Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-51432
Tsiviilasi
OÜ Avõla nõue OÜ BK vastu
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine ning nõudest summas 95,87 eurot loobumise vastuvõtmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Olavi J (RKM Solution OÜ ); Kostja: OÜ BK (registrikood XXX, asukoht XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jaan Lindmäe ja vandeadvokaadi vanemabi Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Tuukri 19, 10152 Tallinn, tel
8647, e-post: [email protected]; [email protected]);
Hageja lepinguline esindaja: Olavi J Hageja seaduslik esindaja: likvideerija UB ja TM Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Yulia Klyukach
Kinnitada OÜ A(hageja) ja OÜ BK (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
OÜ BK kohustub tasuma OÜ-le A kokku 1 600 (üks tuhat kuussada) eurot.
1.2
Käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud summa tuleb OÜ-l BK tasuda le A maksegraafiku alusel kolme (3) osamaksega järgmiselt:
20.05.2011.a
533,33 eurot;
OÜ-
20.06.2011.a
533.33 eurot;
20.07.2011.a
533.33 eurot.
1.3
OÜ BK tasub käesoleva määruse punktis 1.2 märgitud osamaksed Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s.
1.4
OÜ Aja OÜ BK leppisid kokku, et käesoleva määruse punktis 1.2 sätestatud iga osamakse tasumisega hilinemisel kohustub OÜ BK tasuma OÜ-le A viivist 0,5% võlgnetavalt summalt päevas.
Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-51432.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-ile A(registrikood XXX) pool tasutud riigilõivust, so summas 3 750 krooni ehk 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 67 senti ning kanda nimetatud summa Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s. Creditreform Eesti OÜ tasus 13.10.2010.a OÜ A eest riigilõivu summas 7 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest – AOÜ vs BK OÜ“.
Võtta vastu hageja arvest nr 90401 tulenevast nõudest summas 1 500 krooni ehk 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti loobumine ning lõpetada selle nõude osas menetlus.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Loobumise vastu võtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-51432, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Käesolevas tsiviilasjas esitas OÜ A Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ BK vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2009.a koostöölepingu, mille punkti 1.1 järgi kohustusid pooled tegema koostööd remondi osas, millega seoses andis kostja hageja esindajale töökoha enda müügisaalis aadressil Paldiski mnt 96a. Muu hulgas lepiti kokku teostatud tööde eest
arvete esitamise ja arvete tasumisega seonduvas. Kostjal jäid arved nr 90397, 90401, 90402, 90422, 90467, 90474, 90483 ja 90503 35 177,40 krooni suuruses kogusummas tasumata. Seetõttu palus hageja kohtul mõista kostjalt välja 35 177,40 krooni, millele lisanduvad viivised summas 35 177,40 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse 29.10.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 17.11.2010.a. Vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagejal puudub mistahes õiguslik alus nõuda kostjalt vastavate arvete tasumist, sest poolte vahel puudub leping. Hageja esitatud leping on kostja poolt allkirjastamata. Ühtlasi märkis kostja, et kostja ei ole hagejalt vastavaid töid tellinud, ei ole neid kunagi näinud ega vastu võtnud. Muu hulgas lisas kostja, et kaalub vastuhagi esitamist rendiarvete maksmata jätmise osas. Hageja esitas kostja vastusele seisukohad 10.12.2010.a. Hageja jäi omapoolsete väidete juurde ning selgitas koostöölepingul kostja esindaja allkirja puudumist ning hageja ja kostja vahelist koostööd. Rendilepingu kohta märkis hageja, et poolte vahel ei ole kunagi rendilepingut olnud ning pidas seda kostjapoolseks pahatahtlikuks plaaniks tasaarveldada summad, mis kostja hagejale võlgneb. Selle kinnitamiseks esitas hageja 02.12.2009.a e-kirja, milles hageja palub selgitust rendilepingu kohta ning palub kostjal võlgnevus likvideerida, millele vastates tunnistab kostja selgelt, et mingit kokkulepet rendilepingu sõlmimiseks ei ole kunagi olnud. Muu hulgas juhtis hageja tähelepanu sellele, et esitatud rendiarved omavad järjestikuseid numbreid, kuigi on väljastatud 4,5 kuu eest. Lisaks on kõik väljastatud 27.11.2009 ning maksetähtajaks on 28.11.2009.a, mistõttu leiab hageja, et nimetatud arved on esitatud tagantjärgi ning nende kohta puudub igasugune kokkulepe. Kostja vastas hageja seisukohtadele 22.02.2011.a, 29.03.2011.a ning 11.04.2011. Kostja jäi endiselt omapoolsete vastuväidete juurde – ei pidanud hagi õigeks ega tunnistanud hageja poolt esitatud nõudeid. Hageja selgitas 25.04.2011.a tööde jaotust ning mahtu, mille eest arveid esitati. 02.05.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kostja tasub hagejale kompromissina 1600 eurot. Antud summa tasub kostja hagejale kolme osamaksega, mis makstakse hiljemalt 20. mail 2011, 20. juunil 2011 ja 20. juulil 2011, kusjuures iga osamakse suuruseks on 533,33 eurot ja iga makse tasumisega hilinemisel maksab kostja hagejale viivist 0,5% võlgnetavast summast päevas. Osamaksed tasutakse kostja poolt Creditreform Eesti OÜ kontole AS-s Swedbank konto number 2XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega kolmele päevale. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist Creditreform Eesti OÜ kontole AS-s Swedbank 2XXXXXXXXXXXXX. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ülaltoodud tingimustel ja menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi loobus hageja arvest nr 90401 tulenevast nõudest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 06.05.2011.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) päevale. Kohus leiab, et OÜ A taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Creditreform Eesti OÜ tasus 13.10.2010.a OÜ A eest riigilõivu summas 7 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest – AOÜ vs BK OÜ“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 3 750 krooni ehk 239,67 eurot kanda Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja loobus 02.05.2011.a toimunud istungil nõudest, mis tulenes arvest nr 90401, summas 1 500 krooni ehk 95,87 eurot. Kostja ei loobumisele vastu vaielnud. Kuigi TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, leppisid pooled kompromissi korras kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.