Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-2951 Tsiviilasi Danske Bank A/S hagi Astica OÜ ja Jelena Ernitsa vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Danske Bank A/S, reg nr 61126228, esindaja Danske Bank A/S Eesti Filiaal, reg nr 11488826, Tallinn, Narva mnt 11, hageja esindaja Krista Arraste, kostja Astica OÜ, reg nr 10779763, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx, kostja Jelena Ernits, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx, kostjate esindaja advokaat Hannes Olli Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2011 Resolutsioon Lõpetada menetlus Danske Bank AS-i hagis Astica OÜ ja Jelena Ernitsa vastu kohustuse täitmiseks. Kinnitada Danske Bank AS-i ja Astica OÜ ja Jelena Ernitsa vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Astica OÜ ja Jelena Ernits kohustuvad solidaarselt tasuma Danske Bank AS-le hagi aluseks oleva nõude katteks kokku 1000.- eurot igakuiste osamaksetega iga kuu 10.ndaks kuupäevaks vähemalt 100.- eurot alates 10.05.2011 kuni kohustuse täieliku täitmiseni Julianuse Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, viitenumber 704938067 selgitusega: kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-2951. Juhul, kui Astica OÜ ja Jelena Ernits viivitavad osamakse tasumisega rohkem kui 5 päeva, on Danske Bank AS-il õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ning
Astica OÜ ja Jelena Ernits kohustuvad alluma sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Menetluskulud jätta Danske Bank AS-i, Astica OÜ ja Jelena Ernitsa endi kanda. Tagastada Eesti Vabariigil Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 319,56 eurot riigilõivu. Julianus Inkasso OÜ tasus 19.01.2011 riigilõivu 639,11 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja Astica OÜ sõlmisid xx.xx.xxxx kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse sõiduauto Audi A6 Avant Quattro 2,5 TDI 132 kW 2004 reg nr xxx xxx maksumusega 249 000.- kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.07.2012 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, s. o rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Vastavalt üldtingimuste p-le 1.1 ja peatükile II anti vara hageja poolt kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus üldtingimuste p 4.1 kohaselt täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi ning vastutab nende täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandlusega ja lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 01.07.2009 vara tagastamisnõude ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 01.07.2009. lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kostja on viivituses rendimaksete tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole katud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 25.01.2010 sellekohase lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude:
muud kulud 404,07; viivis 22,13; põhinõue 3680,21, tasumata kuumaksed 269,77, tasumata kindlustus 659,89. Lepingut on käendanud kostja J.Ernits 11.07.2007 sõlmitud käenduslepinguga nr xx-xxxxxxxx-x maksimummääraga 291 330.- kr. 25.01.2010 edastas hageja kostjale kirja käenduslepingu täitmiseks. Kostjad rahalise kohustuse tasumise nõuet osundatud tähtajal ei tasunud ning hageja pöördus kostjalt lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmiseks inkassofirma poole. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 5013,94 eurot. Tasumata kindlustus - kostja poolt hagejale vastavalt kindlustusmaksete graafikule tasumata maksed. Muud kulud vara realiseerimiseks tehtud kulutused. Tasumata kuumaksed - maksegraafiku alusel lepingu lõpetamise seisuga tasumata kuumaksed. Põhinõue – vara soetusmaksumuse tasumata osa peale vara realiseerimist. Viivist nõuab hageja 5012,94 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Arraste palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 10 026,88 eurot, menetluskulud ja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕs § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavsisulise taotluse kohtule esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.