Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. mai 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-52982
Tsiviilasi
AS-i Nordea Finance Estonia hagi TMvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1042,60 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140,
esindajad
asukoht Liivalia 45, Tallinn), esindaja Reelika R kostja TM(isikukood XXX elukoht XXX)
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 14.12.2010.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule. 10.01.2011.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liisinglepingu, millega hageja liisis kostjale sõiduki Audi A4. Leping lõppes 30.10.2007.a. Kostja tagastas hagejale sõiduki hilinemisega 23.07.2008.a. Liisinguperioodi lõppedes oli kostja kohustatud tasuma jääkväärtuse summas 3672,20 eurot. Kostja seda ei tasunud. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 53 000 krooni (käibemaksuga). Hageja müügikahjum on 801,65 eurot. Samuti kandis hageja müügikulusid summas 240,95 eurot. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Liisinglepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 7 % aastas. Hageja ja sõiduki müüja AS RAvahel oli küll sõlmitud liisingueseme tagasiostuleping, kuid hageja ei kasutanud seda õigust, kuna kostja soovis sõiduki ise ära osta. Kuna kostja viivitas väljaostusumma tasumisega, siis ei saanud hageja enam sõidukit AS-ile RAmüüja ja ta oli sunnitud selle müüma kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1042,60 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga 143,16 eurot ja sealt edasi 7 % aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ning sõiduki müüja AS RAvahel oli sõlmitud sõiduki tagasiostuleping, mille kohaselt oli tagasiostuhinnaks 3672,20 eurot ehk jääkväärtus. Nimetatud leping sõlmiti hageja ja AS RAvahel juhuks, kui liisinguvõtja ei soovi liisingulepingu lõppedes liisingueset omandada. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Selle õiguse kasutamisel ei oleks hageja mingit kahju kandnud. Hageja müüs sõiduki RSjääkväärtusest madalama hinnaga. Sellega on hageja tekitanud iseendale kahju. Kostja ei ole teavitanud hagejat sõiduki väljaostmise soovist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on andnud auto hiljem tagasi. Kostja palus hagejal teavitada, kuhu ja millal auto tagastada. Hageja lubas kostjaga ühendust võtta. Pärast lepingu lõppemist seisis sõiduk valvega parklas. Hageja viivisearvestus ei ole õige. Maksimaalne viivise summa saaks olla 141,17 eurot. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud liisinglepingu, millega kostja liisis sõiduki Audi A4. Vaidlus puudub selles, et liisingleping on lõppenud ning, et sõiduki jääkväärtus pärast lepingu lõppemist oli 3672,20 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja hilines sõiduki tagastamisega. Liisinglepingu eritingimustest tuleneb, et liisinguvõtjal on kohustus tagastada vara liisinguandja poolt ettenähtud paika Eesti piires (liisinglepingu eritingimustes puuduvad lepingu punktid, nimetatud kohustus on sätestatud peatükis „omandireservatsioon“). Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks liisinglepingu lõppemisel kostjale teatanud, millal ja kuhu sõiduk tagastada. Seega ei saa väita, et sõiduki üleandmine hagejale hilines kostjast tulenevatel asjaoludel. Hageja võõrandas sõiduki 30.12.2008.a 44 915,25 krooniga (käibemaksuta) R. S ning nõuab kostjalt jääkväärtuse ja müügihinna vahe hüvitamist. Samuti nõuab hageja kostjalt müügikulu
240,95 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud müügikulu kandmist summas 240,95 eurot. SAAS-i 09.01.2009.a arve kohaselt maksis sõiduki müügi korraldamine 203,24 eurot (käibemaksuga). Võlaõigusseaduse § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole teinud kõik selleks, et saavutada liisingueseme võõrandamisel parim tulemus. Hageja ning AS RA on sõlminud 12.11.2003.a tagasiostulepingu, millega AS RA kohustus vaidlusaluse sõiduki tagasi ostma 3672,20 euro eest. Hageja ei kasutanud võimalust müüa sõiduk AS-ile RA. Hageja väited, et ta ei kasutanud seda võimalust seetõttu, et kostja tahtis ise autot ära osta, on paljasõnalised. Seda kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud. Hageja on saatnud küll kostjale 24.10.2007.a teatise, millest nähtuvalt on kostjal võimalik sõiduk välja osta kuni 01.11.2007.a, kuid see ei tõenda, et kostja oleks avaldanud soovi sõiduki ostmiseks. Seega on hageja ise jätnud ennast ilma võimalusest võõrandada sõiduk jääkväärtusega. Sõiduki võõrandamine alla jääkväärtuse on tingitud hageja enda käitumisest, mitte kostja käitumisest. Kui hageja oleks võõrandanud sõiduki 12.11.2003.a tagasiostulepingu alusel AS-ile RA, siis ei oleks hageja pidanud ka maksma AS-ile SA sõiduki müügi korraldamise eest. Ülaltoodust järeldub, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.