Tsiviilasi nr.2-08-66375
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-66375
Tsiviilasi
AS T hagi SPvastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
5620,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS T (registrikood XXX), esindaja pankrotihaldur Raivo Piirla Kostja SP(isikukood XXX), esindaja Marko Jaani
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2011
Rahuldada AS T hagi SP vastu võla ja viivise saamiseks osaliselt. Välja mõista SP viivis 5620,40 eurot AS T kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning muus osas hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AS T esitas 09.10.2008 Harju maakohtule hagi SP vastu võla 106 181 krooni ja viivise 106 181 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.10.2007 töövõtulepingu ja materjalide ostu-müügilepingu , mille alusel hageja teostas kostja tellimusel soojasõlmede ja välise soojustrasside väljaehituse. Lepingujärgse töö maksumuseks oli 349 162 krooni. Töö valmis 20.12.2007. Kostja tasus 14.12.2007 hagejale arvest 66 788 krooni. Hageja poolt 28.12.2007 esitatud arve summas 40 887 krooni ja arve summas 50 563 krooni on kostja poolt tasumata. Maksetähtaja ületamise korral kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 3.2 tasuma hagejale iga kümne viivitatud päeva eest viivist 0,1% ja iga järgneva viivitatud päeva eest viivist 0,5% tähtaegselt maksmata summalt. Hageja nõudis viivist põhisumma ulatuses. Hageja täpsustas 02.03.2011 menetlusdokumendis oma viivise nõude suurust ja palus kostjalt välja mõista viivis 5620,40 eurot. Ettemaksu arved 01.11.2007.a. kokku summas 257 712.krooni, võlg muutus sissenõutavaks 05.11.2007.a, 06.11.2007.a. tasutud 95 462.-krooni, tasumata 162 250.- krooni viivituses 06.11.2007.a. -13.12.2007.a. 38 päeva viivis (162 250*0,1%*10 = 1622,50 krooni ) + (162 250*0,5%* 27= 21903,75 krooni ) = 23 526,25 krooni. 14.12.2007.a. tasutud 66 788.-krooni, tasumata 95 462.-krooni viivituses 14.12.2007.a. 02.01.2008.a. 20 päeva viivis (95 462*0,1%*10= 954,62 krooni )+ (95462*0,5%*10= 4773,10 krooni) = 5 727,72 krooni. 03.01.2008.a. tasutud 47 731.-krooni tasumata 47 731.-krooni viivituses 03.01.2008.a.- 02.03.2008.a. 58 päeva viivis (47 731*0,1%*10= 477,31 krooni) + (47 731*0,5%*48= 11455,44 krooni) = 11 932,75 krooni, viivised kokku 41 186,72 krooni. 28.12.2007.a. esitatud arve summas 40 887 krooni võlg muutus sissenõutavaks 03.01.2008 viivised on järgmised; viivituses 03.01.2008.a. - 23.05.2008.a. kokku päevi 139 päeva viivis (40 887*0,1%*10= 408,87 krooni )+ (40887*0,5%* 129= 26 372,12 krooni ) = 26 780,99 krooni 19.02.2008.a. arve summas 50 563 krooni, võlg muutus sissenõutavaks 25.02.2008 viivised on järgmised ; viivituses 25.02.2008.a.-23.05.2008.a. kokku 87 päeva viivis (50 563*0,1%*10= 505,63 krooni) + (50563*0,5%* 77= 19 466,76 krooni) = 19972,39 krooni
Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Teostatud tööde akt allkirjastati 18.02.2008, kuid tööd pidid olema tehtud 27.11.2007. Lõppkontrolli akt allkirjastati 28.03.2008. Lepingu punkti 4.3 järgi on kostjal õigus nõuda viivist 106 181 krooni. Kostja tegi 23.05.2008 tasaarvestuse, millega võlasuhe lõppes. Tegemist on tarbijalemüügi ja tarbijatöövõtulepinguga ning ettemaksu nõudmine on seega tühine.
Harju maakohus jättis hagi 11.01.2010 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudub selles, et leping sõlmiti ja lepingu järgi esitas hageja arve summas 162 250 krooni, summas 95 462 krooni, summas 40 887 krooni ja summas 50 563 krooni, millest kostja poolt on tasumata 106 181 krooni. 23.05.2008 tasaarvestas kostja oma viivise nõude hageja nõudega summas 106 181 krooni. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuivõrd kohus tuvastas kostja õiguse viivisele, peab kohus tasaarvestuse tegemist põhjendatuks. Hageja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Tasaarvestuse tegemisega lõpeb võlasuhe VÕS § 186 p 2 alusel. Seetõttu puudub hagejal nõue, mida käesolevas menetluses maksma panna. Olematust nõudest ei saa tulla ka viiviseid.
Tallinna ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtusse tagasi. Ringkonnakohus leidis, et asjas on tuvastatud järgmiste asjaolud: - 18-20.12.2007 viidi läbi soojustrassi torustiku survekatsed, milles komisjon otsustas, et tööd on teostatud vastavalt eeskirjadele ja normidele ja soojustorustik on ette valmistatud ekspluatatsiooni võtmiseks. - 18.02.2008 on pooled allkirjastanud teostatud tööde akti, mille kohaselt anti üle soojasõlmed ning märgiti, et küttetrassi ehitustööd on lõpetatud ning toimub dokumentatsiooni vormistamine ning küttetrass akteeritakse peale teostusdokumentatsiooni üleandmist kostjale. - Hageja on esitanud kostjale ettemaksu arved 01.11.2007 - 162 250 krooni ja 95 462 krooni ning arved teostatud tööde eest 28.12.2007 - 40 887 krooni ja 19.02.2008 – 50 563 krooni. - Kostja on hagejale tasunud 06.11.2007 – 95 462 krooni; 14.12.2007 – 66 788 krooni; 03.01.2008 – 47 731 krooni; 03.03.2008 - 33 000 krooni 23.05.2008 esitas kostja hagejale viivise arve summas 108 240,22 krooni tööde üleandmisega viivitamise eest ajavahemikul 10.12.2007 kuni 17.02.2008 ning tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades oma viivisenõude hageja põhinõudega. Kohus on tuvastanud, et tööd anti üle 18.02.2008 ja on otsust selles osas põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Maakohus jättis aga täielikult hinnangu andmata hageja viivisenõudele. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga nagu tasaarvestuse tegemisega põhisumma osas kaotanuks hageja viivise nõude kostja vastu. Kostja tasaarvestuse tulemusena sai hageja põhinõue lõppeda alles 23.05.2008. Kuni selle ajani oli kostja tasumisega viivituses ja hageja viivisenõuet ei ole kostja tasaarvestanud. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on kinnisasjale tehtava töövõtuga, millele tarbija sätted ei laiene. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Lepingus ei ole kokku lepitud tööde üleandmise tähtpäeva, vaid tööde alustamise kuupäev, paigaldustööde orienteeruv kestus ja dokumentide vormistamise maksimaalne kestus. Paigaldustähtaegade ületamisel hageja süül pidi hageja tasuma kostjale viivist kokkulepitud määras tähtaegselt üleandmata tööde summast. Seega viivise arvestamiseks pidi kohus tuvastama paigaldustähtaja täpse kestuse ja üleandmisel arvestama ka dokumentide vormistamiseks antud aega. Samuti tuli tuvastada hageja süü tähtaja ületamisel ja paigaldustööde maksumus (ilma materjali maksumuseta), mille tähtaega ületati. Alles peale kõigi eelpoolnimetatud asjaolude tuvastamist ja neile hinnangu andmist on võimalik tuvastada, millises osas on kostja poolt tehtud tasaarvestus kehtiv ja kui suur nõue on hagejal jätkuvalt kostja vastu.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohtu otsuses antud juhised on alamaastme kohtule samas kohtuasjas kohustuslikud. Kohus lähtub oma otsuses ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohtadest. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on töövõtu ja müügilepinguga, ettemaksu seaduslikkuse üle samuti tööde lõpetamise aja ja tasunõude sissenõutavaks muutumise üle. Viivise suuruse üle. Esmalt võtab kohus seisukoha õigussuhte kvalifikatsiooni osas. Kostja väitel on pooltee vahel sõlmitud müügileping seadmete ostmiseks ja töövõtuleping seadmete paigaldamiseks. Hageja leiab, et tegemist on töövõtulepinguga. Töövõtulepingu ja müügilepingu piiritlemisel tuleb lähtuda lepingu olemusest.
VÕS § 208 lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kohtule esitatud 31.10.2007 lepingust nähtub, et eelkõige on pooled kokku leppinud soojasõlmede ja välise soojustrassi väljaehitamises koos seadmete tarnega. Enamus lepingu punkte reguleerib ehitus- ja paigaldustööde teostamist ja tingimusi. Lepingu lisa 1, hinnapakkumine, on suunatud eelkõige tööde teostamisele kui materjalide tarnimisele. Pooled ei ole leppinud lepingus kokku seadmete omandiõiguse ja valduse üleminekus, mis iseloomustab eelkõige müügilepingut Kohus asub seisukohale, et tegemist on töövõtulepinguga ning kuna tegemist on kostja kinnisasja suhtes teostatava töövõtulepinguga, ei kohaldus VÕS § 635 lg 4 järgi sellele tarbijalepingutele kohaldatavad sätted. Seetõttu ei analüüsi kohus ka kostja väiteid selle kohta, et hageja ettemaksu nõue on tühine. Järgnevalt võtab kohus seisukoha tasu sissenõutavaks muutumise kohta. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled ei ole kokku leppinud tööde teostamise lõpptähtaega kuupäevaliselt vaid ajavahemikuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööd ei lõpetatud lepingus kokku lepitud ajal. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tööd anti üle 18.02.2008. Kohtule esitatud soojatorustiku survekatsete teostamise protokolli järgi teostati survekontroll 18 ja 20.12.2007. Kohus järeldab sellest, et trassi ehitustööd pidid olema selleks ajaks olema teostatud vähemalt sellises ulatuses, et sai kontrollida küttesüsteemi korrasolekut. Kohus leiab, et sellega saab lugeda tööd vastavaks lepingu p 2, mis sätestab, et hageja pidi paigaldama ja survestama soojustrassi, paigaldama soojasõlme seadmed, survestama, seadistama ja siduma need olemasoleva küttesüsteemiga. Aktist ei nähtu, et vastu oleks võetud üksnes välistrass. Kohtule esitatud 18.02.2008 aktist nähtub, et tööd on vastu võetud, mis on VÕS § 637 lg 3 järgi tasu sissenõutavaks muutumise eeltingimuseks. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on 01.11.2007.a. esitanud kostjale ettemaksu arve ja kokku summas 257 712.-krooni, võlg muutus sissenõutavaks 05.11.2007.a, mis tähendab, et arvel märgitud summa pidi olema VÕS § 91 lg 3 kohase täitmise puhul laekuud hageja kontole tähtaja viimasel päeval. Kostja on 06.11.2007.a. tasunud 95 462.-krooni, ja 14.12.2007 hagejale arve eest 66 788 krooni ja 03.01.2008.a. tasutud 47 731.-krooni. 28.12.2007.a. esitatud arve summas 40 887 krooni võlg muutus sissenõutavaks 03.01.2008, kuid kostja ei ole arvet tasunud. 19.02.2008.a. esitas hageja arve summas 50 563 krooni, mis on samuti tasumata. Kostja väide, et ta ei ole arveid saanud, ei ole tõendatud. Arved on adresseeritud kostja aadressile, liiatigi oli tal teadlik kohustuse olemasolust ning tal oli ka lepingust tuleneva kohustus tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse 23.05.2008. Ringkonnakohus on selgelt välja toonud asjaolud, et kostjal oli kohustus tasuda, põhikohustus lõppes tasaarvestuse tegemisega, mis oli seaduslik. Hageja põhinõu tuleb jätta rahuldamata, kuid kohustuse täitmisega oli kostja viivituses järgmiselt: Ettemaksu arved 01.11.2007.a. kokku summas 257 712.-krooni perioodil 06.11.2007.a. 13.12.2007.a. 38 päeva viivis (162 250*0,1%*10 = 1622,50 krooni ) + (162 250*0,5%* 27= 21903,75 krooni ) = 23 526,25 krooni. 14.12.2007.a kuni 02.01.2008.a. 20 päeva viivis (95 462*0,1%*10= 954,62 krooni )+ (95462*0,5%*10= 4773,10 krooni) = 5 727,72 krooni. Perioodil 03.01.2008.a.- 02.03.2008.a. 58 päeva viivis (47 731*0,1%*10= 477,31 krooni) + (47 731*0,5%*48= 11455,44 krooni) = 11 932,75 krooni, viivised kokku 41 186,72 krooni.
28.12.2007.a. esitatud arve summas 40 887 krooni viivituses 03.01.2008.a. - 23.05.2008.a. kokku päevi 139 päeva viivis (40 887*0,1%*10= 408,87 krooni )+ (40887*0,5%* 129= 26 372,12 krooni ) = 26 780,99 krooni 19.02.2008.a. arve summas 50 563 krooni viivituses 25.02.2008.a.-23.05.2008.a. kokku 87 päeva viivis (50 563*0,1%*10= 505,63 krooni) + (50563*0,5%* 77= 19 466,76 krooni) = 19972,39 krooni. Kohus leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist kuni kohase täitmiseni so tasaarvestuseni ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 5620,40 eurot. Hageja ei ole põhinõudest loobunud, seega tuleb põhinõude osas jätta hagi rahuldamata. TsMS § 163 lg ja § 173 lg 1 järgi tuleb jätta hageja menetluskulud 50 % ulatuses jätta kostja kanda ning muus osas hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.