Võlaõigus › Võõrandamislepingud

mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, nõue

jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 7.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja ostis kostjalt televiisori ja sai sellega kaasa puldi, mis ei sobinud ostetud televiisoriga. Seega on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi, kuid mille järgi hagejale müüdud ja tema omandusse antud asi ei vastanud müügilepingu tingimustele selle kvaliteedi osas VÕS § 217 lg 1, . Eeltoodu alusel on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100, § 217 lg 1 tähenduses ja kostja on seega vastuava müügilepingu rikkumise eest VÕS § 218 lg 1 alusel. Seega on hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 222 nõudma kohustuse täitmist nõuetekohase asja asendamist või olemasoleva parandamist. Seega on hageja nõue õiguslikus mõttes põhjendatud. Kohtumenetluse käigus esitas kostja kohtule RMPkirja 30.05.2010 (t/l 85) ja sellega on leidnud tõendamist, et kostja pakkus hagejale asenduspuldina universaalpulti. Kostja poolt kohtule esitatud ning VT M OÜ kirjaga 22.10.2010 on kostja tõendanud, et hageja televiisorile on leitud asenduspult ja televiisori kanalid on seadistatud ning lisatud on sellele ka AS S arve töökäsuga-lepingule nr 83055 garantiitõend, mis on esitatud ka kohtule. Kohtule esitatud avalduses 18.04.2011 on hageja kinnitanud, et kostja on tema nõudmised täitnud, leides, et menetluskulud peavad jääma kostja kanda. Eeltoodud hageja avaldust ning kostja esitatud 22.10.2010 kirja ning AS S arvet-töökäsku hinnates leiab kohus, et kostja on kohtumenetluse käigus müügilepingust tuleneva müüja kohustuse -müüa ostjale kvaliteetne asi - täitnud ja kõrvaldanud asja puudused. Eeltoodu alusel puudub vajadus anda hinnang kasutusjuhendile, kostja esitatud e-kirjavahetusele. Hageja ei ole hagist loobunud. Kuna kostja on nõude rahuldanud, ei ole võimalik hagi enam rahuldada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude alles menetluse käigus, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 mõtte kohaselt kostja kanda . Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagejale antud menetlusabi, tuleb riigilõiv 63,91 eurot /hagi esitamise ajal hagihinna puhul 2000 krooni tuli lõivu tasuda 1000 krooni/ Eesti Vabariigi kasuks välja mõista kostjalt ja selle tasumisega viivitamisel kooskõlas TsMS § 179 lg 9 ja lähtudes VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

3 (4)

Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 2 000 krooni ehk 127,82 eurot (2 000 : 15,6466 = 127,82). Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.