AS Teploimport hagi Sven Pipra vastu võla ja viivise saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
106 181 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Teploimport apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Teploimport (registrikood 10546065), esindaja adv Martin Traat Kostja Sven Pipar (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Jaani
Kohtuistungi toimumise aeg
18.05.2010
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.01.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt .
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED:
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
Tsiviilasi nr: 2-08-66375 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Teploimport esitas 09.10.2008 Harju Maakohtule hagi Sven Pipra vastu võla 106 181 krooni ja viivise 106 181 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.10.2007 töövõtulepingu ja materjalide ostu-müügilepingu nr AS0715, mille alusel hageja teostas kostja tellimusel soojasõlmede ja välis soojustrasside väljaehituse. Lepingujärgse töö maksumuseks oli 349 162 krooni. Töö valmis 20.12.2007. Kostja tasus 14.12.2007 hagejale arvest nr E711135 66 788 krooni. Hageja poolt 28.12.2007 esitatud arve nr 712229 summas 40 887 krooni ja arve nr 802093 summas 50 563 krooni on kostja poolt tasumata. Maksetähtaja ületamise korral kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 3.2 tasuma hagejale iga kümne viivitatud päeva eest viivist 0,1% ja iga järgneva viivitatud päeva eest viivist 0,5% tähtaegselt maksmata summalt. Hageja nõudis viivist põhisumma ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Teostatud tööde akt allkirjastati 18.02.2008, kuid tööd pidid olema tehtud 27.11.2007. Lõppkontrolli akt allkirjastati 28.03.2008. Lepingu punkti 4.3 järgi on kostjal õigus nõuda viivist 106 181 krooni. Kostja tegi 23.05.2008 tasaarvestuse, millega võlasuhe lõppes. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu töövõtulepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et leping sõlmiti ja lepingu järgi esitas hageja arve nr E711135 summas 162 250 krooni, nr E711374 summas 95 462 krooni, nr 712229 summas 40 887 krooni ja nr 802093 summas 50 563 krooni , millest kostja poolt on tasumata 106 181 krooni.
5.Pooltel on vaidlus tööde üleandmise aja üle. Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta koostama akti. Teostatud tööde akt on koostatud 18.02.2008 ja selles on märgitud, et ehitustööd on lõpetatud, toimub dokumentatsiooni vormistamine. Kohus asus seisukohale, et tööd said valmis 18.02.2008. Soojustorustiku survekatse teostamise protokollid ei oma antud juhul tähtsust, sest need ei ole lepingujärgsed tööde vastuvõtmisaktid ning survestamine oli vaid üks osa lepingujärgsest tööst. Samuti ei ole lepingu järgi tööde üleandmise kohaseks aktiks soojussõlme lõppkontrolli akt, mida leping ette ei näe. Kuivõrd lepingus on tööde üleandmise kord selgelt fikseeritud, ei oma tähendust ka ehitustööde päevikud ja kaetud tööde akt.
6.Hageja väide, et kostja keeldus töid vastu võtmast, on paljasõnaline. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks keeldunud töid vastu võtmast või et hageja andnuks talle tööde valmimisel mõistliku tähtaja. Sellele ei vasta poolte e-kirjavahetus. Kostja keeldumist fikseeritud ei ole. Tööd ei valminud faktiliselt palju enne akti vormistamist, sest kostja möönis, et soojustrass tõsteti ümber 06-08.02.2008. Tehtud töö enne ümbertõstmist ei vastanud soojussõlme paigaldamise
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-66375 projektile ega olnud seetõttu nõuetekohane. Pooled nõustusid, et lepingu järgi pidi töö valmima 27.11.2007. Kohus tuvastas, et tööd valmisid 18.12.2008, seega hilinenult.
7.Hageja väitel ei saanud töid alustada hagejast mitteolenevatel põhjustel, kuna oli vaja naaberkinnistu luba ehitustegevuseks ja see oli kostja ülesanne. Kohus sellega ei nõustu, sest projekt ei näe ette trassi kulgemist läbi naaberkinnistu. Kohus leidis, et tööde tähtaegse tegemise nõude rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 järgi, kuna käesoleval juhul puudub vääramatu jõud, samuti muud vastutusest vabastamise alused. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks keeldunud oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 järgi, kuna kostja ei ole täitnud oma vastavat kohustust – raha maksmise kohustust. Käesolevas hagis nõuab hageja raha tehtud töö eest. Kohus leidis, et kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist.
8.Kostja arvestusel moodustab 17.02.2008 seisuga viivis 108 240,22 krooni. 23.05.2008 tasaarvestas kostja oma viivise nõude hageja nõudega summas 106 181 krooni. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuivõrd kohus tuvastas kostja õiguse viivisele, peab kohus tasaarvestuse tegemist põhjendatuks. Hageja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Tasaarvestuse tegemisega lõpeb võlasuhe VÕS § 186 p 2 alusel. Seetõttu puudub hagejal nõue, mida käesolevas menetluses maksma panna. Olematust nõudest ei saa tulla ka viiviseid. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja tõendas kohtule, et tööd valmisid 20.12.2007. Lepingu punktis 2.2 on kokku lepitud, milliseid töid sisaldasid paigaldustööd. 27.12.2007 survekatse teostamise protokoll tõendab, et töö oli valmis, sest torustikus ei hakata mõõtma survet enne kui töö on valmis. Hageja tõendas, et töö oli üleandmiseks valmis, kuid kostja hoidus kõrvale töö vastuvõtmisest. Kostja tasus hagejale 06.11.2007 ja 14.12.2007 kokku 162 250 krooni, kuid lepingu punkti 3.1 järgi oleks need maksed pidanud olema tasutud juba 05.11.2007. Seega viivitas kostja juba esimeste maksete tasumisega ja talle rakendus lepingu punkti 3.2 järgi viivis. Kohus leidis ekslikult, et tööd pidid valmima 27.11.2007. Lepingu punkti 4.1 järgi oli see tööde orienteeruv tähtaeg. Töötava soojustrassi ümbertõstmine ei tähenda, et trass polnud valmis ja seda ei saa kasutada. Trassi ümbertõstmine katkestab selle kasutamise ainult ümbertõstmise ajaks. Hageja tõendas, et kostja tasus järgmise makse alles 2008.aasta alguses. Kostja oli maksete tasumisega viivituses alates 08.11.2007. Vastustaja seisukoht
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-66375 esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus ei ole otsust tehes järginud ka TsMS §-s 438 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatut. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 442 lg 2 sätestab nõuded otsuse põhjendavale osale, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
13.Pooled sõlmisid 31.10.2007 töövõtu ja materjalide ostu-müügilepingu nr AS0715, mille objektiks oli Tallinnas, XXXXX XXX XXX paarismaja soojasõlmede ja välis soojustrasside väljaehitus koos materjali tarnega. kogumaksumusega 349 162 krooni, milles pooled leppisid kokku järgmises: - paigaldustööde algus on 08.11.2007 ja kestvus ca 14 tööpäeva, dokumentide ja aktide vormistamise ning kooskõlastuse kestus kuni 4 nädalat. Paigaldustähtaegade ületamisel hageja süül tasub hageja kostjale viivist kokkulepitud määras tähtaegselt üleandmata tööde summast. - kostja tasub seadmete ja tööde eest lepingu punktis 3 kehtestatud maksegraafiku järgi, mille kohaselt tuli tasuda 162 252 krooni hiljemalt kolm pangapäeva enne välistrassi paigaldustööde algust ja 58 410 krooni tööde vastuvõtmisele järgneval päeval; 95 462 krooni hiljemalt 3 pangapäeva emme siseosa paigaldustööde algust ja 33 040 krooni tööde vastuvõtmisele järgneval päeval. Maksetähtaegade ületamisel pidi kostja hagejale tasuma viivist kokkulepitud määras tähtaegselt maksmata summast - soojasõlmede paigaldustööde maksumus on 28 000 krooni ja välistrassi ehitus koos materjalidega on 150 000 krooni. - tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta koostavad pooled akti.
14.Asjas on tuvastatud järgmiste asjaolud: - 18-20.12.2007 viidi läbi XXXXX XXX XXX soojustrassi torustiku survekatsed, milles komisjon otsustas, et tööd on teostatud vastavalt eeskirjadele ja normidele ja soojustorustik on ette valmistatud ekspluatatsiooni võtmiseks. - 18.02.2008 on pooled allkirjastanud teostatud tööde akti, mille kohaselt anti üle soojasõlmed ning märgiti, et küttetrassi ehitustööd on lõpetatud ning toimub dokumentatsiooni vormistamine ning küttetrass akteeritakse peale teostusdokumentatsiooni üleandmist kostjale. - Hageja on esitanud kostjale ettemaksu arved 01.11.2007 - 162 250 krooni ja 95 462 krooni ning arved teostatud tööde eest 28.12.2007 - 40 887 krooni ja 19.02.2008 – 50 563 krooni. - Kostja on hagejale tasunud 06.11.2007 – 95 462 krooni; 14.12.2007 – 66 788 krooni; 03.01.2008 – 47 731 krooni; 03.03.2008 - 33 000 krooni
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-66375 -
23.05.2008 esitas kostja hagejale viivise arve summas 108 240,22 krooni tööde üleandmisega viivitamise eest ajavahemikul 10.12.2007 kuni 17.02.2008 ning tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades oma viivisenõude hageja põhinõudega. - Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu järgi tasumata summat 106 181 krooni ja viivist põhinõude ulatuses. - Kostja vaidles põhisumma tasumisele vastu põhjusel, et võlasuhe lõppes tasaarvestusega. Hageja viivisenõudele vaidles kostja vastu põhjusel, et tegemist on tarbija töövõtulepinguga, mille tõttu ettemaksu kokkulepe on tühine VÕS § 637 lg 6 ja § 213 lg 4 alusel.
15.Kohus on tuvastanud, et tööd anti üle 18.02.2008 ja on otsust selles osas põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Maakohus jättis aga täielikult hinnangu andmata hageja viivisenõudele. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga nagu tasaarvestuse tegemisega põhisumma osas kaotanuks hageja viivise nõude kostja vastu. Kostja tasaarvestuse tulemusena sai hageja põhinõue lõppeda alles 23.05.2008. Kuni selle ajani oli kostja tasumisega viivituses ja hageja viivisenõuet ei ole kostja tasaarvestanud.
16.Lepingu kohaselt oli kostjal graafiku järgi ettemaksu tasumise kohustus, mille tähtpäevadest ei ole kostja kinni pidanud. Seega oli hagejal kostja vastu viivise nõue juba enne tööde valmimist. Kostja tugines oma vastuväidetes ettemaksu tasumise kohustuse tühisusele põhjusel, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga. Kohus ei ole võimalikku tarbijatöövõttu ega sellest tulenevat lepingu p 3.1 tühisust käsitlenud. VÕS § 637 lg 6 kohaselt on tarbijatöövõtulepingu puhul tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust. Seega kuni poole tasu osas võib ettemaksu nõuda ka tarbija puhul. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada, et tegemist on kinnisasjale tehtava töövõtuga, millele tarbija sätted ei laiene. VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtulepingu regulatsioon võlaõigusseaduses on selle seaduse § 5 kohaselt üldiselt dispositiivne. Sellise tõlgenduse on andnud Riigikohus lahendis 3-2-1-80-08 p-s 15.
17.Maakohus ei ole ka välja selgitanud kostjal viivisenõude olemasolu ja suuruse tuvastamiseks vajalikke asjaolusid. Lepingus ei ole kokku lepitud tööde üleandmise tähtpäeva, vaid tööde alustamise kuupäev, paigaldustööde orienteeruv kestus ja dokumentide vormistamise maksimaalne kestus. Paigaldustähtaegade ületamisel hageja süül pidi hageja tasuma kostjale viivist kokkulepitud määras tähtaegselt üleandmata tööde summast. Seega viivise arvestamiseks pidi kohus tuvastama paigaldustähtaja täpse kestuse ja üleandmisel arvestama ka dokumentide vormistamiseks antud aega. Samuti tuli tuvastada hageja süü tähtaja ületamisel ja paigaldustööde maksumus (ilma materjali maksumuseta), mille tähtaega ületati.
18.Alles peale kõigi eelpoolnimetatud asjaolude tuvastamist ja neile hinnangu andmist on võimalik tuvastada, millises osas on kostja poolt tehtud tasaarvestus kehtiv ja kui suur nõue on hagejal jätkuvalt kostja vastu.
19.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-66375 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
20.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
G. Kivinurm
E. Liiv
U. Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.