Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oleks hageja pidanud üle andma. Kohus leidis, et isegi juhul, kui hageja on jätnud mõne lepingujärgse dokumendi üle andmata, ei takista see töö vastuvõtmist. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses 3-2-1-80-08 märkinud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hagiavalduse kohaselt olid tööd valmis 17.11.2006. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt paigaldatud soojuspumbasüsteem töötas. Seda kinnitab ka I. Õ. 27.05.2008 kiri, mille kohaselt soojuspump töötab ning maja ja vesi on soe. Seega oli kostja kohustatud töö vastu võtma. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 tuleb tellijal maksta töö eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et töö hind oli 135 600 krooni. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2596 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja advokaadi kaudu kohtueelselt nõudnud kostjalt võla tasumist ning tasunud selle eest advokaadile 2596 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 67 ja § 68 ning VÕS § 9, kui leidis, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Seadmed valis ja need tellis I. Õ. ning hageja oli teadlik, et kostja teostab I. Õ. ehitustöid. Hinnapakkumine oli tehtud kahele seadmele ning kostja ei ole nõustunud kummagi seadme installeerimisega elamusse. Kostja nõudis projektdokumentatsiooni koostamist ja oma lepingutingimuste kohaldamist lepingule, kuid hageja ei nõustunud nende tingimustega. Hinnapakkumise saamise järel ei teinud kostja mingisugust tahteavaldust lepingusse astumiseks hageja hinnapakkumises toodud tingimustel. Hinnapakkumisega nõustus I. Õ., kes ei olnud kostja esindaja. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja töötaja poolt 16.08.2006 allkirjastatud akti kollektori paigaldamise alustamise ja 18.08.2006 allkirjastatud akti pinnasekollektori paigaldamise kohta ning I. Õ. 27.05.2008 kirja. Hageja teostas töid I. Õ. objektil vastavalt I. Õ. ja hageja kokkulepetele. Seega olid kostja töötajad objektil samal ajal hageja töötajatega ning esindasid I. Õ. vähemolulistes küsimustes suhetes hagejaga (näiteks kollektori ja pinnasekollektori paigaldamise akt). Olulistes küsimustes, s.o tööde etapiline vastuvõtmine, kooskõlastas ja allkirjastas aktid vahetult I. Õ.. Seega ei tähenda dokumentide allkirjastamine, et kostja võttis hageja ees I. Õ. (st tellija) kohustusi. Kohus on jätnud tähelepanuta, et pinnasekollektori paigaldamise aktil ei ole paigalduskoha aadressi ja tellija nime, mõlemale väljale on kirjutatud sõna „ASE“. Antud asjaolu ei tõenda, et akt on seotud I. Õ. elamuga. Samuti ei saa lugeda aktiga kaasasolevaid dokumente teostusjoonisteks. Kostja on vahendanud I. Õ. ja hageja omavahelisi erimeelsusi, sest on pidanud seda oluliseks kliendi rahulolu säilitamisel. I. Õ. ja hageja erimeelsuste lepitamine ei too kaasa lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hagejal puudus registreering majandustegevuse registris, mis oleks andnud talle õiguse I. Õ. elamule paigaldada ja projekteerida soojuspumbasüsteemi. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 12 lg-le 3 võib ehitada ja projekteerida ehitusettevõtja, kes vastab EhS §-s 41 sätestatud nõuetele, s.t omab registreeringut majandustegevuse registris ja õigussuhet vastutava spetsialistiga. Maakohus on leidnud valesti, et hageja on teinud oma töö nõuetekohaselt. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja ei näinud elamu projektis ette soojuspumba asukohaks abiköök-

riietusruumi. Selles asukohas leppisid kokku omavahel I. Õ. (tellija) abikaasa ja hageja. Maakohtule edastatud projekti ei ole kostja näinud. Kohus jättis tähelepanuta, et vastavalt 2006.a kehtinud EhS §-le 48 oli hageja ehitusettevõtjana kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise, paigaldama ehitisse nõuetele vastavad ehitustooted ja teatama ehitise omanikule ehitamise ajal selgunud nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest jne. Seega oli hageja kohustatud ehitama vastavalt ehitusprojektile ja sealjuures järgima ehitusseaduses kehtestatud nõudeid ja kohustusi. Isegi kui kostja või I. Õ. oleks esitanud nõudmise, millega soojapump planeeriti abiköökriietusruumi, siis pidanuks hageja kui oma valdkonna professionaal kontrollima saadud juhiseid ja hoiatama tellijat seadme asukoha väidetavast sobimatusest ning konstruktsioonivigadest, mis mürataset tõstavad. Hageja ei ole tõendanud, et talle on seadmete asukoha osas nõudeid esitatud ning samuti ei ole hageja teavitanud enne tööde teostamist tarbijat ega kostjat sellest, et seadmete asukoht on sobimatu. Kõik väited seadmete asukoha ehitusliku sobimatuse kohta on esitatud peale tellija pretensioonide esitamist ning mõeldud lihtsalt formaalse õiguspositsiooni loomiseks. Seega on täitmata VÕS § 641 lg 3 rakendamise eeldus ning hageja vastutab töö puuduste eest. Töö puuduseks on see, et seadmel ei ole asukohast tulenevalt tavapäraselt ja reklaammaterjali alusel oodatavat tulemust (seade on mürarikas ning eluruumidesse sobimatu). Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et vastavalt EhS § 7 lg-le 1 lasub tõendamiskoormus hagejal. Hageja ei ole tõendanud paigaldatud soojuspumba töötamisel tekkiva müra taseme arvväärtust ega selle vastavust normidele. Hageja on 08.02.2008 kirjas väitnud, et normatiivne müratase on 1m kaugusel 55dB, aga ei ole seda tootja tehniliste dokumentidega tõendanud. Ka on väljend „normatiivne müratase“ antud kontekstis valesti kasutatud. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 sätestab elamu eluruumides müra normtaseme 40dB, elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis 5dB võrra kõrgema, seega kõrgeim lubatud müratase on 45dB. Maakohus ei ole hinnanud esitatud tõendite vastavust ehitusseaduses sätestatud nõuetele. Kohtu nimetatud pinnasekollektori paigaldamise teostusjoonis ei ole piisav ja on koostatud vastavaid nõudeid eirates. Ehitusseaduse nõuab ehitamist projekti järgi, järelikult oleks pidanud pinnasekollektori rajamiseks koostama projekti, ka oleks projekt ja teostusjoonis pidanud olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-s 3 sätestatud nõuetele. EhS § 18 lg 2 sätestab, et ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses, s.t teostusjoonis peab sisaldama tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi ja kõrgussüsteemi ning paigaldatud kollektoritoru peab olema üles mõõdetud ristkoordinaatidega ja kõrgusmärkidega. Hageja esitatud joonis ei ole geodeetiline teostusjoonis, see on pastakaga joonistatud kostja koostatud ehitusprojekti asendiplaanile. Hageja on omavoliliselt täiendanud kostja koostatud eramu asendiplaani pinnasekollektori asukohaga, joonis on allkirjastanud kostja projekteerija hoone asendiplaani, mitte kollektori õigsuse kohta. Geodeetilise teostusjoonise peab koostama litsentseeritud maamõõtja ja on tema allkirjaga tõestatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis on nõutud EhS §-s 31 ja mis vastaks EhS sätestatud nõuetele. Ehitusprojekt ning tööd on nõuetekohaselt dokumenteerimata ning puudub võimalus töid vastu võtta, kuna tööde vastavust projektile ei saa kontrollida. Esitamata on dokumendid ilma milleta ei saa pidada tööd puudusteta esitatuks: pädeva projekteerija koostatud soojuspumbasüsteemi projekt, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid. Pinnasekollektori torustik tuleks selleks välja kaevata ja geodeetiliselt mõõdistada. Enne pinnasega taas katmist tuleks torustik tellijale kaetud tööna esitada ja poolte poolt akt allkirjastada. Lisaks tuleb esitada tellijale kasutatud ehitustoodete vastavussertifikaadid ja seadmete passid ning esitada paigaldustöö, seade ja dokumendid tellijale vastuvõtmiseks. Vastavalt VÕS § 638 on kostja tellijana kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline. Hageja on teinud töö, mis on suures osas täitmata ja oluliste puudustega ning seega ei ole kostjal võimalik vastavat tööd vastu võtta. Ehitusseadusest tulenevate dokumentide puudust ei saa lugeda tühiseks puuduseks, kuivõrd ehitis peab vastama selles seaduses sätestatud nõuetele. EhS §-s 31 sätestatud dokumentide esitamata jätmine täies ulatuses on nii oluliseks puuduseks, et tellija ega kostja ei saa soojuspumbaga seotud töid vastu võtta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta hagi rahuldamise motiive. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus tuvastas tõenditele antud hinnangu põhjal õigesti, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Asjas on tõendatud, et kostja tegutses soojuspumbasüsteemi osas hageja suhtes tellijana. Kostja ei eitanud, et elamu ehitustööde maksumus hõlmas ka küttesüsteemi maksumust ning et kostjal tuli tellijale üle anda elamu funktsioneerival kujul (s.h varustatuna küttesüsteemiga). Maakohtul ei olnud alust teha järeldust pooltevahelise lepingulise suhte puudumise kohta. Ka kostja ise on tunnistanud, et sai hagejalt hinnapakkumise ning elamu omaniku saatis hageja juurde tema. Samuti on elamu omanik/omanikud (I. Õ., T. Õ.) mõistnud tekkinud suhteid üheselt: küttesüsteemi ehitust korraldab vahetult kostja. Pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu kinnitab ka hageja ja kostja vaheline elektrooniline kirjavahetus. Nii on kostja teatanud 07.02.2007 kirjas hagejale (tl 76), et omanik on esitanud soojuspumba kohta pretensiooni, milles nõuab müra vähendamist või pumba teisaldamist garaaži (kirjas oodatakse hagejalt vastust). 04.04.2007 kirjas (tl 80) väljendab kostja esindaja seisukohta, et soojuspumba paigaldusviis ja asjaajamine ei ole vastuvõetav, millest tulenevalt ei saa arveid aktsepteerida. Kuigi kostja on kirjas ka märkinud, et „saatsime tellija teie juurde kokku leppima, ühtegi dokumenti ega kirjalikku kokkulepet pumba kohta ei ole“, ei ole viiteid sellele, et elamu omanik-tellija oleks muutunud hageja suhtes tellijaks. Asjaolu, et kinnistu omanik suhtles teatud juhtudel ka ise vahetult hagejaga, ei võimalda anda pooltevahelisele lepingulisele suhtele teistsugust hinnangut. Ka omaniku (T. Õ.) 27.06.2007 kirjast hagejale ja kostjale (tl 74) nähtuvalt oli soojuspumba paigaldamine tema ja kostja vahelisest lepingust tulenev kohustus. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et kostjat tuleks käsitleda soojuspumbasüsteemi tellimisel majaomaniku esindajana (et kostja oli vaid omaniku ja hageja vaheliste erimeelsuste vahendajaks, nagu väidetakse kaebuses). Pealegi on kostja seaduslik esindaja 29.01.2009 istungil maakohtus (protokoll tl 83-84) ise kinnitanud, et soojuspumbasüsteemi eest pidi omanik tasuma kostjale, kes omakorda pidi tasuma hagejale. Mõistlikku põhjendust, miks pidi töö eest tasumine toimuma kostja vahendusel, kui kostja ei olnud seadme tellijaks, kostja esile ei toonud. Väär on kaebuse väide, nagu saaks lepingu olemasolu tõendada vaid kirjaliku tõendiga, et kostja on talle edastatud hinnapakkumist aktsepteerinud. Samuti on väär ega vasta toimiku materjalile väide, nagu oleksid lepingu tõendamiseks esitatud kõik tõendid koostatud hageja poolt. Hageja on esitanud kohtule rea dokumentaalseid tõendeid, mille hulgas on mitmeid kostja seadusliku esindaja saadetud e-kirju, mis kinnitavad töövõtulepingu sõlmimist. Lepingulise suhte olemasolu ei sõltu sellest, et hageja ei esitanud tõendit selle kohta, et ta omas 2006.a ehitusettevõtjana registreeringut majandustegevuse registris. Apellandi käsitlus, nagu välistaks kõnealune asjaolu hageja astumise lepingulisse suhtesse, on meelevaldne.

Maakohus kohaldas õigesti töövõtulepingut reguleerivaid õigusnorme, s.h VÕS § 638. Teise vastuväitena tugines kostja menetluses läbivalt väitele, et tehtud töö ei vasta nõuetele: hageja ei teostanud ehitustöid nõuetekohaselt ega esitanud kostjale kõiki vajalikke dokumente (toimiku materjali kohaselt oli algselt rõhk seadme kõrgel müratasemel, hiljem ka tööde dokumenteerimata jätmisel). Kuigi kostja on ka kaebuses jätkuvalt seisukohal, et tehtud tööl ei ole (seadmete) asukohast tulenevalt töölt tavapäraselt ja reklaammaterjali alusel oodatavat tulemust (seade on mürarikas ja eluruumidesse sobimatu) ning et hageja ei ole tõendanud soojuspumba töötamisel tekkiva mürataseme vastavust normidele, ei oma see praeguses menetlusstaadiumis tähtsust. 23.03.2009 istungil (protokoll tl 101-102) nõustus kostja hageja ettepanekuga, et pump tõstetakse ümber garaaži ning kostja tasub 135 600 krooni ning lisaks poole ümberpaigaldamise kuludest, s.o 11 000 krooni (soojuspumbasüsteemi ümberpaigaldamise maksumus hageja pakkumuse kohaselt oli 22 000 krooni). Toimiku materjalist nähtuvalt on pooled püüdnud sõlmida kompromissi: aprillist oktoobrini 2009 on sel põhjusel mitmeid istungeid edasi lükatud. 11.11.2009 on hageja esindaja andnud kohtule ülevaate vahepealsetest sündmustest (tl 109-111): kokkulepitud tööd teostati ja anti üle omanikule 14.10.2009 (vastavalt 17.04.2009 kokkuleppele, mille sõlmimisel osales kostja esindajana projektijuht H. U., kes lisas allkirjale märke „tutvunud“, sest väitis, et tal ei ole õigust teostatavate tööde mahu määramise ja piiritlemise kokkulepet sõlmida). Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja seaduslik esindaja mõistlikult selgitada, miks saadeti kohale isik, kellele ei olnud antud konkreetset volitust, kuigi 23.03.2009 kohtuistungil oli kostja nõustunud hageja ettepanekuga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tegi hageja kogu kokkulepitud lisatöö, kusjuures kostja poolt lubatud tasu jäi tervikuna saamata (nii põhivõlg kui lisatöö maksumus). 14.10.2009 akti (tl 132) kohaselt on elamu omanik kinnitanud, et on töö tulemusega rahul: elamu ruumide viimistlus ja krundi haljastus on taastatud seadmete ümberpaigutamise eelsesse seisundisse, ühtlasi on omanik võtnud hagejalt vastu tüüpjoonise (teostusjoonise) ja kasutusjuhendi ega soovi ehitusprojekti koostamist. Hageja väitel on töö üleandmiseks vajalikud dokumendid kostjale saadetud 27.10.2009 e-kirjaga (tl 128). Kompromissiläbirääkimiste käigus on kostja kirjades kinnitanud, ei kui hageja paigaldab seadme ringi ja omanik on tööga rahul, maksab kostja hagejale kokkulepitud raha. Kostja ei sidunud tasu maksmist soojuspumbasüsteemi paigaldamise kohta ehitusprojekti koostamisega, mistõttu apellandi väide, et hageja koostatud teostusjoonist ei saa hinnata ehitusseaduse kohaseks projektdokumendiks, ei ole asjakohane. Pealegi nähtub asja materjalist (tl 64-68), et elamu projekt sisaldas ka kütteprojekti (koostatud Ollmann GR OÜ poolt), mille kohaselt oli soojuspumba seadmete asukohaks abiköökriietusruum. Kokkulepet, et seadmete ümberpaigaldamisel garaaži tulnuks koostada uus projekt, poolte vahel ei olnud. Asjaolu, et maakohus ei hinnanud üleantud dokumentide vastavust ehitusseadusele, ei võimalda kaevatavat kohtuotsust tühistada. Kolleegium ei nõustu vastustaja käsitlusega apellatsioonitähtaja möödumisest. Kuigi kostja on kaebuses märkinud otsuse kättesaamise ajaks 06.10.2010 (märkides küll ekslikult, et otsus toimetati kätte hagejale), millest nähtuvalt oleks kaebuse esitamise viimaseks päevaks 07.11.2010, ei pea kolleegium siiski tähtaega möödalastuks (kaebus esitati 08.11.2010). Toimikus puuduvad täpsed andmed kohtuotsuse kostjale kättetoimetamise kohta. Otsuse kättesaamist kinnitas kostja seaduslik esindaja Tiit Lepasepp kirjalikult alles 18.10.2010. Ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt kostja esindaja ei mäletanud, millal ta otsuse kätte sai ega osanud öelda, miks on selleks kuupäevaks kaebuses märgitud 06.10.2010 (kaebuse koostas väidetavalt jurist). Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada OÜ ASE Ehitusprojekt taotlust 14.04.2011 istungi protokolli täiendamiseks. Taotluses sisalduvate seisukohtade protokolli kandmiseks ei ole alust, sest sellisel kujul apellandi esindaja oma mõtteid kohtule ei edastanud. Pealegi tuleneb TsMS § 50 lg-st 1, et kohtuistungi protokoll peab kajastama vaid istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.