Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduse täpsustuses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte TsMS § 3161 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 alusel Soome Vabariigi pädeva asutuse kaudu. Kohtule tagastatud aruande kohaselt on dokumendid kostjale kätte antud isiklikult 28.03.2011. Laenulepingust ning käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt kokku 112 896,07 krooni ehk 7 215,37 euro tasumist. Summa koosneb põhiosast 106 066,82 krooni (6 778,91 eurot), intressist 2 586,31 krooni (165,30 eurot) ja viivisest 4 242,94 krooni (271,17 eurot). Intress ning viivis on arvestatud 26.05.2008 seisuga. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus täies ulatuses, s.t. 7 215,37 eurot. TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg-st 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni ehk 798,90 eurot. Kohus mõistab selle kulu välja kostjalt hageja kasuks. 10.02.2011 tasus hageja kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900078680 teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 6,39 eurot. Dokumente ei toimetatud kostjale kätte avalikult ning teadet Ametlikes Teadaannetes ei

avaldatud, mistõttu kuulub see riigilõiv riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastamisele. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse on kohus lähtunud kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.