Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 06. mail 2011
Tsiviilasja number
2-10-30438 AS DnB NORD Liising hagi OÜ C ja AK vastu võlgnevuse 10 797,02 € ja viivise 10 797,02 € solidaarselt väljamõistmiseks 10 797,02 €
Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS DnB NORD Liising (registrikood: 11315936, asukoht: Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Virge M Kostja I: OÜ C(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja II: AK(isikukood: XXX elukoht: XXX)
Kohtuistungi aeg ja koht Resolutsioon
28. märts 2011 Tallinnas
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hagiavalduse asjaolud
Hageja AS-i DnB NORD Liising ja OÜ C(edaspidi kostja I) sõlmisid 21.05.2007.a liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Volvo XC90 D5 Summum. Samal päeval sõlmiti hageja ja AK(edaspidi kostja II) vahel käendusleping tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 46 457,06 eurot. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja I valdusesse ning kasutusse. Kostja I peamiseks kohustuseks oli liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja I jättis eelnimetatud liisingumaksed tasumata, mistõttu hageja saatis 05.06.2009.a kostjatele liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees kokku 40 987,52 krooni/ 2619,58 € so: tähtajaks tasumata osamaksed 33 155,94 krooni/ 2 619,58 €; intressimaksed summas 5751,53 krooni/ 367,59 €; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis perioodil 01.12.2008.a-31.03.2009.a 2080,06 krooni/ 132,94 €. Kuna hageja lõpetas liisingulepingu ennetähtaegselt kohustusid kostjad hagejale üle andma vara valduse. Nimetatud kohustus jäeti täitmata. Hageja oli sunnitud pöörduma varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, mistõttu kostjad on kohustatud hagejale tasuma 3983,33 krooni/ 254,58 €. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima, et tekkinud võlgnevust võõrandamise kaudu katta. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust on kostjatel kohustus hagejale hüvitada vastav tasumata jäänud summa 113 815,77 krooni/ 7274,15 €. Lisaks kandis hageja vara müügiprotsessis täiendavaid kulusid 14 133,33 krooni/ 903,28 €, mille kostjad on kohustatud hagejale hüvitama. Kohtuistungil loobus hageja kostjatelt põhivõlgnevust ületava viivise väljamõistmise nõudest vähendades viivist põhivõla summani. Hageja palus kostjatelt välja mõista põhivõla 10 797,02 € ja viivise 10 797,02 €. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei nõustu Kostjad hageja nõudega müügikahju ning muude kulude saamiseks, pidades nimetatud kulusid hageja enda põhjustatuteks; Kostja pakkus hagejale, et müüb sõiduauto Volvo XC90 D5 Summum 6-MAN AWD ise, kuid hageja kasutas kolmanda isiku abi sõiduauto valduse äravõtmisel ning müüs sõiduauto väljaspool kostja OÜ C kontrolli; sõiduk müüdi alla jääkväärtust, mistõttu peavad kostjad põhjendamatuks kahju hüvitamise nõuet; automüügiportaali www.auto24.ee andmetel on liisinguesemega samaväärse sõiduauto müügihind käesoleval hetkel mitte väiksem kui 379 900 EEK, sarnase margikirjeldusega sõiduki müügihind on 529 000 EEK; hageja on oma õiguste teostamisel tekitanud kostjatele kahju, mida tuleb arvesse võtta kahjuhüvitise vähendamisel. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu ega käenduslepingu, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmise üle, et kostjal I tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja ütles kostjale I lepingu üles ja leping on lõppenud, et hageja võttis sõiduki kostjalt I tagasi ja realiseeris selle. Hageja ja kostjad vaidlevad selle üle, kas sõiduk realiseeriti turuhinnaga või alla selle ning kas hageja tekitas kostjatele kahju, mida tuleks arvesse võtta kahjuhüvitise vähendamisel. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Liisingulepingust 21.05.2007.a tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara - sõiduauto Volvo XC90 D5 Summum, andma vara lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja
kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1.3. ja 10.2. järgi oli hagejal õigus liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna kostja I oli jätnud tasumata maksegraafiku järgsed liisingumaksed ning ei täitnud vastavat kohustust 14 päeva jooksul pärast 05.06.09 hoiatuse saamist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja üldtingimuste punkti 10.9. järgi peab kostja I hüvitama hagejale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. Tasumata liisinguarvetega nr. 011730-24 06.04.09, nr. 011730-25 06.05.09, nr. 011730-26 02.06.09, nr. 011730-27 01.07.09 on tõendatud, et kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees oli kokku 40 987,52 krooni/ 2 619,58 €: tähtajaks tasumata osamaksed 33 155,94 krooni/ 2119,05 €; tähtajaks tasumata intressimaksed 5 751,53 krooni/ 367,59 €; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis perioodil 01.12.2008.a-31.03.2009.a 2080, 06 krooni / 132,94 €. Üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt kohustus kostja I andma liisingulepingu ülesütlemise korral hagejale viivitamatult üle vara valduse, mille jättis kostja I täitmata. OÜ R arvega A 10-93 23.10.09 on tõendatud, et hageja pöördus varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, mistõttu kostjad on kohustatud hagejale tasuma 3983,33 krooni/ 254,58 €. Üldtingimuste punkt 10.5. fikseerib, et liisingulepingu ülesütlemisel kuulub vara hageja poolt võõrandamisele, punkt 10.7. sätestab, et kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja I poolt hagejale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on kostja I kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Hageja väide, et vara müügiprotsessi käigus tehti täiendavaid kulutusi on tõendatud AAOÜ arvetega nr. 2010018 11.01.10 sõiduki müügi vahendustasu kohta ja nr. 290950 19.10.09, sõidukile keemilise pesu teostamise kohta. Kohus on seisukohal, et sõiduauto tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud (sh. vara tagastusteenus, transporditeenus, keemiline pesu, realiseerimise eest makstav vahendustasu) on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste mõttes. Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Vara, sõiduk Volvo XC90 D5 Summum, võõrandati 08.01.10 hinnaga 266 666,67 krooni/ 17043,11 € (käibemaksuta), mida tõendab sõiduki ostjale esitatud arve nr. 1356, 08.01.10. Kohus asub seisukohale, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda vara pakkumise hindadest, mille kohta on kostjad esitanud erinevaid näiteid, vaid konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostjad ei ole tõendanud, et näidetes esile toodud sõidukid pakkumishindadega ka võõrandati. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses müüja ja ostja vahelistel läbirääkimistel kujunenud müügihind ning, et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Vara üleandmise vastuvõtu aktiga 30.09.09 on tõendatud, et sõiduki läbisõit oli 129 500 km, esimesed rehvid olid kasutuskõlbmatud, esiklaas mõranenud, autokerel esinesid värvidefektid, sõiduki parem tagakülg oli mõlkis ning puudus tehniline pass. Järelikult oli sõidukil hulgaliselt puudusi, mis turuhinda negatiivselt mõjutasid ning kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tekitas kostjatele vara realiseerimisel kahju. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui
käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 21.05.07 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt Kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 46 457,06 €. 05.06.09 saatis hageja kostjale II teatise, milles informeeris teda kostja I võlgnevustest ning palus kostjal II kui käendajal kustutada võlgnevused hiljemalt 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Kostja II antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal I ja kostjal II solidaarselt kohustus hüvitada hagejale kokku 168 936,65 krooni/ 10 797,02 €. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui kostja I hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Seoses hageja loobumisega võlga ületavast viivisest tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis 10 797,02 €. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista võlg 10 797,02 € ja viivis 10 797,02 €. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg 3 kannavad hagimenetluse kulud solidaarselt kostjad. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.