Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

2-10-64221 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 13.12.2011. a esitas Swedbank AS maakohtule hagiavalduse L Na vastu võlgnevuse 131 892,92 krooni nõudes (põhivõlgnevus 114956.10 krooni). Hageja nõue, põhjendus I Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.02.2008 AS Hansapank (edaspidi Hageja) ja L N (edaspidi Kostja) laenulepingu nr 08-025528-VV (edaspidi leping 1; Lisa 1), mille andis Hageja Kostjale laenu summas 136 762,24 Eesti krooni. 25.07.2008 sõlmisid Hageja ja Kostjam Lepingu Lisa (Lisa 2), mille kohaselt leppisid Hageja ja Kostja kokku, et Pank võimaldab kostjale laenusumma tagasimaksete osas maksepuhkust kuni 07.12.2008, mh lepiti kokku laenusumma tagastamise lõpptähtpäevana 08.06.2013. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi leüingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingu punktile 2.7 on intressimäär 16% aastas. Lepingu punkti 2.5 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 08. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.6 08.02.2013. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus (Lisa 1) fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Vastavalt lepingu punktile 14.1.2. on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laeusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult võ osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 09.09.2009 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, paludes kostjal hagejale võlgnetavad summad tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja (Lisa 3). Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning palub tagastada kostja kaustuses oleva laenujäägi (lisaks intresside ja viiviste võlgnevused). Hageja teavitas kostjat ka asjaolust, et võlgnevuste mittetasumisel ning võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt üles. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 08.08.2009 kuni 08.09.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid (nähtub lisalt 4). Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu laenujääk summas 11 456,10 Eesti krooni. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 08.06.2009 kuni 23.09.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid (nähtub lisalt 4). Kostjal on hagejale tänaseni tasumata perioodi 08.05.2009 kuni 23.09.2009 intress summas 5733,38 Eesti krooni (lisa 4). Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Kostjal on tasumata hagejale periood 12.06.2009 kuni 23.09.2009 viivis summas 6904,14 Eesti krooni. Peale lepingu ülesütlemist (s.o 23.09.2009) on hageja

2-10-64221 arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 08.12.2010 tasumata viivis kokku summas 11 203,44 Eesti krooni (Lisa 4). Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 131 892,92 Eesti krooni, millest põhiosa 114 956,10 Eesti krooni, intress 5733,38 Eesti krooni, viivis 11 203,44 Eesti krooni (lisa 4). Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja meeldetuletustest, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. 29.09.2010 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 04.10.2010. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 861,82 Eesti krooni (Lisa 4). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p. 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 79 lg 2 esitab AS Swedbank hagi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale, kuivõrd hageja teadaolevalt viimane elukoht on Kuressaares. Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse Hageja esitatud faktilised väited Kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõigetes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub Hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Juhindudes eeltoodust palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

2-10-64221 Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis; võtab hagi õigeks, tunnistab kostja vastu suunatud Swedbank AS nõuet, laenupuhkust soovis, kuid võlgnevuse tõttu keeldus pank seda sõlmimast; vastuhagi esitada ei soovi; kostja on nõus, et kohtukulud peab kandma kaotaja; kostja on nõus kirjaliku menetlusega; kostja sooviks kompromissi või kokkulepet võlg tasuda kostjale jõukohastes osades, põhjuseks kostja võlgnevused mitmele laenufirmale ja pangale (pidevad laenupuhkused), mis näiteks ühele neist laenu tagastamisel kohtu kaudu, muudab võlgnevuse teistele välja-kannatamatuks (kostja 10 kuud, august 2009 kuni juuni 2010, arestitud arved ja 4 kuud arestitud töötasu), tekitasid väga suured maksehäired ja praktiliselt viinud kostja pankroti äärele, tol perioodil tuli elukoha säilitamiseks võtta eraisikutelt suuri laene, mida kostjal siiani on tulnud tagastada). Peale selle peab kostja veel söögi- ja elamisraha kindlustama 7 a tagasi perehooldusele võetud kerge vaimupuudega noormehele, kes kuidagi ei suuda tööd leida, toetust ei saa. Kuna hageja ei ole kostjale poolteist aastat mingit teatist ega hoiatust saatnud, (teised krediidiasutused vastupidiselt tunnevad muret ja huvi iga kuu), siis olles hädas teiste laenude tagastamisega, lootuses mõni neist lõpetada, viivitas kostja maksete tegemisega Swedbankile. Kokku peaks kostja kuus tasuma pankadele poolteist korda rohkem kui on laekuv töötasu. Kostjal oli kindel plaan pöörduda jaanuarikuus 2011 Swedbanki poole avalduse tegemiseks laenu ajatamiseks või muude variantide leidmiseks, aga hagid kahelt teiselt laenuandjalt kohtule, samuti käesolev tsiviilasi, muutsid pöördumise mõttetuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 94 lg 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2010 avaldatud intressimäära teates teatas Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis4

2-10-64221 operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2010 oli 1,00% ja 31.12.2010 teate kohaselt enne 01.01.2011.a. 1,0 %. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja võla, intressi, leppetrahvi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 131 892,92 Eesti krooni, millele vastab 8429,49 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (114 956,10 Eesti kroonilt, s.o 7347,03 €) alates hagiavalduse esitamisest s.o 13.12.2011. a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 12 500 krooni /t.l 21/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 12 500 krooni, millele vastab 798,90 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.