2-10-49733
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-10-49733
Tsiviilasi
T. E. AS hagi P. I. 8810,26 krooni ja põhivõlalt täiendava viivise (protsendina) väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – T. E. AS (registrikood: xxxxxxxxx: xxx x, xxxxxxx xxxxx) Hageja lepinguline esindaja – O. J. / RKM S. Kostja – P. I. : xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxx xx-xx)
Tsiviilasja hind
313,49 eurot (4905,13 krooni)
Kirjalik eelmenetlus
2. mai 2011. a
Edasikaebamise kord
1 (5)
2-10-49733
Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 02.05.2011. a kell 13.00. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. E. AS (hageja) ja P. I. ) 12.07.2006 liitumislepingu ja järelmaksulepingu. Järelmaksulepingu alusel väljastas hageja kostjale mobiiltelefoni Samsung D600. Mobiiltelefoni hind koos käibemaksuga oli 3330 krooni, mille kostja pidi tasuma igakuiste maksetena 185 krooni kuus lõpptähtajaga 02.02.2008. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, seetõttu saatis hageja kostjale 20.09.2006 kirjaliku meeldetuletuse võla tasumiseks. 15.12.2006 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles ja väljastas kostjale lõpparve summas 4965,15 krooni, millest oli 3905,15 krooni põhivõlgnevus, 1000 krooni leppetrahv, 60 krooni arve esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla – 3905,13, leppetrahvi 1000 krooni ja viivise (hagiavalduse koostamise seisuga 05.10.2010) – 3905,13 krooni väljamõistmist ja edasi, s.o alates 06.10.2010. a kuni põhivõla – 3905,13 krooni - tasumiseni viivist 0,15% päevas. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude – 104,17 euro - väljamõistmist. Kostja seisukoht või vastuväited
2 (5)
2-10-49733 Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 30.03.2011. a (tl 77), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 57-58). Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.
Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 30.03.2011. a (tl 77). Seega on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 312 lg1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 19.04.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool E. Vabariiki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3 (5)
2-10-49733 Alates 01.01.2011. a on E. rahaühikuna käibel euro (EUR). E. krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kokku 563,07 eurot, s.o põhinõue 249,58 eurot (ehk 3905,13 krooni) VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel, leppetrahv 63,91 eurot (ehk 1000 krooni) VÕS § 158 lg 1 alusel ning viivis (seisuga 05.10.2010. a) 249,58 eurot (ehk 3905,13 krooni) VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist 0,15% päevas põhinõudest (249,58 euro ehk 3905,13 krooni) alates 06.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja täiendava viivise väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 05.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot (8101,19 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 249,58 eurot (3905,13 krooni), sidudes sisuliselt viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole täiendava viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 kohaselt on 313,49 eurot (3905,13 +1000 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, s.o neljast nõudest kolm, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 75% ja hageja kanda 25% ulatuses TsMS § 163 lg 1 alusel.
4 (5)
2-10-49733 Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja on määratud tähtajaks – 28.04.2011 (tl 78, 79) - kohtule esitanud vaid hageja. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on 27.04.2011. a menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamist kogusummas 104,17 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekorralduse (tl 3) kohaselt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, s.o 63,91 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Creditreform E. OÜ-u kaudu RKM S. töötaja. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 27924 kohaselt hagejal tekkinud kohustus tasuda hagiavalduse koostamise eest õigusabikuluna 33,55 eurot, millele lisandub käibemaks 20% - 6,71 eurot. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, samuti puudub hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), tuleb pidada 33,55 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 97,46 (63,91+33,55) eurot. Arvestades asjaolu, et kostja kanda jäävad menetluskulud 75% ulatuses, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulude katteks 73,10 (75% 97,46-st) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Lembit Käis Kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.