel
(mitte aga korteriomanike vahel, mis võimaldaks korteriomandite korteriomanike kattuvuse korral neile eelisseisundi). Hageja on esitanud omapoolse arvetuse, mille kohaselt on ta arvete nr 12-024 ja nr 12-034 alusel enam maksnud 47.83 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et elamus on 12 korteriomandit ning maksete jagamisel nende vahel oleks igaühe osaks hageja poolt märgitud suuruses makse. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja nõue elektrikontrolli tasu ja kodulehe hostingu aastamakse enammakse summas 47.83 (I kd tl 249) väljamõistmiseks kostjalt rahuldada.
10.Hageja väite kohaselt on ta alusetult tasunud kostjale arvega nr 12-042 viiviseid summas 78.15 senti. Viiviseid on arvestatud arve nr 12-024 järgi ja arve nr 12-025 järgi. Arve nr 12-024 (I kd tl 124) ei sisalda summasid, mis on hagejalt nõutud kostja poolt õigusliku aluseta ning seetõttu on selles osas kostja viivise nõue põhjendatud. Arve nr 12-025 sisaldab sunniraha 200 krooni koristustöödes mitteosalemise eest (I kd tl 125). Arvestades sunniraha osa arves on viivise nõue õigustatud 65,5% ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks enamtasutud viivis 13.99 krooni. Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel summas 866.35 krooni, s.o 55.37 eurot (304.53+500+47.83+13.99=866.35).
11.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.