Ühinguõigus › Sundlõpetamine

2-09-13861

Likvideerija on teatanud, et esitas avalduse BESS.A Eesti filiaali äriregistrist kustutamiseks, samuti lõppbilansi. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Harju Maakohtu järelevalvemenetluses on BESS.A Eesti filiaali likvideerimismenetlus. KP on 30.04.2010 määrusega määratud BESS.A Eesti filiaali likvideerijaks. Likvideerija on esitanud likvideerimismenetluse lõpparuande, mille kohaselt filiaalil vara ja kohustused puuduvad. Esitatud aruande kohaselt koostas likvideerija likvideerimise algbilansi, võttes seejuures aluseks filiaali juhatuse liikme IP’i seletuse, mille kohaselt äriühingu majandustegevust toimunud ei ole, pangakontod ja vara puudub, samuti ei ole olnud töötajaid. Likvideerija esitas väidete kontrollimiseks järelepärimised kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, kinnistusregistrile, maksuhaldurile, advokaadibüroole, kes korraldas filiaali registreerimise Eestis, BESS.A-le ja filiaali teisele juhatuse liikmele GR’le, kes kõik kinnitasid, et filiaalil vara ja kohustused puuduvad. Raamatupidamise dokumente likvideerijale esitatud ei ole, sest tõenäoliselt neid polegi. Likvideerimisaegsed dokumendid jäävad hoiule likvideerijale. Likvideerija on teatanud, et esitas avalduse BESS.A Eesti filiaali äriregistrist kustutamiseks, samuti lõppbilansi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ESS.A Eesti filiaali likvideerimismenetlus on lõpule viidud, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 478 lg 5 alusel vabastada KP ESS.A Eesti filiaali likvideerija kohustustest. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 369 lg 3 kohaselt kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Käesoleval juhul on likvideerija palunud määrata talle likvideerija tasu 735 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 336,59 eurot. Esitatud taotlusest nähtub, et ESS.A on teatanud, et ta võtab enda kanda likvideerimise kulud. Likvideerija on teinud tööd 10,5 tundi, mille raames on tutvunud kohtumäärusega ning filiaali äri- ja registritoimikuga, suhelnud endise juhatuse liikme IP’iga, teinud päringuid registritele ning selgitanud välja andmeid maksuametist, koostanud järelepärimisi krediidiasutustele, töötanud läbi saadud vastused, koostanud järelepärimise välismaisele äriühingule, korraldanud likvideerimise algbilansi ja lõppbilansi koostamise, koostanud kohtule aruande ja registrist kustutamise avalduse.

2-09-13861 Kohus leiab, et likvideerija poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja likvideerimismenetluse vajadustele. Kohus leiab, et likvideerija taotletud tasu suurus vastab tehtud töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu likvideerija tasuks on põhjendatud määrata 735 eurot. Likvideerija palub välja mõista tehtud kulutuste katteks 336,59 eurot, mis koosneb sidekuludest, kontoritarvetest ja koopiate tegemisest, infopäringutest, transpordikuludest, raamatupidamise korraldamisest ja sekretäriteenusest. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja likvideerija vajalikke toiminguid likvideerimismenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 336,59 eurot tuleb välja mõista. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka likvideerija tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on likvideerijale määratud tasult 735 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 242,55 eurot. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.