Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 30.03.2009 eluruumi üürilepingu XXX eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 30.09.2009. Üüri suuruseks leppisid pooled kokku 5000 krooni, kostja tasus hagejale tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses ning lisaks üürile oli kostjal kohustus tasuda kõrvalkulude eest vastavalt korteriühistu esitatud arvetele. Kostja esitas 17.07.2009 avalduse üürilepingu lõpetamiseks. Kostja jättis tasumata kõrvalkulud aprillist kuni juulini ning juuni ja juuli kuu üüri. Kostja koguvõlg hageja ees on 11 904,00 krooni, millest hageja on 5000 krooni tasaarvestanud tagatisrahaga. Hageja palub kostjalt välja mõista 6904 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hageja ja kostja sõlmisid eluruumi üürilepingu ja kostja sai eluruumi enda valdusesse, kuid peatselt selgus, et hageja esitatud arved on eksitavad ja sisaldasid artikleid, milles lepingus kokku ei lepitud, arved olid ülepaisutatud ja neid esitati sama perioodi eest korduvalt. Kostja kolis korterist välja mais 2009 ja teavitas lepingu lõpetamisest ka hagejat, tasudes 15.05.2009 ettemaksuna üüri kuni lepingu lõppemiseni, summas 6400 krooni. Juunis lõppes üürileping lepingu p 4.2 alusel. Hageja lõpetas televisiooniteenuse osutamise. Seda, et üürnik juulis eluruumis ei viibinud, näitab ka see, et kommunaalteenuseid ei tarbitud. Üürnik koostas 17.07.2009 hageja soovil avalduse, olgugi, et leping oli varem lõppenud. Ruumide üleandmisel koostatud aktis on hageja märge, et tal puuduvad pretensioonid kostja vastu. Hageja poolt esitatud makseteatised ei ole korrektsed. Maksuteadetel on märgitud üür, kuid võrreldes neid KÜ Lembitu 7 arvetega, kajastab üür hoopis hooldus tasu, maamaksu jm kulutusi, mis ei ole seotud asja kasutamisega, ja mille tasumise kohustust kostjal ei olnud. Alusetu on nõuda teleteenuse eest tasu, kui tegelikult osutati interneti teenust, kostja telefoni ei kasutanud, samuti on ülepaisutatud elektriarved. Üüritasu nõue juuni eest on põhjendamatu, sest üürnik siis enam ruume ei kasutanud. Hageja ei ole tagastanud tagatisraha 319,55 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.09.2009.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja on esitanud üürilepingu lõppemise kohta vastuolulisi andmeid. Pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel 17.07.2009. Ruumide üleandmisel koostatud akt fikseerib ruumide seisundi, mille suhtes hagejal tõesti kostjale pretensioone ei olnud, kuid ei tähenda, et hageja loobub oma nõudest kostja vastu. Hageja on tasaarvestanud tagatisraha viimases makseteates. Kostja väited selle kohta, et arvetes on ebaõiguseti kajastatud kõrvalkulude summad, ei ole tõendatud. Pooled fikseerisid lepingu eseme üleandmisel elektrinäidud ja arved on esitatud Eesti Energia poolt koostatud arvete alusel, muud kõrvalkulud on arvestatud vastavalt KÜ Lembitu 7 esitatud arvetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus, tutvunud kohtul esitatud hageja ja kostja seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise üürilepingu eluruumi kasutamiseks ning eluruum anti kostjale üle. Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes ning mis ajani tuli kostjal tasuda üüri, kas kostjal oli kohustus tasuda kõrvalkulude eest ja kas kõrvalkulude arvest on õige. Vastuhagis vaidlevad pooled tagatisraha tagastamise üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas hageja on tagatisraha tasaarvestanud. VÕS § 271 sätestab, et üürlepingu järgi on üürileandjal kohustus anda üürnikule kasutamiseks asi ja üürnikul kohustus kasutamise eest tasuda üüri. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üürile on üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulud, kui selles on lepingus kokku lepitud. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et pooled sõlmisid 30.03.2009 täheajalise üürilepingu eluruumis kasutamiseks kuni 30.09.2009. Tähtajaline leping lõppeb VÕS § 309 lg 1 järgi tähtaja möödumisel, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Oluline ei ole kohtu arvates mitte üüritud asja tegelik kasutamine vaid lepingu kehtivus. Tähtajalist üürilepingut on võimalik seaduses sätestatud juhtudel lõpetada ülesütlemisega. Ülesütlemiseks on vajalik teha avaldus lepingu teisele poolele ning see peab olema ka sisuliselt põhjendatud. Kostja kohustuseks oleks tõendad, et ta on üürilepingu üles ütelnud. Kohtule esitatud kostja avaldusest nähtub, et ta on üürilepingu palunud lõpetada 17.07.2009. Hageja on seda avaldust ka aktsepteerinud. Kohtu arvates on pooled tähtajalise üürilepingu poolte kokkuleppel erakorraliselt lõpetanud 17.07.2009. üürilepingu lõpetamise kohta mais või juunis ei ole kostja tõendeid esitanud ja need väited on paljasõnalised.

Kohus leiab, et kostjal oli üüri tasumise kohustus kuni lepingu lõppemiseni. Kostja on küll kohtule esitanud maksekorralduse, mille kohaselt tasus kostja hagejale 15.05.2009 ülekandega 640 krooni, kuid maksekorraldusest ei näht, e tegemist oleks juuni ja juuli kuu üüriga. Õige ei ole kostja väide, et tal puudus kohustus kõrvalkulusid tasuda. Kohtule esitatud lepingu p

VÕS § 308 lg 3 järgi on üürnikul õigus nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole esitanud oma nõuet üürniku vastu. Kohus leiab, et hageja on 12.08.2009 maksteatisega oma nõude kostja vastu esitanud, see on esitatud vähem kui üks kuu pärast lepingu lõppemist ning seega ei ole vastuhagi nõue põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus koos kulude nimekirjaga tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.