Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti kohtu määrusega üle hagimenetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja liisinglepingu XXXkoos maksegraafikuga, mille alusel sai kostja enda kasutusse sõiduauto VW Passat Variant Comforline. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid, kuid kostja tasus need viivitusega või jättis need tasumata. Hageja ütles lepingu 09.09.2008 üles ning kohustas kostjat vara 7 päeva jooksul tagastama. Kostja tagastas vara hilinemisega 24.09.2008. Seetõttu on põhjendatud ka lepingu ülesütlemise tasu summas 5900 krooni. Kostjal oli lepingu tingimuste p 11 ja üldtingimuste p 6 järgi kohustus sõlmida kindlustusleping, mille tegi tema volituse alusel hageja. Kindlustusmakse pidi kostja tasuma seetõttu hagejale. Kaskokindlustuse perioodiks on 01.10.2008-01.04.2009. Vara jääkmaksumuseks oli 99 510,01 krooni ja müügihinnaks 68 644,07 krooni. Müügikuluks on 5 % sõiduki hinnast, mis on mõistlik suurus. Kostja võlgneb hagejale 92 358,38 krooni, millest tasumata lepingumaksed on 42 582,77 krooni, müügikahjum 30 866 krooni , saamatajäänud intressid 3723,61 krooni, kaskokindlustuse maksed 4527 krooni ja müügikulul10 659 krooni. Lepingumaksed koosnevad tasumata rendisummadest, lepingu lõpetamise tasust ja liisinguesemega põhjustatud liiklusõnnetusega tekkinud kahjust summas 24 300 krooni, mille hageja tasus Inges Kindlustuse AS-ile. Kohustus hüvitada müügikulud ja -kahjum tuleneb üldtingimustest. Pooled on kokku leppinud viivise suuruses 0,25 % tasumata makselt päevas, viivist on hageja arvestanud alates 10.09.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 92358,38 krooni ja viivised 92 358 krooni. 07.02.2011 vastuses muutis hageja nõude suuurust ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 89 614,06 krooni e 5727,39 eurot ja samas määras viivised ning pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad viivised 0,02% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, hageja loobus intresside nõudest summas 3723,61 krooni.. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. Hageja 26.04.2011 menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 85 890,45 krooni e 5489,40 eurot ning viivis 16 903,49 krooni e 1080,33 eurot ning alates 27.04.2011 sissenõutavaks muutuv viivis 0,025 % päevas kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja esitas kohtule vastuväited, milles hagi ei tunnista. Kostja kaotas töö ja seetõttu tekkis liisingumakse võlgnevus. Juulis 2008 esitas hageja kostjale arvelduste saldo summas 11 309 krooni, mille kostja tasus septembris, kuid sai siis kohe ka ülesütlemisteate ja nõude auto tagastada. Kostja tagastas lepingu tingimuste 9.9 järgi auto tähtaegselt ja lepingujärgselt ega ole nõus tasuma leppetrahvi. Arvet summas 42 582 krooni ei ole kostjale saadetud. Hageja ei ole saanud müügikahju, sest hageja on sõiduki edasi liisinud mitte müünud, pole ka tõendatud, et müügiprotsess oleks toimunud ja sõiduk oleks jäänud müümata 3 kuu jooksul. Müügiahju ei ole kulutus lepingu p 8.1 mõttes. Kui kõrvutada tasumata vara väljaostumaksed ja vara väärtusega vara tagastamise ajal, siis ei saa nõuda kulusid ka VÕS § 376 lg 1 j 3 alusel. Hageja väidetavad nõuded kostja vastu olid vara väljaostumaksumus 99 510 krooni ja tasumata rendimaksed 12 382,88 krooni ning vara väärtus oli selle tagastamise ajal vähemalt 120 000 krooni. Müügikulud nõudmine ei ole põhjendatud, sest pole teada, et oleks toimunud müügiprotsess. Kaskokindlustuse leping ei ole seotud hagejaga vaid kolmanda isikuga. Kindlustuskate lõppeb lepingu p 11.4 järgi lepingu ülesütlemise korral avara tagastamise päevale järgneval päeval. Kaskokindlustuse leping pidi lõppema hiljemalt 29.09.2008 ja seetõttu ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt kindlustusmaksete tasumist. Hageja ei ole selgitanud, millisel aluse nõuab ta saamata jäänud intressi. Kostjale esitatud igakuistest arvetest nähtub, et rendimaksete suuruseks on 18 282,92 krooni mitte 42 582,77 krooni nagu hageja nõuab. Lepingu lõpetamise tasul puudub õiguslik alus. Hageja ei ole esitanud kostjale leppetrahvi nõuet. Kostja ei ole lepingut ka rikkunud. Lepingu p 9.4 järgi tuleb vara tagastada ka kokkulepitud tähtajal või esimesel nõudmisel, hageja ei andnud kostjale tähtaega ja kostja tagastas selle mõistliku aja jooksul. Viiviste nõue on suuremas osas alusetu. Lepingu p 3 on märgitud viivise suuruseks 9,25 % aastas. Põhinõue, millelt viiviseid arvestada, ei ole mitte 42 582,77 krooni vaid 12 382,88 krooni, seega oleks viivise suuruseks 2358,94 krooni. Hageja nõuab viivist ka intressi tasumata jätmiselt, mis ei ole seadusega lubatud. Menetluskuud palub kostja jätta hageja kanda. 28.12.2010 e-kirjas nõustus kostja kirjaliku menetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid liisinglepingu sõiduauto kasutamiseks ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles, sest kostja ei tasunud liisingumakseid. Poole vahel on vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hüvitama hagejale lepinguga seotud kulutused. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama kohustuse sätestab ka poolte vaheline leping. Hageja on esitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude. Kostja kohustus koosneb debitoorsest võlast, liiklusõnnetusega põhjustatud kahju regressnõudest, kaskokindlustuse maksest, vara jääkmaksumusest, lepingu lõpetamise tasust ja müügiteenuse tasust. Liisinglepingu üldtingimuste p 7.3 ja 15.1 järgi on kostjal kohustus tasuda lepingujärgseid makseid ning kahjud, mis tulenevad võlgnevuste sissenõudmisest nagu näiteks võlateated. Hageja poolt kostja volituse alusel sõlmitud kindlustusleppe ja üldtingimuste p 6.3 järgi oli kostjal kohustus tasuda kindlustuse osamakseid hagejale. Hageja on kostjale esitanud arved liisingu osamaksete tasumiseks, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja esitatud arvetest nähtub et need koosnevad põhimaksest, kindlustusmaksest, intressist ja võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutustest. Arved on adresseeritud kostja aadressile, tuleb eeldada, et kostja on need kätte saanud leping p 17.1 järgi. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu ja kohustuse täitmise tingimusi. Hageja on andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta ei ole lepingut rikkunud, mida kostja teinud ei ole. Kostjalt tuleb välja mõista debitoorne võlgnevus 12 382,92 krooni ja kindlustusmakse 4527 krooni. Hageja on oma 26.04.2011 hagi täpsustuses välja toonud asjaolu, et nõuab kostjalt liiklusõnnetuse eest hüvitist summas 24 300 krooni, mille hageja tasus Inges Kindlustuse AS-ile. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal oli kohustus lepingu p 4 järgi sõlmida kohustuslik liikluskindlustuse leping, lepingu puudumine on lepingu rikkumine ning hageja poolt kindlustusseltsile tasutud hüvitist saab pidada lepinguliseks kohustuseks, mille kostja peab hüvitama. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et hageja ei ole kostjale Inges Kindlustusele tasutud summat oma nõudes välja toonud. Liisinglepingu ülesütlemise teates ei ole seda märgitud, samuti ei ole hageja täpsustanud 2.04.2009 nõudes, millest see koosneb. Kohtule esitatud AS Saksa Auto arvest nähtub, et hageja on müügiteenuse eest tasunud 6%

liisingueseme müügihinnast summas 4118,64 krooni, müügieelse tehnilise ülevaatuse ning remondi eest 796,10 krooni, hageja nõuab kulutustena nende hüvitamist. AS Saksa Auto koostatud tõenditest nähtub, et vara võõrandati hinnaga 68 644,07 krooni. AS Saksa Auto on teostanud müügi ettevalmistuse ja viinud läbi müügiprotsessi. Lepingu üldtingimuste p 9.6 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu üles ütlemisel kõik vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Kulude suurus peab olema mõistlik. Kohus leiab, et 6% suurune tasu sõiduki võõrandamise vahendamise eest on mõistlik ja vastab tavapärasele sellelaadse teenuse hinnale teenuse osutamise ajal. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatamine ning pisiremont enne selle realiseerimist on samuti mõistlik kulutus, mis tuleb kostjal hüvitada. Hageja on esitanud nõude vara jääkväärtuse ja vara realiseerimisväärtuse vahe hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et vara võõrandati 68 644,07 krooni eest. Lepingu järgi oli vara soetamismaksumuseks 9749,23 eurot ilma käibemaksuta. Vara hageja valdusesse saamise ja realiseerimise ajavahe ei ole pikk, vara on realiseeritud sellega tegeleva äriühingu poolt ning kohus leiab, et vara realiseerimise hinda võibki pidada vara harilikuks väärtuseks. Hageja on tõendanud vara väärtust ning kostja kohustuseks oleks olnud ümber lükata hageja esitatud tõendid, mida kostja teinud ei ole. Hageja on vara müünud, mida tõendab kohtule esitatud liisingleping, mis on sõlmitud Zoja Grudkinaga. Asjaolu, et hageja ise on uuesti osutunud liisinguandjaks, ei tähenda, et müügitehingut ei toimunud. Liisingutehing ühendabki endas asja müügi ja finantseerimise. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vara väärtuse ja realiseerimise jääkväärtuse vahe ning realiseerimisele tehtud kulutused. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista müügikahjuna 30 866 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 76 990,60 krooni e 4920,60 eurot. Hageja on oma 26.04.2011 hagiavalduse täienduses esmakordselt välja toonud auto tagastamise kulu 3000 krooni, samas ei ole hageja esitanud tõendeid sellise kulu kandmise kohta. Sõiduki üleandmise aktist nähtub, et kostja on sõiduki AS-ile R üle andnud, kuid kulutuste kohta tõendeid esitatud ei ole. Hageja enda väitel tagastas kostja sõiduki ise AS-ile R . Kohus leiab, et seetõttu ei ole tagastusteenuse nõue summas 3000 krooni põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt ka lepingu lõpetamise tasu 5900 krooni, põhjendades seda asjaoluga, et kostja hilines lepingueseme hagejale üleandmisega. Kohtule esitatud lepingu ülesütlemise teatest nähtub, et hageja on kostjale 9.09.2008 saadetud kirjas volitanud OÜ-t R sõiduki kostjalt ära võtma. Lepingu üldtingimuste p 9.4 järgi on kostja kohustatud tagastama vara hageja poolt määratud tähtaja jooksul hageja määratud kohta, kui kostja seda teinud ei ole, siis on õigus hagejal nõuda leppetrahvi. Hageja 09.09.2008 kirjas ei ole kostjale antud tähtaega ega määratud kohta, kuhu peab ta vara tagastama. Järelikult ei ole kostja ka lepingut rikkunud, sest kostja võis eeldada, et vara võtab enda valdusesse AS R . Kostja ei saanud rikkuda sõiduki üleandmise kohustust, kui hageja ei ole talle määranud tähtaega ega kohta, kuhu sõiduk viia. Pooled peavad lepingut täites käituma heas usus ja kohus leiab, et 14 päeva jooksul sõiduki tagastamine on mõistlik ja heas usus tegutsemine. Kostja poolt. Kohus peab vajalikuks märkida, et üldtingimuste p 17.1 järgi loetakse teated edastatuks, kui need on saadetud lepingus fikseeritud aadressil. Edastamine ei saa TsÜS § 69 lg 2 mõttega kooskõlas toimuda samal ajal, kui tahteavaldus on hageja poolt kirja teel väljastatud. Igal juhul tuleb arvestada mõisliku ajaga, mil posti teel saadetud teade jõuab kostjani ning kostjal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega ei saa ka eeldada, et 09.09.2008 välja saadetud kiri oleks jõudunud kostjani samuti 09.09.2008. Hagejal on õigus nõuda viivise tasumist alates kohustuse täitmisega viivitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel vastavalt lepingus kokku lepitud viivise määrale. Hageja muutis viivise nõuet korduvalt, oma 26.04.2011 hagi täpsustuses märgib hageja viivise suuruseks 16903,49 krooni, viivituse alguseks 09.09.2008 tasumata liisingumaksete osas ja 02.04.2009 muude nõuete osas. Kostja on kohtuotsuse tegemise seisuga viivituses tasumata maksetega järgmiselt:

Tasumata osamaksed summas 12 382,92 krooni perioodi 09.09.2008-06.05.2011 eest (957 päeva) määras 0,025 % päevas, kogusummas 2962,61 krooni. Muude maksetega kogusummas 64 607,68 krooni on kostja olnud viivituses alates 02.04.200906.05.2011(754 päeva) määras 0,025%, kogusummas 12 178,54 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemiseni sissnõuetavaks muutunud viivis 967,70 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 367 alusel pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 76 990,60 krooni alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 jaotada järgmiselt: Kostja kanda tuleb jätta hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 80 % ulatuses, hageja kanda tuleb jätta kostja õigusabikulud 20 % ulatuses ja muud menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel asjaolu, et hageja on korduvalt oma hagi täiendanud, lisanud uusi ja täpsustavaid asjaolusid ning oma nõude lõplikult formuleerinud alles 10 päeva enne kohtuotsuse kuupäeva. Hageja on oma nõuet vähendanud ja valesti arvestanud viiviseid. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.